time for you to go out to the places you will be from

Homme hommikul ma sõidan kaheks nädalaks Ungarisse ja on mingi lootus, et seal ei ole internetti:) (Tegelikult küll alusetu lootus. Keegi pole mulle suvatsenud umbeski vihjata, mis seal on ja mida ei ole ja mis juhtuma hakkab. Ainult nii palju on teada, et tuleb CEE regiooni IRM koolitus ja et termaalbasseini (?) ja sauna kasutamine … Loe edasi “time for you to go out to the places you will be from”

Homme hommikul ma sõidan kaheks nädalaks Ungarisse ja on mingi lootus, et seal ei ole internetti:) (Tegelikult küll alusetu lootus. Keegi pole mulle suvatsenud umbeski vihjata, mis seal on ja mida ei ole ja mis juhtuma hakkab. Ainult nii palju on teada, et tuleb CEE regiooni IRM koolitus ja et termaalbasseini (?) ja sauna kasutamine on tasuta. Noh, vähemalt püsin puhas…)

Ma lappasin ükspäev kiirelt läbi kõik blogid, mis mul bookmargitud on, ja tegin statistikat. Peale minu on väga vähe inimesi, kes kasutaks peaaegu igas lauses sõna “mina”. Nad suudavad oma mõtted ja läbielamised kuidagi teisiti kirja panna ja see on jube sümpaatne. Ma kah kogu aeg proovin, aga ei tule välja:(

“Bookmargitud” on ilge sõnavärdjas.

Fliisifetiš. Sellise sõna mõtlesin praegu

Fliisifetiš. Sellise sõna mõtlesin praegu välja – mitte niisama nalja pärast, vaid vajadus oli. Mu kassil nimelt on selline fetiš. Ja minul on fliisist hommikumantel. Jätsin selle tooli peale vedelema enne ja nüüd lesib Ints seal otsas, silmad kinni, kere hästi pikaks venitatud, sõtkub esikäppadega ja nurr kostab teise tuppa selgelt ära. Sihuke kass.

Liiga noorelt emast võõrutatud siiamitel (aga võibolla ka muudel kassidel?) pidi tekkima villase riide lutsimise harjumus.

Kokkupuuted akadeemiliste ringkondadega pakuvad jätkuvalt

Kokkupuuted akadeemiliste ringkondadega pakuvad jätkuvalt üllatusi. Lõuna Peda sööklas (suur tatrapuder pluss keefir pluss kaneelisai) 15 krooni. Noh, eks kuulõpp ole lähedal ka :P

Kokkupuuted akadeemiliste ringkondadega pakuvad jätkuvalt üllatusi. Lõuna Peda sööklas (suur tatrapuder pluss keefir pluss kaneelisai) 15 krooni. Noh, eks kuulõpp ole lähedal ka :P

minna on meil kaua ja kaugele veel

Ma ei suuda Thomas Hardyt lugeda. Et miks peaks? Sest ma mõtlesin ükskord, et ma loen kogu The Big Read Top 100 läbi. Umbes pooli neid raamatuid olin ma selle mõtlemise hetkeks juba lugenud. Praegusel hetkel on ikka veel 39 tükki lugemata (ok, 38 ja pool, David Copperfieldi teist köidet ei ole käepärast, aga esimene … Loe edasi “minna on meil kaua ja kaugele veel”

Ma ei suuda Thomas Hardyt lugeda.

Et miks peaks? Sest ma mõtlesin ükskord, et ma loen kogu The Big Read Top 100 läbi. Umbes pooli neid raamatuid olin ma selle mõtlemise hetkeks juba lugenud. Praegusel hetkel on ikka veel 39 tükki lugemata (ok, 38 ja pool, David Copperfieldi teist köidet ei ole käepärast, aga esimene on läbi). Nende 39 hulgas on mõned lasteraamatud, mis on nii popid, et nad on poes otsas ja raamatukogus kogu aeg välja laenutatud; hulk selliseid raamatuid, mida Eestis üheski raamatukogus pole (enamusest neist polnud ma varem kuulnudki); ikka veel kõvasti Charles Dickensit ja Jane Austenit, kelle loomingu põhiosast ma olen end ometigi juba läbi närinud. Ja nii edasi.

Viimasel ajal pole lugemiseks enam jaksu. Eile õhtul enne magamajäämikst lugesin “Rumcajsi”. Mäletate, see lasteraamat kingsepast, kes hakkas röövliks? Millestki keerulisemast poleks mõte üle käinud.

Nii et Hardy ma viin raamatukokku tagasi. Paremaid aegu ja asjalikumaid lugejaid ootama.

Aga üldiselt tuleb The Big Readi kiita, sest nad on mind juhatanud suure hulga raamatute juurde, mida ma poleks muidu taibanudki lugeda. See oleks kurb olnud.

Kui ma teaks, et kedagi huvitab, siis ma teeks ükskord omaenda raamatute edetabeli. Sada parimat tähestiku järjekorras. “Rumcajs” oleks seal vist sees:)

life is a flower

Mulle tuleb tänaval tihti vastu üks mõnevõrra tuntud inimene, keda mina tunnen, aga kelle kohta ma ei ole kindel, kas tema mind tunneb või teab ainult nägupidi. Ta tervitab mind alati väga sõbralikult. See teeb mul tuju ja olemise heaks. Mitte sellepärast, et ta tuntud on, vaid sellepärast, et ta on meeldiv ja võluv ja … Loe edasi “life is a flower”

Mulle tuleb tänaval tihti vastu üks mõnevõrra tuntud inimene, keda mina tunnen, aga kelle kohta ma ei ole kindel, kas tema mind tunneb või teab ainult nägupidi. Ta tervitab mind alati väga sõbralikult. See teeb mul tuju ja olemise heaks. Mitte sellepärast, et ta tuntud on, vaid sellepärast, et ta on meeldiv ja võluv ja jätab alati mulje, nagu oleks ta just selleks kontorist välja tulnud, et mind kohata ja mulle naeratada.

Ma nägin unes, et ma

Ma nägin unes, et ma käisin keskkoolis ja olin unustanud terve õppeaasta eesti keele tundides käia. Just! Millegipärast oli eesti keelt üks tund nädalas ja see oli neljapäeviti seitsmes tund, aga minul oli neljapäevasest päevast selline arusaam, et on kuus tundi ja et mul pole neist ühessegi asja. Seega ma olin aasta otsa kõik neljapäevad … Loe edasi “Ma nägin unes, et ma”

Ma nägin unes, et ma käisin keskkoolis ja olin unustanud terve õppeaasta eesti keele tundides käia. Just! Millegipärast oli eesti keelt üks tund nädalas ja see oli neljapäeviti seitsmes tund, aga minul oli neljapäevasest päevast selline arusaam, et on kuus tundi ja et mul pole neist ühessegi asja. Seega ma olin aasta otsa kõik neljapäevad endale vabaks võtnud ja avastasin umbes maikuu viimasel reedel, et oih, eesti keel. Ja mul oli kohutavalt kahju. Sest ma oleksin neis tundides väga hea meelega käinud.

Vat sellist elu elab mu alateadvus.

Viimasel ajal lähevad mul kogu

Viimasel ajal lähevad mul kogu aeg patareireklaamid ja energiajoogireklaamid segi. Tähendab, ma pean mingit reklaami energiajoogireklaamiks ja siis see osutub patareireklaamiks. Ilmselt tuleb see sellest, et energiajooke on kogu aeg reklaamitud nagu patareisid. Või ma ei teagi.

Viimasel ajal lähevad mul kogu aeg patareireklaamid ja energiajoogireklaamid segi. Tähendab, ma pean mingit reklaami energiajoogireklaamiks ja siis see osutub patareireklaamiks. Ilmselt tuleb see sellest, et energiajooke on kogu aeg reklaamitud nagu patareisid. Või ma ei teagi.

Oluline fakt minu tänasest päevast,

Oluline fakt minu tänasest päevast, mis kuupäeva järgi oli küll eilne päev – ma keetsin õunamoosi. Kolm purki. Rohkem lihtsalt ei olnud õunu puu all. Mingi ikaldus on ja mul on selle üle hea meel, sest vanaisa on pähe võtnud, et lindudele ei tohi midagi jätta ja kõik marjad ja asjad tuleb ära korjata. Täna … Loe edasi “Oluline fakt minu tänasest päevast,”

Oluline fakt minu tänasest päevast, mis kuupäeva järgi oli küll eilne päev – ma keetsin õunamoosi. Kolm purki. Rohkem lihtsalt ei olnud õunu puu all. Mingi ikaldus on ja mul on selle üle hea meel, sest vanaisa on pähe võtnud, et lindudele ei tohi midagi jätta ja kõik marjad ja asjad tuleb ära korjata. Täna ta leidis, et viimane aeg on kreeke korjata. Sain vihjest aru ja korjasin ära. Kõik kaksteist tükki. Seriously:)

Playlist on jõudnud “Coyote Ugly” filmi hittide juurde. I will survive ja need teised asjad. Vahel ma tahaks, et elu olekski nagu filmis.

i’m a supergirl and supergirls don’t cry

Ma lugesin hommikul Postimehest, õigemini Arterist, üht asja, mis mind tigedaks tegi. See on mind päev otsa närinud, aga ma ei taha seda siia kirja panna. See ei muudaks midagi anyway. Loen Kristi ja Madikeni ja veel mingite nende sõbrannade elusid ja näen, et nüüd on nemad enda jaoks Reamonni Supergirli avastanud. Mina kuulasin seda… … Loe edasi “i’m a supergirl and supergirls don’t cry”

Ma lugesin hommikul Postimehest, õigemini Arterist, üht asja, mis mind tigedaks tegi. See on mind päev otsa närinud, aga ma ei taha seda siia kirja panna. See ei muudaks midagi anyway.

Loen Kristi ja Madikeni ja veel mingite nende sõbrannade elusid ja näen, et nüüd on nemad enda jaoks Reamonni Supergirli avastanud. Mina kuulasin seda… millal õieti? 2000 sügisel, ma arvan. See on vahva, kui keegi kaevab välja kolme aasta taguse hiti ja võtab seda tõsiselt. Tavaliselt tehakse seda ainult mingite kolmekümne aasta taguste hittidega.

Selle peale hakkasin ma endale praegu kokku panema playlisti oma 2000. aasta sügisest ja talvest. Sellest muusikast, mis siis oli. Ma kasutasin tol ajal Napsterit. Huvitavalt kombel tekitab selle programmi nimi minus suuremat nostalgiat kui kõik need laulud kokku:)

Playlist sai põnev. Alates Rickyst ja Enrique Iglesiasest, lõpetades 2001. aasta eurovisioonihittidega. Ja seal on Darude ja HIM ja Nylon Beat… ja siis The Ark ja Lisa Nilsson ja Patrik Isaksson. Ja väga palju Goran Bregovici, põhiliselt koos Kayaga ja poolakeelset. Hmm, ja mina arvasin, et mul on mainstream muusikamaitse:P

Appi, ja mul ei ole “Oops I did it again” mp3-e! Palun andke mulle. Sest Napsterit ei ole ju enam ja kust ma muidu saan:(

mõmm-mõmm-mõmm-mõmm, nutab karujõmm

Mu Kehval Päeval ™ katkikukutud põlv on mädanema läinud ja valutab. See teeb mu olemise ületamatult kurvaks ja ma tahaks minna koju peadpidi teki alla ja seal vaikselt tihkuda.

Mu Kehval Päeval ™ katkikukutud põlv on mädanema läinud ja valutab. See teeb mu olemise ületamatult kurvaks ja ma tahaks minna koju peadpidi teki alla ja seal vaikselt tihkuda.

les feuilles mortes se ramassent à la pelle

Sügis. Minust on kujunenud vastik vanamutt, selline kõige tüüpilisem. Ma ei kannata absoluutselt endast nooremaid inimesi! Eriti ei kannata ma seda, kuidas märkimisväärne hulk neist veedab oma sügisõhtuid bussipeatustes istudes. Ja ei ole mulle vaja meelde tuletada 15-aastast mind ja Elenit ja Kroonuaia bussipeatust:P Varsti hakkan ma kirjutama linnaosade ajalehtedesse tigedaid lugejakirju, kus ma nõuan … Loe edasi “les feuilles mortes se ramassent à la pelle”

Sügis.

Minust on kujunenud vastik vanamutt, selline kõige tüüpilisem. Ma ei kannata absoluutselt endast nooremaid inimesi!

Eriti ei kannata ma seda, kuidas märkimisväärne hulk neist veedab oma sügisõhtuid bussipeatustes istudes. Ja ei ole mulle vaja meelde tuletada 15-aastast mind ja Elenit ja Kroonuaia bussipeatust:P Varsti hakkan ma kirjutama linnaosade ajalehtedesse tigedaid lugejakirju, kus ma nõuan korralikele noortele vaba aja veetmise võimaluste loomist ja pätikampade tänavalt minemaajamist ja vangipanemist, vohh.

Kohati muutun ma iseendale ka talumatult ebameeldivaks.

that will bring us back to do

Mind painavad viimasel ajal mõned muusika-alased küsimused. Põhiliselt see üks, mille üle kindlasti kõik inimesed on kunagi mõelnud – miks on klaveril valgeid klahve rohkem kui musti? Ma tean, et see ei ole niisama ilusasi (kuigi on ju ilus vaadata küll). Ma tean, et seal taga on mingi teooria. Ja see teooria kajastub kuidagi üldisemalt ka, mitte ainult klaverimängimise käigus. Aegajalt näiteks jooksen ma sellele teooriale suure mürtsuga otsa, kui ma noodist laulda üritan. Noh, mitte mürtsu, vaid ütleme siis et dissonantsiga…

Teine asi, mida ma väga teada tahan, on see, et kuidas ikkagi mängitakse parmupilli? Seda nippi ma tean, kuidas sealt hääle kätte saab. Hambad on mul ka terved:) Ja mingil määral oskan ma isegi helikõrgust muuta. Aga kuidas mängida parmupillil heliredelit? “Rongisõitu”? Bachi? Biitleid? Või ei olegi see võimalik ja tegu on lihtsalt rütmipilliga?

Ja siis veel see, et mis vahe on noodil ja astmel ja kuhu mahub selles teoorias mõiste “toon”? Ma kahtlustan, et sellel kõigel on musta-ja-valge-klahvi-majandusega ühtteist pistmist.

Ma olen lapsena isegi veidi solfedžot õppinud. Sellest ajast mäletan ma kahte asja: viiulivõtmete joonistamist (neid oli täis kogu mu noodivihiku esimene lehekülg) ja rütmidiktaate. Rütmiasjas olen ma siiamaani kõva käsi. Nii kaua, kui taktimõõt poole loo pealt ei muutu :P

Ja algklasside laulmistundidest on ikka veel meeles käemärgid. Teate, need, millega astmeid näidati. (See jo-le-mi-värk oli ju ikka astmed, mitte noodid? Appi!)

Kui siia veel lisada fakt, et “doe – a deer, a female deer”, siis vist ongi käesolevaga kogu minu muusikaalane teadmistepagas kokku võetud:P Kas keegi korraldab solfedžotunde täiskasvanutele? Ilma instrumendiõppeta, paluks. Isegi Hannes Tamjärv ei suutnud vanas eas enam klaverit mängima õppida…

võime kõõluda maailma serval

Täna juhtus enamvähem ainult üks hea asi ja see oli see, et me käisime Preedu ja Raimoga Viru rabas. Plaan oli tegelikult mingi teine. Aga tänasele päevale iseloomulikul moel see teine plaan ei realiseerunud. Ja see ehk ongi hea. Raba meenutas jälle Radiolinja reklaami. KÕIGE ilusam leviala. Alguses oli hämar ja paistis veel natuke päikeseloojangut, … Loe edasi “võime kõõluda maailma serval”

Täna juhtus enamvähem ainult üks hea asi ja see oli see, et me käisime Preedu ja Raimoga Viru rabas. Plaan oli tegelikult mingi teine. Aga tänasele päevale iseloomulikul moel see teine plaan ei realiseerunud. Ja see ehk ongi hea.

Raba meenutas jälle Radiolinja reklaami. KÕIGE ilusam leviala. Alguses oli hämar ja paistis veel natuke päikeseloojangut, siis paistis vahepeal ainult Marss ja siis hakkasid tähed ka paistma. Tähti on tänapäeval jube palju taevas. Vanasti nagu nii palju ei olnud.

Laukad ja asjad. Ma tahaks sinna minna mõni teine päev nii, et oleks päikeseloojangu ajal rabas.

Üks natuke hea asi oli veel, see oli enne raba. Ma käisin plaadipoes. Plaaniga osta Pärti. Noh… ma juba mainisin, kuidas täna plaanide realiseerumisega oli, eks? Ma e ostnud Pärti, sest… ma ei tea, miks! Lihtsalt sellepärast vist, et oli selline päev. Aga ma ostsin Tüüri ja – guess what – Genialiste:P

iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja

Huvitav on see, et mehi teevad rahvariided seksikamaks, aga naisi vähemseksikaks – võrreldes siis mingite tänapäeva riietega. Mida meie esivanemad neid rõivaid disainides küll mõtlesid? Mingi omalaadne pereplaneerimise viis? (Et millest selline mõttekäik? Ma olen täna näinud palju mulgi kuubedes meestaidlejaid.)

Huvitav on see, et mehi teevad rahvariided seksikamaks, aga naisi vähemseksikaks – võrreldes siis mingite tänapäeva riietega. Mida meie esivanemad neid rõivaid disainides küll mõtlesid? Mingi omalaadne pereplaneerimise viis?

(Et millest selline mõttekäik? Ma olen täna näinud palju mulgi kuubedes meestaidlejaid.)

ka peapealseis teeb rõõmsaks meid

Väga jube on olla kontoriinimene, kelle dresscode on rangelt ära määratud. Ma käin iga päev mööda Kaubamaja vaateaknast ja siis veel igasugustest muudest poodidest ja vaatan riideid, mida ma iialgi kanda ei saa. Sest mul ei ole aega neid kanda! Üheksast viieni olen ma business casual. Kella viiest lähen ma töölt ära ja võiks kanda … Loe edasi “ka peapealseis teeb rõõmsaks meid”

Väga jube on olla kontoriinimene, kelle dresscode on rangelt ära määratud. Ma käin iga päev mööda Kaubamaja vaateaknast ja siis veel igasugustest muudest poodidest ja vaatan riideid, mida ma iialgi kanda ei saa. Sest mul ei ole aega neid kanda! Üheksast viieni olen ma business casual. Kella viiest lähen ma töölt ära ja võiks kanda mida tahes, aga ma ei lähe ju siis koju riideid vahetama. Ma lähen kooli, koori, autokooli, poodi… mis sõnu ülipika o-ga eesti keeles veel on?:P Koju riidekapi juurde jõuan ma umbkaudu kell 22. Ja siis ei pane ma enam jalga punaseid velvetpükse (kas ma ütlesin juba, et Ivo Nikkolo punased velvetid on mu elu unistus täna?), vaid ma panen hommikumantli selga. Kui sedagi. Sest ma lähen ju kohe magama.

Nädalavahetused muidugi on. Jah, kui ma kannaks IGAL nädalavahetusel punaseid velveteid, siis oleks mul juba peaaegu mõtet neid osta. Aga see tähendaks, et ma ei saaks kanda mitte mingeid muid riideid. Mul ei jääks aega ju!

Mõni kogenum pintsaklipslane võiks mulle seletada, kuidas nii üldse elada saab.

Arvasin, et vaatan telekast reaalajas,

Arvasin, et vaatan telekast reaalajas, kuidas eurohääletus läheb. Aga läks nii igavalt ootuspäraselt, et ma vaatasin hoopis Green Card’i. See tekitas selliseid mõtteid ja küsimusi: * miks peetakse Gerard Depardieud ilusaks meheks (või oli see nüüd lahedaks või seksikaks vms)? * kas mõnda filmi ei annaks vahelduse mõttes teha ilma selle igavese valetamiseta? Kogu aeg … Loe edasi “Arvasin, et vaatan telekast reaalajas,”

Arvasin, et vaatan telekast reaalajas, kuidas eurohääletus läheb. Aga läks nii igavalt ootuspäraselt, et ma vaatasin hoopis Green Card’i. See tekitas selliseid mõtteid ja küsimusi:
* miks peetakse Gerard Depardieud ilusaks meheks (või oli see nüüd lahedaks või seksikaks vms)?
* kas mõnda filmi ei annaks vahelduse mõttes teha ilma selle igavese valetamiseta? Kogu aeg ma satun vaatama filme, mille põhiteema on see, et keegi valetab ohjeldamatult ja mässib end selle käigus jubedalt sisse ja lõpuks ilmneb, et oleks algusest peale pidanud tõtt rääkima. Reaalses elus jääks sellised tegelased juba esimese kolme tunni jooksul vahele. Need filmid on tüütud ja muuhulgas ka piinlikud vaadata.
* andke andeks, aga mina küll ei tea oma abikaasa pikkust, kaalu ja hambaharja värvi. Ja ma vean kihla, et tema ei tea, mis näokreemi ma kasutan. Immigratsiooniametnike silmis oleks me jubedad petturid.

on küll hilja, kuid lahkuda võimatu näib

Ma käisin kinos. “Goodbye, Lenin”. See film meeldis mulle. Põhiliselt sellepärast, et seal näidati Berliini ja mulle tuli siis kohe meelde, et Berliin oli mõnus linn ja et ma tahan sinna kindlasti veel minna. Ja siis oli hea see, et ma ei mõelnud kogu filmi aja ühtegi oma mõtet ja see oli nii mõnus vahelduse … Loe edasi “on küll hilja, kuid lahkuda võimatu näib”

Ma käisin kinos. “Goodbye, Lenin”. See film meeldis mulle. Põhiliselt sellepärast, et seal näidati Berliini ja mulle tuli siis kohe meelde, et Berliin oli mõnus linn ja et ma tahan sinna kindlasti veel minna.

Ja siis oli hea see, et ma ei mõelnud kogu filmi aja ühtegi oma mõtet ja see oli nii mõnus vahelduse mõttes:)

Jah. Ma kuulan Code One’i. Andke andeks. Mul lihtsalt ei ole mingit kaasaegset muusikat. Sest ma ei oska seda osta, sest ma pole seda kunagi kuulnud:(

Ma ei tea. Nii üldiselt

Ma ei tea. Nii üldiselt ja põhimõtteliselt olen ma vägivalla vastu. Aga vahel ma saan kohutavalt tigedaks ja silme eest läheb mustaks ja siis olen ma täiesti kindel, et kõige parem lahendus antud hetkel oleks probleem rusikatega lahendada. Jah, see on vale ja see ei vii kuhugi jne… teoreetiliselt. Ja ma olen peale 7. eluaastat … Loe edasi “Ma ei tea. Nii üldiselt”

Ma ei tea. Nii üldiselt ja põhimõtteliselt olen ma vägivalla vastu. Aga vahel ma saan kohutavalt tigedaks ja silme eest läheb mustaks ja siis olen ma täiesti kindel, et kõige parem lahendus antud hetkel oleks probleem rusikatega lahendada. Jah, see on vale ja see ei vii kuhugi jne… teoreetiliselt. Ja ma olen peale 7. eluaastat suutnud end sellistes olukordades vaos hoida (tervitused siinkohal minu esimese klassi pinginaabrile Koidule:P). Aga neil hetkedel mõistan ma eriti selgelt, kuidas juhtuvad asjad laadis “Mees tappis peretüli käigus naise”.

Ega seda minuga nüüd väga tihti ka ei juhtu. Aga on ette tulnud. Mind on ilmselt parem kohelda vaikse hulluna – iial ju ei tea.

step out of your echo chamber… before it is too late

Nõme on see, et ma tahan arhiivi teistsuguseks teha, aga sellest ei tule midagi välja. Ma ei ole kindel, kas olen mina loll või on MovableType loll. Ilmselt on nii, nagu ikka – mina kahtlustan viimast ja õige on esimene:P Jah. Aga selle (emba-kumba siis) tõttu jääb arhiiv nõmedaks. Tegelikult tahaks mõleda mingeid suuri ja … Loe edasi “step out of your echo chamber… before it is too late”

Nõme on see, et ma tahan arhiivi teistsuguseks teha, aga sellest ei tule midagi välja. Ma ei ole kindel, kas olen mina loll või on MovableType loll. Ilmselt on nii, nagu ikka – mina kahtlustan viimast ja õige on esimene:P

Jah. Aga selle (emba-kumba siis) tõttu jääb arhiiv nõmedaks.

Tegelikult tahaks mõleda mingeid suuri ja ilusaid mõteid, aga nende jaoks pole peas ruumi. Kas saaks palun teha nii, et kui ma kontorist ära tulen, siis ma jätan oma tööarvuti ja tööteekruusi kõrvale ka oma tööpea ja panen kodupea õlgadele ja saan edasi mõelda hommikul poolelijäänud kodumõtteid? Peaks muidugi leiduma mingi sünkroniseerimisvõimalus. Aga ma sünkroniseeriks väga valikuliselt.

Tänase päeva hea uudis –

Tänase päeva hea uudis – mind ei ole vahepeal eksmatrikuleeritud. Mind on hoopistükkis atesteeritud hindele kolm. KOLM? Ma ei ole selles ülikoolis veel kunagi ühtegi kolme saanud! (Siiski. Teoreetiline informaatika sügissemestril 1998.) Aga noh, arvestades sellega, et ma kohal ei käinud ja üldse kogu ürituse vastu kaks päeva enne punast joont huvi hakkasin tundma, on … Loe edasi “Tänase päeva hea uudis –”

Tänase päeva hea uudis – mind ei ole vahepeal eksmatrikuleeritud. Mind on hoopistükkis atesteeritud hindele kolm. KOLM? Ma ei ole selles ülikoolis veel kunagi ühtegi kolme saanud! (Siiski. Teoreetiline informaatika sügissemestril 1998.) Aga noh, arvestades sellega, et ma kohal ei käinud ja üldse kogu ürituse vastu kaks päeva enne punast joont huvi hakkasin tundma, on see päris kõva hinne. Pealegi, kas need atesteerimise hinded määravad ka midagi?

Teine hea uudis – ma võtsin aastaks ajaks akadeemilise. Kui ülikool on lapsepõlve pikendus, siis akadeemiline on lapsepõlve pikenduse pikendus. Seda on mul hädasti vaja.

Halb uudis – leidsin just praegu kontori köögist melonitee. Kas on veel keegi, kes ei tea, mida ma sellistest asjadest arvan?

Ma sattusin lõunalt tulles peale

Ma sattusin lõunalt tulles peale renoveeritud Narva maantee ametlikule avamisele. Lindilõikamine ja stuff. See meenutas mulle, et nad ju lubasid jalgrattatee ka maha märkida sinna… ja tõepoolest, ongi ilmunud mingid sinised pildid asfaldi peale. Väga kunstipärased, aga neid ei ole eriti lihtne imetleda, sest enamuse aega on nad autorataste all. Seal sõiduteel tõepoolest EI OLE … Loe edasi “Ma sattusin lõunalt tulles peale”

Ma sattusin lõunalt tulles peale renoveeritud Narva maantee ametlikule avamisele. Lindilõikamine ja stuff. See meenutas mulle, et nad ju lubasid jalgrattatee ka maha märkida sinna… ja tõepoolest, ongi ilmunud mingid sinised pildid asfaldi peale. Väga kunstipärased, aga neid ei ole eriti lihtne imetleda, sest enamuse aega on nad autorataste all. Seal sõiduteel tõepoolest EI OLE jalgrattatee jaoks ruumi ja ma ei saa aru, miks nad neid pilte siis juba kõnniteele ei joonistanud. Ma olen ükskord juba vapper inimene, aga läheb aega, enne kui ma rattaga Narva maanteed mööda sõitma lähen.

ja sõbra jaoks on valla mu uksed ja mu hing, mu silmad

Uus pretendent kõige nõmedama sõna tiitlile on “telepurk”. Ja seda mitte kõla pärast. Ma tean küll, see sõna tuleb Karlssoni raamatust. Peab järele vaatama, kuidas Lindgren originaalis ütles; tõlge on vist Beekmani oma? Igatahes ma juba päris lapsena murdsin pead, et kust otsast on telekas purgi moodi. See tundus haigelt ebaloogiline. Ja siiamaani ma ei … Loe edasi “ja sõbra jaoks on valla mu uksed ja mu hing, mu silmad”

Uus pretendent kõige nõmedama sõna tiitlile on “telepurk”. Ja seda mitte kõla pärast.

Ma tean küll, see sõna tuleb Karlssoni raamatust. Peab järele vaatama, kuidas Lindgren originaalis ütles; tõlge on vist Beekmani oma? Igatahes ma juba päris lapsena murdsin pead, et kust otsast on telekas purgi moodi. See tundus haigelt ebaloogiline. Ja siiamaani ma ei kannata seda, kui televiisori kohta telepurk öeldakse kusagil… ajakirjanduses või nii.

Keegi võiks mulle ära seletada, mis värk selle sõnaga on.

Selliseks sõnavõtuks ajendas mind värske “Pere ja Kodu”.

muuda ennast, muutub maailm

Tegelesin täna poes enesekehtestamisega ja keelasin kosmeetikaleti tibil mu uue kreemipurgi Stockmanni kilekotti pakkimise. Ma aegajalt ikka mõtlen sellele, et peaks hoiduma tarbetuid pakendeid koju tassimast, aga tavaliselt on lihtsam nad vastu võtta kui hakata häält tegema. Maailmaparandaja minus leiab ikkagi, et püüame (mina ja see maailmaparandaja siis; aga teie ka, kui tahate – mul … Loe edasi “muuda ennast, muutub maailm”

Tegelesin täna poes enesekehtestamisega ja keelasin kosmeetikaleti tibil mu uue kreemipurgi Stockmanni kilekotti pakkimise. Ma aegajalt ikka mõtlen sellele, et peaks hoiduma tarbetuid pakendeid koju tassimast, aga tavaliselt on lihtsam nad vastu võtta kui hakata häält tegema. Maailmaparandaja minus leiab ikkagi, et püüame (mina ja see maailmaparandaja siis; aga teie ka, kui tahate – mul oleks hea meel) edaspidi käituda keskkonnasõbralikult. Ei kilekottidele! See õnnetu kreem – see oli niigi purgis ja purk oli karbis ja karbi ümber oli veel kile. Ja siis ma panin ta oma käekotti. Ilma täiendava pakendita. Mul oli hiljem veel mitu tundi selle pärast hea tunne.

Ma tahaksin, et mul oleksid tedretähnid.

Ja ma tahan moodne olla, tark välja näha ja… midagi oli veel… teada, mis mu ümber toimub? Noh, nagu sel prillireklaamil Tartu mnt. ja Liivalaia nurgal. Superhea reklaam. Sõnaga, ma tahan prille.

moosi, moosi, moosi ja teed…

Wayne’s Coffee’s pakutakse muuhulgas rohelist teed, mida tehakse piimaga. Jah, nad panevad vee asemel piima. Ma ei oska öelda, kas ma seda maitsvaks nimetaksin, aga huvitav igatahes. Wayne’s Coffee on muidu hea leiutis, sest see lahendab mu igipõlise probleemi “mida teha linnas esmaspäeviti kella 21.23 ja 22.52 vahel” – mu kooriproov lõppeb Mustamäel kell 21.00 … Loe edasi “moosi, moosi, moosi ja teed…”

Wayne’s Coffee’s pakutakse muuhulgas rohelist teed, mida tehakse piimaga. Jah, nad panevad vee asemel piima. Ma ei oska öelda, kas ma seda maitsvaks nimetaksin, aga huvitav igatahes.

Wayne’s Coffee on muidu hea leiutis, sest see lahendab mu igipõlise probleemi “mida teha linnas esmaspäeviti kella 21.23 ja 22.52 vahel” – mu kooriproov lõppeb Mustamäel kell 21.00 ja ma jään alati supertäpselt 21.22 bussist maha… Seega suur tee pluss muffin 41 krooni eest pluss käekotist leitud raamat.

Mulle meeldib olla suur. Ses mõttes, et ma ei ole enam see pisike kümneaastane plika, kes näljasena trennist tuli ja sugugi mitte iga kord rosinasaia ja limonaadi jaoks kopikaid kokku ei saanud. Ja ma pole enam ka see teismeline, kes ju oleks jubedalt tahtnud mõnikord Macis burgerit süüa, aga kunagi ei saanud, sest raha lihtsalt ei olnud. “Rahas ei peitu õnn, aga raha annab sõltumatuse”.

Ühe mõtte veel lisaksin siia juurde. Kui teil on kunagi tahtmine küpsetada palju keeksi korraga ja te seisate valiku ees, kas teha üks suur või kaks väiksemat – tehke parem kaks väiksemat.

Tehnikaülikool suudab mind jätkuvalt üllatada.

Tehnikaülikool suudab mind jätkuvalt üllatada. Mida harvemini ma sinna satun, seda rohkem üllatusi korraga. TTÜ raamatukogu on üle läinud elektroonilisele laenutussüsteemile. Mul tuli liigutuspisar silma, ausalt! Kuigi see pisar kuivas suht kiirelt ära, kui mulle mu uut lugejapiletit hakati vormistama… see käis nii, et võeti üks ühelt poolt valge ja teiselt poolt mingi TTÜ disainiga … Loe edasi “Tehnikaülikool suudab mind jätkuvalt üllatada.”

Tehnikaülikool suudab mind jätkuvalt üllatada. Mida harvemini ma sinna satun, seda rohkem üllatusi korraga.

TTÜ raamatukogu on üle läinud elektroonilisele laenutussüsteemile. Mul tuli liigutuspisar silma, ausalt! Kuigi see pisar kuivas suht kiirelt ära, kui mulle mu uut lugejapiletit hakati vormistama… see käis nii, et võeti üks ühelt poolt valge ja teiselt poolt mingi TTÜ disainiga plastikkaart, kleebiti sinna üks vöötkoodiga kleepekas, siis kleebiti minu pilt, siis kirjutati mingi pastakaga käsitsi mu nimi (koleda käekirjaga) ja siis kleebiti kilega üle. ??? Aga noh. Minu pärast joonistagu nad see pilet või vesivärvidega, igatahes ei pea ma enam mingeid paberilipikuid täitma sisenedes ja väljudes. Which is a good thing.

Siis täheldasin ma TTÜ 85. aastapäeva üritusi tutvustavaid materjale lugedes, et peale “inseneri” on veel üht väljasurnud sõna selle kooli seinte vahel edukalt tehistingimustes elus hoitud. Teisipäeval, 16. septembril kell 18.00 toimub TTÜ taidlejate kontsert Estonia kontsertsaalis. Muide, see tuleb vist isegi lahe kontsert. Sest et mina ju ka taidlen seal.

Kõige parema pärli jäädvustamiseks oleks ma endale (esimest ja ehk ka viimast korda elus) pilti tegevat telefoni soovinud, et see siis viivitamatult kõigile tuttavatele laiali saata ja siia ka üles panna. Lihtsalt üks selliste kirjadega uks TTÜs:

AVATUD ÜLIKOOL
Avatud 10.00-14.00

Täna on rahvusvaheline kirjaoskuse päev.

Täna on rahvusvaheline kirjaoskuse päev. Postimehes on selle puhul tehtud lõppvahva trükiviga. Kui seni on partei ametlik nimi olnud Ühendus Vabariigi Eesti – Res Publica, siis nüüd oli kava jätta pikast ja lohisevast nimest alles vaid Res Publica. Ühendus Vabariigi Eesti! See on nagu otsetõlge prantsuse keelest. Union de République de l’Estonie? Mida iganes see … Loe edasi “Täna on rahvusvaheline kirjaoskuse päev.”

Täna on rahvusvaheline kirjaoskuse päev.

Postimehes on selle puhul tehtud lõppvahva trükiviga. Kui seni on partei ametlik nimi olnud Ühendus Vabariigi Eesti – Res Publica, siis nüüd oli kava jätta pikast ja lohisevast nimest alles vaid Res Publica. Ühendus Vabariigi Eesti! See on nagu otsetõlge prantsuse keelest. Union de République de l’Estonie? Mida iganes see siis ei tähendaks. Huvitav, kas see oli mingi automaatkorrektuur, mis arvas, et “eest” pole nii hea sõna kui “eesti”?

Erki kirjutas mulle, et 7.

Erki kirjutas mulle, et 7. september on * sel aastal Ameerika Ühendriikides rahvuslik vanavanemate päev * Austraalias isadepäev * Brasiilias iseseisvuspäev * last but not least, Kitty sünnipäev Ma pean temaga nõustuma, et kokkuvõttes jube lahe päev. Mul on nii hea olla!

Erki kirjutas mulle, et 7. september on
* sel aastal Ameerika Ühendriikides rahvuslik vanavanemate päev
* Austraalias isadepäev
* Brasiilias iseseisvuspäev
* last but not least, Kitty sünnipäev

Ma pean temaga nõustuma, et kokkuvõttes jube lahe päev. Mul on nii hea olla!