Ma ei saa aru inimestest, kes joovad maitseteed. Neid Liptoni omi, teate – virsikutee, metsamarjatee, troopiline tee, mustsõstratee, karamellitee… KARAMELLITEE? Appi! Samas olen ma võimeline mõistma inimesi, kellele maitseb keedupeet või ei maitse seened; kes panevad tee sisse suhkrut ja piima; kes ei joo teed üldse. Lihtsalt see maitsestatud tee asi… Tjah, ise ma ju joon Earl Greyd, mis on sisuliselt must tee bergamotiga. Ja muidugi joon taimeteesid. Ja talvel ma panen musta tee hulka kaneelikoort ja kardemoni ja nelki, see tuleb kokku selline mõnusalt jõulumaitseline ja ei ole üldse vastik. Ikkagi ma pean virsikuteed vastuvõetamatuks! Võiks öelda, et maitsestatud tee juurest, kusagilt erinevate maitsete vahelt, jookseb minu tolerantsuse piir. Ma saan isegi suitsetajast paremini aru kui mustsõstratee joojast:)
Koolitus paneb mu attention spani põhjalikult proovile. Ma tabasin end täna slaidide illustratsioonidel inimestele sabasid ja sarvi joonistamast. Oleks muidu prille joonistanud, aga audiitorite slaididel ongi juba kõik inimesed prillidega:)
whatever 