it’s alright to fall apart sometimes

Üle tüki aja tõeliselt rutiinivaba teos: Peeter Sauteri ja ta laste kirjutatud “Laste raamat”. Minu lemmikjutte sealt, stiilinäidetega, tähestiku järjekorras:

* “Kaks nõida ja uppunud inimesed” (Nõiad võtsid nõiapoest, kus müüja oli ka nõid, kümme õlut. Nõiad jõid õlut, kaks õlut jätsid veel alles ka ja lendasid tolmuimeja peal kosmosesse.)
* “Kuidas jumal inimeseks hakkas” (Inimesed ise elasid edasi ja ei teadnud, et jumal on surnud, sest vanaema ei olnud neile mitte kunagi rääkinud, et tema ongi jumal.)
* “Kuradi üksindus” (Lehm alguses ei osanud keksu, aga pärast võitis mitu korda. “Enam ei jaksa,” hingeldas kurat, “ma olen vana ka.”)

Ja veel millised pildid.

Mõjub hästi liiga suur olemise vastu, soovitan:)

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s


%d bloggers like this: