it’s alright to fall apart sometimes

Üle tüki aja tõeliselt rutiinivaba teos: Peeter Sauteri ja ta laste kirjutatud “Laste raamat”. Minu lemmikjutte sealt, stiilinäidetega, tähestiku järjekorras:

* “Kaks nõida ja uppunud inimesed” (Nõiad võtsid nõiapoest, kus müüja oli ka nõid, kümme õlut. Nõiad jõid õlut, kaks õlut jätsid veel alles ka ja lendasid tolmuimeja peal kosmosesse.)
* “Kuidas jumal inimeseks hakkas” (Inimesed ise elasid edasi ja ei teadnud, et jumal on surnud, sest vanaema ei olnud neile mitte kunagi rääkinud, et tema ongi jumal.)
* “Kuradi üksindus” (Lehm alguses ei osanud keksu, aga pärast võitis mitu korda. “Enam ei jaksa,” hingeldas kurat, “ma olen vana ka.”)

Ja veel millised pildid.

Mõjub hästi liiga suur olemise vastu, soovitan:)

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s


%d bloggers like this: