ma istun aknal ja küsin tähtedelt tasa nõu

Siin on nüüd nimekiri neist raamatutest, millele minu kodus enam ruumi ei jagu. Ma ei tahakski seda lähemalt kommenteerida, lihtsalt et ühel või teisel põhjusel ma neid enam lugeda ei taha ja võin ära anda, aga ma ei viitsi selle nimel üle mõistuse palju rabelda, et neist lahti saada. Kes mõnda raamatut endale tahab, annab … Loe edasi “ma istun aknal ja küsin tähtedelt tasa nõu”

Siin on nüüd nimekiri neist raamatutest, millele minu kodus enam ruumi ei jagu. Ma ei tahakski seda lähemalt kommenteerida, lihtsalt et ühel või teisel põhjusel ma neid enam lugeda ei taha ja võin ära anda, aga ma ei viitsi selle nimel üle mõistuse palju rabelda, et neist lahti saada. Kes mõnda raamatut endale tahab, annab märku ja siis me vaatame, kas me saame selle üleandmise kuidagi mugavalt korraldada. Cargobussi ja postiga saatmisega ei viitsi jamada. Need raamatud, mille vastu keegi huvi ei tunne lähema nädala jooksul või nii, lähevad Taaskasutuskeskusesse.

Max Perutz. I Wish I’d Made You Angry Earlier. Essays on Science, Scientists and Humanity – broneeritud
Peeter Puusemp. Graafiteooria elemente – võetud
Lauri Vahtre. Euroopa – päästepaat või uppuv laev?
Francis X. King. Ennustamine. Entsüklopeediline teatmeteos – võetud
Lemmit Kaplinski ja Elo-Mall Toomet. Õde ja vend – võetud
Roberta Angeletti. Etrusk Vulca – broneeritud
Hannu Mäkelä. Muinasjutt tüdrukust, kes otsis õnne – broneeritud
Voldemar Vitkin. Suguvõsa uurimine. Praktiline käsiraamat – broneeritud
Harry Brighouse. School Choice and Social Justice – võetud
Ilias Venezis. Aioolia maa – võetud
Roger Zelazny. Üksildane oktoobriöö – võetud
John Heilbron. Geometry Civilized. History, Culture, and Technique – broneeritud
Tom Stone. Suvi Kreeka tavernis – broneeritud
Ira Lember. Musta kaarna küüsis – broneeritud
Jutta Treiber. Järve mitu värvi – broneeritud
Wolfgang Hohlbein. Tüdruk Atlantisest – võetud
Robert Louis Stevenson. Ballantrae isand – võetud
Mariano Jose De Larra. Articulos De Costumbres
Wolfgang Hohlbein. Unustatud saar – võetud
Paul van Loon. Õuduste käsiraamat – broneeritud
Lilian Nattel. The River Midnight
Tore Janson. Speak. A Short Histrory of Languages (hardcover) – võetud
Harlan Ellison. Koletis, kes kuulutas armastust maailma südames – broneeritud
Leelo Tungal. Neitsi Maarja neli päeva (halvas korras, ilma kaanteta ja plekiline) – broneeritud
ja siis on veel üks Strugatskite jutukogu vene keeles, siin on “Inetud luiged” ja “Miljard aastat enne maailmalõppu” ja siis veel üks jutt, mille pealkirjast ma aru ei saa. – broneeritud

Ahjaa, kuigi ma ei tahtnud lähemalt kommenteerida, pean ma siiski hingelt ära ütlema, et

minu arust müstifitseeritakse raamatut kui niisugust üle. Olen oma elus päris palju halbu raamatuid lihtsalt minema visanud ja viskan veel.

it’s all the same only the names will change

Nüüd kahtlustatakse ka mind ohtliku ja seiklusrikka elu elamises. Emme keelas mul narkootikumide tarvitamise ära! Keset esmaspäevast tööpäeva, MSNi kaudu!

Tal vist ei ole meeles, et meil umbes kümme aastat tagasi korra see jutuajamine juba oli. Ja et ma olen üldiselt päris sõnakuulelik laps.

Pean siiski tunnistama, et kui mul eile oli valida, kas vaadata limonaadikinos ššokolaadifilmi või väärtfilmikinos pornofilmi, siis valisin viimase (ja mulle meeldis ka). Võibolla on emal siiski põhjust mu pärast muretseda.

Ülikooli ukse taha kraapima ja tagasi sisse nuruma pole ma ka veel läinud.

see linn ei tõsta tuju see linn ei vaja mind

Nägin aknast klassivenda-naabripoissi-majaperemeest õunu korjamas, lippasin õue, tegin ta juurde asja ja sain endalegi kausitäie. Selline suvelõputunne tuli. Kui keegi teab mõnda uut kodu otsivat kassipoega, siis võib mulle teada anda. Mul on täitsa uus kodu (koduaiaõunad maitsevad selle tõttu veidi… valesti) ja kassi koht on ikka veel vakantne.

Nägin aknast klassivenda-naabripoissi-majaperemeest õunu korjamas, lippasin õue, tegin ta juurde asja ja sain endalegi kausitäie. Selline suvelõputunne tuli.

Kui keegi teab mõnda uut kodu otsivat kassipoega, siis võib mulle teada anda. Mul on täitsa uus kodu (koduaiaõunad maitsevad selle tõttu veidi… valesti) ja kassi koht on ikka veel vakantne.

my next song is gonna be about death and blood

Ma tahan ka seda batooniasja teha. Kuigi ma ei tea, kas ma tohin, sest keegi pole vist käskinud mul teha:) või ma ei saa ka tegelt eriti aru, kuidas see töötab…

Raamatute arv riiulis

See on mingi nipiga küsimus, ma just kolisin ju ja raamatud on põhiosas kastides veel:P Ühe riiuli jõudsin ehitada (muide. punastest telliskividest ja liimpuitplaatidest saab väga atraktiivse raamaturiiuli), sinna mahtus paarsada raamatut ära, silma järgi on kastides veel kolm korda sama palju… Ausalt, varsti teen nimekirja neist, mille ma hea meelega ära müün/annan.

Viimane raamat, mille ostsin

Frankfurdi lennujaamast Belle de Jouri “The Intimate Adventures of a London Call Girl” – jah, see on seesama Belle de Jour. Väga mõnus blogivormis raamat, täpselt parajalt palju on toimetatud. Terane plika igatahes, on ta siis tegelikult prostituut või ei.

Hetkel loen

* Belle de Jouri, viimased leheküljed on käsil
* Harry Potteri kuuendat osa lõpetan
* “Universumi lõpu restoran” jäi ükspäev pihku, kui jooksul pealt midagi trolli peal lugemiseks kaasa haarata oli vaja. Nüüd tahaks selle ka ära lõpetada enne riiulisse tagasipanekut, kuigi ma olen teda ju sada korda lugenud.
* Åsne Seierstadi “Hundra och ett tag” on ikka veel pooleli, sest ta kuidagi ei edenenud enam sellest hetkest alates, kui ma Frankfurdi lennujaama raamatupoest väljusin;) aga ma vahepeal lugesin teda ikka hoolega. Sõja alguseni pole veel jõudnud siiski.

Viimased 5 loetud raamatut

* Jeffrey Archer, “Kane and Abel”
* Jostein Gaarder, “Apelsinitüdruk” – hea õhuke, lugesin ükspäev Kristiine keskuse Apollos kott-toolis istudes läbi. Gaarder on kohati intrigeeriv, aga ta stiil tüütab mind ja… KUI mitu korda võib ühtesid ja samu üldfilosoofilisi küsimusi erinevates raamatutes püstitada ja ninatarkadele lastele lahendada anda?
* J. K. Rowling, “Harry Potter and the Half-Blood Prince” läheb ka ilmselt arvesse, sest audioraamatuna ma sain ta ju läbi:P
* Henno Käo, “Oliüks” – jäi raamatute lahtipakkimisel näppu ja lugesin üle põhiliselt selleks, et pilte vaadata. Sest kes ei tahaks siis näha terevantse, visavillemeid, merehöövleid ja kurtulikasvatajast vanaema, kes valvab Kuu esimese ja tagumise külje vahelist piiri, et see jalga ei laseks?
* mingid viimased osad sellest õnnetute juhtumiste seeriast.

Raamatud, mis mulle olulised

Kes neid kõiki jõuab meeles pidada? Ma ükskord alustasin neist nimekirja tegemist ja kuskil on üks Notepadi fail, kus on kirjas mõned, millest nimekirja järgmist osa alustada, aga üldiselt on see hääbumisele määratud projekt, ma kardan.

Tegelikult on suurem osa raamatuid mulle olulised. Mulle on oluline ka see, et mulle olulised inimesed saaksid osa mulle olulistest raamatutest. Sellepärast laenan ma oma lemmikraamatuid pidevalt välja ja lähen siis kiiresti närvi, kui ma neid kohe tagasi ei saa – esiteks sellepärast, et tahaks juba järgmisele inimesele laenata; teiseks sellepärast, et tahaks ise lugeda; kolmandaks sellepärast, et kui inimene KOHE mu raamatut lugema ei hakka, siis ma olen kindel, et ta ei tahagi seda tegelikult lugeda ja võttis ainult viisakusest vastu ja üldse ei hooli minust eriti, kui mu raamatusoovitused talle nii ükskõik on:P ja kui ta seda lugema hakkas, aga KOHE läbi ei saa, siis talle ilmselt see raamat ei meeldi. Sest meeldivad raamatud loetakse ju läbi ühe hingetõmbega, kas pole?

oh kuidas vastu panna suudaks ükski mees

iga jumala kord, kui ma olen nädalate kaupa ära ilma internetita välismaal olnud ja tagasi tulen ja hakkan blogist spämmkommentaare kustutama, kustutan ma kogemata ka mõned päriskommentaarid. Palun vabandust, ma ei vihka teid, ma olen lihtsalt koba ja ei oska:( Seekord kadus üks kusjuures nii, et ma ei jõudnud enne lugeda ka seda. Millest on … Loe edasi “oh kuidas vastu panna suudaks ükski mees”

iga jumala kord, kui ma olen nädalate kaupa ära ilma internetita välismaal olnud ja tagasi tulen ja hakkan blogist spämmkommentaare kustutama, kustutan ma kogemata ka mõned päriskommentaarid. Palun vabandust, ma ei vihka teid, ma olen lihtsalt koba ja ei oska:( Seekord kadus üks kusjuures nii, et ma ei jõudnud enne lugeda ka seda. Millest on kahju. Te uuesti ei viitsi kirjutada oma kommentaare?

Lendasin ükspäev lennukiga Helsinkist Tallinna ja minu taga istus selline seltskond purjus eestlasi, et esimest korda elus ma kartsin, et äkki lennuk kukub alla. Ja et siis ma pean selliste idiootidega koos surema. See oli väga murettekitav mõte.

Lennata ma muidu ei karda.

Üks teine päev segasin väga halba brändit väga halva multivitamiinimahlaga ja sain tulemuseks väga halva… joogi. Ma kallasin selle maha, juua ta ei kõlvanud. Aga see juhtum viis mu mõttele, et jookide puhul kehtib hulkade algebra. A+A=A. Väga halva segamine väga halvaga annab tulemuseks ikka väga halva, mitte veel halvema; kahjuks mitte ka parema.

Viimasel ajal ma peale õlle üldse midagi juua ei taha.

she took me to a movie i think she likes me whee

J6in end purju ja vaatasin hotelli baaris meestega jalkat (Hollandi-Saksa s6pruskohtumine, 2:2) – see vist on see, mida inimene peakski tegema, kui ta välismaal komandeeringus on? Aga tegelikult ei peaks ma jalkat üldse vaatama, sest ma elan alati väga raskelt üle seda, kui nad kukuvad. Kuigi ma käisin Portugali mängu ise vaatamas ja nägin, et … Loe edasi “she took me to a movie i think she likes me whee”

J6in end purju ja vaatasin hotelli baaris meestega jalkat (Hollandi-Saksa s6pruskohtumine, 2:2) – see vist on see, mida inimene peakski tegema, kui ta välismaal komandeeringus on?

Aga tegelikult ei peaks ma jalkat üldse vaatama, sest ma elan alati väga raskelt üle seda, kui nad kukuvad. Kuigi ma käisin Portugali mängu ise vaatamas ja nägin, et nad ainult teevad näo, et see on valus. Ikkagi.

as I dream about movies they won’t make of me when i’m dead

Ma keeldun täna l6unat söömast. Nädal aega koolitust hotellis, kus süüa saab VIIS korda päevas… siis enam eriti ei loegi, et hommikusöögiks v6ib valida grillitud tomateid ja värskeltpressitud apelsinimahla ja et m6nel kohvipausil pakutakse pannkookide v6i croissantide asemel puuviljasalatit. Lihtsalt ei jaksa.

Aga Frankfurt on armas linn, siin ma oleks n6us elama. Ja ma saan saksa keelest paremini aru, kui mul meeles oli, et ma saada v6iks.

Tasuta internetti siin inim6iguseks ei peeta. See on hämmastav, mida k6ike v6ib ette v6tta, kui arvuti on kaasas, aga wifi maksab 99 eurot nädal. Ma olen tühjendanud k6ik oma inboxid ja temp-kataloogid, maha installinud k6ik ülearused proged ja korra suutnud Minesweeperi expert-leveli l6puni mängida. See viimane on saavutus, sest mul on ILGELT kehv 6nn selles mängus alati.

Archeri “Kane and Abel” saab täna 6htul läbi, briti üldsusel oli 6igus – on küll hea raamat. Meenutab mingil moel Arthur Haileyt, sest ainult Hailey on siiamaani suutnud pangandusest nii kirjutada, et mul oleks huvitav lugeda (kui terminid nagu “shareholders” v6i “investments” päevasel ajal koolitusel üles kerkivad, kattun ma külma higiga ja teen end pisikeseks, sest ma ei saa millestki aru). Ja tegelikult räägib Archer – nagu Haileygi – hoopis inimestest ja jutustab neist täitsa m6nusalt. Soovitan.

Harry Potterit hakkasin ka paberi peal üle lugema enne kodust äratulekut ja sellega oli päris imelik lugu – pärast selle audioraamatu autos läbikuulamist seostub raamatu sündmustik väga t6husalt kohtadega, kus ma seda kuulasin:) Spinner’s End ja Rocca al Mare keskuse parkla, Amortentia ja bussijaama ristmik, Horace Slughorn ja Rannam6isa tee, Felix Felicis ja Ülemiste keskus, OWL tulemused ja kontori parkimismaja… Selle üle, kas ja kui palju see mind häirib, pean ma veel m6tlema. Tavalised raamatud mul igatahes kohtade v6i muu igapäevaeluga ei seostu. Küll teeb seda muusika, mis pealegi suudab enda otsa salvestada _mitu_ kihti mu mälestusi ja siis need koos lauluga suvalises järjestuses ette mängida:P

i’m stuck somewhere between high school and old school

Podcastist ja sellisest värgist ma ei tea muidugi midagi, mingi asjalike ja tõsiste inimeste asi vist; aga ma olen, eks ole, natuke audioraamatuid kuulanud ja ka mõelnud selle üle, et kuulamine on vahel küll väga mõnus, aga võtab jubedalt aega.

Kui mul oleks värske Harry Potteri raamat paberkujul, oleks ta mul juba nädal aega tagasi läbi saanud. Nii, nagu asjad on, oleme mina ja üks meeldiva häälega härrasmees alles saja kahekümne kuuenda faili juures saja seitsmekümne neljast ehk 22. peatüki keskel. Tal läheb umbes kolmveerand tundi ühe peatüki ettelugemise peale… ja kui ma nüüd ette kujutan, kui kiirelt ma ise seda loeksin (ma ei taha kiidelda, aga ma loen VÄGA kiiresti), siis tekib tunne, et peaks ikka raamatu ostma, aga no nüüd pole enam mõtet vist, enne kui eestikeelne välja antakse:)

Sest kuigi senistest HP raamatutest tundub see kuues mulle nõrgim, on ta siiski piisavalt huvitav, et ma aegajalt jään kümneks minutiks parkimismajja autosse istuma ja peatükki lõpuni kuulama:) Ja nüüd, vastu lõppu, läheb vist päris põnevaks ka.

Endiselt suudan audioraamatuid kuulata ainult autos. Kodus ajavad nad mulle une peale ja arvuti taga leidub alati muud tegemist, mis kuulamisele keskenduda ei lase.

there i was on a july morning

Tegelikult meeldis mulle ka Heep rohkem kui Alice. Sellepärast ehk, et ma olen ka igav tänapäeva noor ja oleks tahtnud kuulda rohkem lugusid Trashi ja Hey Stoopidi pealt. Aga vahva, et vanad mehed ikka viitsivad.

Tegelikult meeldis mulle ka Heep rohkem kui Alice. Sellepärast ehk, et ma olen ka igav tänapäeva noor ja oleks tahtnud kuulda rohkem lugusid Trashi ja Hey Stoopidi pealt.

Aga vahva, et vanad mehed ikka viitsivad.