Šokolaadifilmi jõudsin lõpuks vaatama – meeldis, aga tekitas muidugi kohutava šokolaadiisu:) Õnneks on vanalinnas Chocolaterie. Või võibolla siiski ei ole? Vahel harva tekib mul tahtmine sinna minna ja siis ma kunagi ei tea eriti täpselt, kust teda otsida, sest need vanalinna tänavad ja hoovid on mul, tartlasel, kõik täiesti segi. Aga kui servast hakata tänavaid läbi käima ja iga kangi alt sisse piiluda, siis leiab enamasti üles, eile küll leidsin. Kuuma šokolaadi võtsin ja ühe trühvli ja istusin õue, sest järsku selgus, et ei olegi veel hilja õhtul õuesistumiseks liiga sügis… üldse, kuidagi vahemereline oli see olemine seal, sellepärast ma mõtlengi, et võibolla see ei olnud see linn, vaid mingi teine.
mitte ilmaasjata ei ole sealkandis üks hägusalt määratletud nähtus, mille nimi on “ladina kvartal”…