i found the oysters but never the pearl

Kassiuudiseid: Mio kasvab kohutava kiirusega. Mul on sellega seoses kaks muret. Esiteks tunnen ma end nagu mu vanaema, kes kogu mu lapsepõlve kogu aeg kurtis, kuidas lapsed kasvavad liiga kiiresti ja saavad jube ruttu nii suureks, et ei saa enam sülle võtta ja hellitada:) Teiseks olen ma üsna kindel, et nii jätkates on ta varsti saavutanud keskmise amuuri tiigri (maailma suurim kaslane) mõõtmed. Ja sööb mu ära. Sest närimist harjutab ta küll vahetpidamata.

Lisaks minu (ja teiste ettejuhtuvate inimeste) jäsemetele meeldib Miole süüa veel:
* juustu – kui ma endale juustuleiva teen, siis ma pean kassile ka kaks viilu juustu andma, siis saan oma leiba ikka ise süüa. Sinihallitusjuustust ta väga ei hooli, aga valgehallitusjuust läheb küll mõnuga.
* jäätist – võiks vist süüa lõpmatuseni, aga ma pole julenud talle nii palju anda
* võid – ühel õhtul unustasin või külmkappi panna ja Mio oli hommikuks lakkunud 2 cm läbimõõduga täiesti ümmarguse augu läbi kogu paki
* piima – see ei paku ilmselgelt nii palju pinget kui juust või jäätis, aga väga kauaks kaussi ootama ka ei jää
* kassi kuivtoitu – Royal Canini krõbinad lähevad väga hästi ja kuna esialgu liiga palju ka ei lähe, siis ma pole odavamat proovinud pakkuda veel
* morssi – lakutakse klaasist/tassist märksa suurema mõnuga, kui enda kausist vett

Ainsad asjad, mis talle üldse ei paista maitsevat, on:
* konservtoit – jäetakse täiesti puutumata, kuigi minu meelest on neil kiisueinetel tohutult ahvatlev lihalõhn, sööks või ise
* alkohol – õlle- ja veinilõhna eest jookseb Mio lausa minema, brändi peale tõmbab nina krimpsu.

Kassipilte ei saa, kuni keegi mulle fotokaga külla ei tule.