пусть он землю бережет родную

Moskvast rohkem meeldis mulle tegelikult ilus pisike tuumalinn Dubna, kus sai näha Volga jõge ja maailma suurimat Lenini kuju. Linnaekskursiooni käigus rääkis giid põhiliselt tuumafüüsika kaasnüüdisaegsetest rakendustest ja mul hakkas natuke kahju, et ma ikkagi füüsikuks ei hakanud, kuigi seda üksvahe isegi plaanisin. Pärast kontserti võtsime kohaliku segakooriga viina ja laulsime koos “Katjuššat” ja laule multifilmidest. Jube armas õhtu oli.

Sügavamat teaduslikku uurimist vajaks see fenomen, kuidas ma suvalisest mees- või segakoorist suudan ka ilma koori kuulmata või laval nägemata hetkega kõik bassid välja noppida. Mingi värk oli vist tegelt sellega, et alfaisased on madala häälega?;) Dubnas tutvusin näiteks toreda poisi Griššaga, alumine bass ja teaduste kandidaat (tuumafüüsika alal muidugi).