пусть он землю бережет родную

Moskvast rohkem meeldis mulle tegelikult ilus pisike tuumalinn Dubna, kus sai näha Volga jõge ja maailma suurimat Lenini kuju. Linnaekskursiooni käigus rääkis giid põhiliselt tuumafüüsika kaasnüüdisaegsetest rakendustest ja mul hakkas natuke kahju, et ma ikkagi füüsikuks ei hakanud, kuigi seda üksvahe isegi plaanisin. Pärast kontserti võtsime kohaliku segakooriga viina ja laulsime koos “Katjuššat” ja laule multifilmidest. Jube armas õhtu oli.

Sügavamat teaduslikku uurimist vajaks see fenomen, kuidas ma suvalisest mees- või segakoorist suudan ka ilma koori kuulmata või laval nägemata hetkega kõik bassid välja noppida. Mingi värk oli vist tegelt sellega, et alfaisased on madala häälega?;) Dubnas tutvusin näiteks toreda poisi Griššaga, alumine bass ja teaduste kandidaat (tuumafüüsika alal muidugi).

Advertisements

Üks vastus to “пусть он землю бережет родную”

  1. janca Says:

    Mida aeg edasi ja kaugemale, seda rohkem tundub, et see Lenin on lihtsalt üks müüt. Eriti nii suurt postamenti nähes:) Mees ise oli tegelikult jube tilluke. Aga kas ta ikkagi üldse eksisteeris?;)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s


%d bloggers like this: