võibolla oli selles tundekasvatuslik alge

Kurikuulsa armastajapaari veebipäevikut lugedes sain jälle põhjalikult mõelda selle fakti peale, mis mind viimane pool aastat kummitanud on – et kõik abielluvad maailma kõige parema, ilusama, toredama ja kallima inimesega, aga lahutama peab millegipärast… noh, halvemal juhul ilgest värdjast, aga ka kõige paremal juhul täiesti võõrast inimesest, kellega nagu kunagi mingit lähedust ega usaldust poleks … Loe edasi “võibolla oli selles tundekasvatuslik alge”

Kurikuulsa armastajapaari veebipäevikut lugedes sain jälle põhjalikult mõelda selle fakti peale, mis mind viimane pool aastat kummitanud on – et kõik abielluvad maailma kõige parema, ilusama, toredama ja kallima inimesega, aga lahutama peab millegipärast… noh, halvemal juhul ilgest värdjast, aga ka kõige paremal juhul täiesti võõrast inimesest, kellega nagu kunagi mingit lähedust ega usaldust poleks olnudki.

Ei, ma ei arva, et abielu muudab inimesed teineteise vastu vastikuks. Aga lahutus teeb seda küll.

еще до старта далеко далеко далеко

Kirjutan viimasel ajal vähe jah, aga mis teha, kui pole inspireerivaid olukordi. Või intrigeerivaid. Siiski, praegu võib olla mu elu ainus võimalus blogida ajaviiteks, sellal kui klassitäis magistrande mulle arvestust kirjutab. Kuna plaanid akadeemilise karjääriga on nii, nagu nad on, eks ole:) Tähe ja tolmuga eelmise sissekande pealkirjas oli lihtsalt see värk, et mu viimase … Loe edasi “еще до старта далеко далеко далеко”

Kirjutan viimasel ajal vähe jah, aga mis teha, kui pole inspireerivaid olukordi. Või intrigeerivaid.

Siiski, praegu võib olla mu elu ainus võimalus blogida ajaviiteks, sellal kui klassitäis magistrande mulle arvestust kirjutab. Kuna plaanid akadeemilise karjääriga on nii, nagu nad on, eks ole:)

Tähe ja tolmuga eelmise sissekande pealkirjas oli lihtsalt see värk, et mu viimase aja lemmikplaat on Taaga “Koerapööriöö”. Selline uskumatu lapsepõlvehevi kostab sealt – natuke nagu igivana Singer-Vinger ja natuke nagu… Midagi enamvähem sellesarnast kuulas kahekümne aasta eest mu kaheksa aastat vanem vanaonupoeg, keda ma väiksena üle kõige imetlesin ja kellesarnaseks saada tahtsin.

No ja kui ma juba kaheksakümnendate muusika teemaks võtsin, siis… ükspäev tõi õnneliku juhuse ja sihikindla töö kombineerimine minuni Tõnis Mägi laulu “Olimpiada-80” ja seda olen ma nüüd isegi rohkem kuulanud kui Taaka. Sobib ilusti, järgmisel nädalal sõidan Moskvasse.

tähest saab tolm sinust ei saa

Eile mõtlesin ma välja, mis teemal peaks magistritöö kirjutama. Nojah, see tuli muidugi veidi valel ajal – ülikoolist sain ma juba rohkem kui aasta eest eksmati ja üldse ei kuulu akadeemiline karjäär (enam) mu lähema aja eluplaanidesse. Aga ikkagi. Ma TEADSIN, et ükskord ma mõtlen selle välja:)

Eile mõtlesin ma välja, mis teemal peaks magistritöö kirjutama.

Nojah, see tuli muidugi veidi valel ajal – ülikoolist sain ma juba rohkem kui aasta eest eksmati ja üldse ei kuulu akadeemiline karjäär (enam) mu lähema aja eluplaanidesse. Aga ikkagi. Ma TEADSIN, et ükskord ma mõtlen selle välja:)

ne’er looked back never feared never cried

Kevadete edetabel:

1. 2001

See oli see kevad, mil ma Rootsis elasin ja peaaegu igal nädalavahetusel mõnda odavamasse kohta jooma hääletasin. Põhiliselt Taani, aga lihavõttepühade paiku terveks nädalaks Hollandisse ja juuni alguses Nordkappi. Vahepeal müüsin pubis inimestele õlut, pidasin sõjaväes oleva vennaga kirjavahetust, õppisin rootsi keele selgeks, saatsin inimestele palju e-maile ja mõtlesin kõige selle käigus kohutavalt palju elu üle järele. Meeletu hulk inimesi käis tolle kevade jooksul mu elust läbi, mõned jäid alatiseks meelde ja mõned on siiamaani alles (Predo tuleb suvel külla näiteks).

2. 2005

Jah, eelmise aasta kevad, sest mul oli siis üle kohutavalt pika aja tunne, et ma olen elus – kuigi pool aega oli niipidi, et “you bleed just to know you’re alive”. Lõpuks sai ikkagi kõik korda. Ja ma nägin vist elu kõige rohkem päikesetõuse tol kevadel.

3. 1994

sest ma olin siis nii noor ja metsik:) meil olid Ten Singid ja värgid ja õlletehase lahtine õlu Toomemäel ja kaubahalli satanistid ja Royal piiritus Öseli koolaga ja üldse.

don’t you wish your girlfriend was hot like me

Laupäevaõhtuseid tähelepanekuid Jõhvi linna ööelust: – pubis Privaat on disko. DJ on imporditud peaaegu-kultuuripealinnast, tal on hall pea ja Judas Priesti särk – muusikavalik on imeline – võrdselt lugusid eesti, vene ja inglise keeles; kaheksakümnendatest, üheksakümnendatest ja kahetuhandendatest. Täidetud on disko headuse põhiline kriteerium – hands up, baby! – kohalikud noormehed viskavad peo edenedes särgid … Loe edasi “don’t you wish your girlfriend was hot like me”

Laupäevaõhtuseid tähelepanekuid Jõhvi linna ööelust:

– pubis Privaat on disko. DJ on imporditud peaaegu-kultuuripealinnast, tal on hall pea ja Judas Priesti särk
– muusikavalik on imeline – võrdselt lugusid eesti, vene ja inglise keeles; kaheksakümnendatest, üheksakümnendatest ja kahetuhandendatest. Täidetud on disko headuse põhiline kriteerium – hands up, baby!
– kohalikud noormehed viskavad peo edenedes särgid seljast (mõned ka püksid jalast)
– teised kohalikud noormehed breigivad Karl Madise muusika saatel vabalt, kui muud enam üle ei jää (pärast kella 1 saadetakse diskor koju nimelt)
– ei, need noormehed olid kõik eestlased
– sissepääs maksab 15 krooni, suur õlu 25, väike õlu 20, tequila ka 20.

Aga muidu oli Ida-Virumaa ühtlaselt hall ja igav, Tallinn pole ka palju parem ja ma ei jõua ära oodata järgmist nädalat, mil ma paariks päevaks Budapesti saan.