Lihtsalt et oleks ära öeldud:
mina ei mäleta sellest krdi taasiseseivumisest MITTE MIDAGI.
Ma olin maal vanaema juures. Kogu aeg. Augustiputši ajal ja laulva revolutsiooni ajal ja Balti keti ajal ja üldse alati, kui midagi juhtus, olin ikka mina maal vanaema juures. Vanaema rääkis meie Moskva suvitajatega päevad otsa vene keeles ärevalt juttu ja aegajalt riidles minuga, et ma ei tea, mis toimub. Mismõttes nagu? Keegi ei rääkinud mulle midagi ju.
Tegelikult tundub mulle nüüd tagantjärele mõeldes, et ma olin üldse kogu lapsepõlve maal vanaema juures. Ja ma vihkasin seda täiega ja seega pole midagi imestada, et mul oma lapsepõlvest eriti mingeid positiivseid mälestusi ei ole.
Tankid olevat mööda Piibe maanteed sõitnud ja mul on silme ees see pilt, kuidas nad sõitsid, aga ma absoluutselt ei tea, kas ma tõesti nägin neid vanaema majast mööda sõitmas (sest Piibe maantee on seal küll) või nägin ma neid telekast või kujutasin ma seda lihtsalt ette, kuidas see oleks, kui tankid sõidaksid vanaema majast mööda Nikerjärve poole.
Ma ei olnud tol ajal enam üldse väike ja mul on paha meel selle pärast, et mind oleks nagu kõigest olulisest ja huvitavast ilma jäetud.
whatever 
ilmselt olen ma siis õnnega koos, et ma mäletan, kuidas ma õue peal sääreväristajat putitasin (või oli see parasjagu ennesõjaaegne meestejalgratas?) ja siis tuli naabri-vanaisa ja ütles et täitsa jama on ja siis ma keerasin mängima selle vana suure lampidega raadio, mis seisis garaažis kapi otsas ja kui see ükskord häält hakkas tegema, siis räägitigi seal sellest kõigest. ilmselt ei jõudnud mulle küll aga kohale, et oleks pidanud sääreväristajale hääled sisse panema ja minema sinnasamma piibe maantee äärde tanke vaatama (kuigi tulenevalt sellest, et ma elasin otse tallinna ning aeguviidu vahel oli vene tank üks üsna tavaline nähtus).
“Tankid olevat mööda Piibe maanteed sõitnud”
Põhiosa tankidest sõitis ikka mööda Tartu-Tallinna maateed. Mõni väiksem väeosa võis mööda Piibe maanteed sõita