ja leidmata neid kogu ilm süüdi mõista

Lugesin Jan Kausi uut paljukiidetud romaani “Tema”. See, et raamat mulle _üldse_ ei meeldinud (ausalt öeldes ma isegi ei viitsinud päris lõpuni lugeda), on muidugi minu probleem. Aga see, et Kirjanike Liidu esimees ei oska käänata sõna “õlu”… see on küll juba kogu eesti rahva probleem, eks?

Advertisements

24 kommentaari to “ja leidmata neid kogu ilm süüdi mõista”

  1. liisa Says:

    õlu õlu õlut?

    mulle käivad väga närvidele need pärnakad, kes juba nimetavas teises vältes “õlle” ütlevad.

  2. keelek6rv Says:

    siiski-siiski: http://www.eki.ee/dict/QS2006.tegemisel/index.cgi?Q=%C3%B5lu&F=M&O=0&E=0

  3. Marek Says:

    Peaks ka õlujoomise maha jätma.

  4. kitty Says:

    Kausil on õlu-õlu-õlut jah. “Viin talle mõned õlud.” “Õlupudel”.

    Ah need õlle-õlle-õllet tüübid on pärnakad? Mina olen alati arvanud, et lihtsalt idioodid:)

    Ja siis on veel need, kellel ainsuse osastav on “õlle” kolmandas vältes. Mul on nende kohta ka oma arvamus olemas, aga ma ei luba selliseid sõnu oma blogi kommentaarides kasutada;)

    ja, Marek, õlujoomine on tõesti kahtlase väärtusega tegevus, mis iganes see ka ei oleks, jäta maha!

  5. Killu Says:

    Mina olen kuulnud ka versiooni õlu-õlu-õlu. Lisaks: “õlle” omastavas peaks olema siiski lubatud vorm (vt ka keelek6rva viide).

    Kas õlle-õlle-õllet on Pärnu släng või hoopis mingi Lääne murdetunnus? Mulle on nimelt kuskilt kõrva jäänud, nagu oleks murdekasutusega tegemist…

  6. täri Says:

    oma versioone võid sa kuulda niipalju kui tahad. ametlik versioon on … ametlik versioon.

  7. kitty Says:

    “õlle” omastavas ongi lubatud vorm. ainus lubatud vorm.

  8. Killu Says:

    Keel on ikkagi muutuv nähtus. Ma arvan, et kui mingi märkimisväärne hulk eestlasi kasutab pidevalt teatud versiooni, siis peaks “ametliku” vormi sellega kooskõlla viima.

    Õlu-õlu-õlu versiooni on mulle propageerinud filoloogid :P

  9. kitty Says:

    Ma ei saa siinkohal jätta tsiteerimata Raivot, kes sarnase teema juures kord ütles: “jah, ja kui pool klassi ei tea valguse kiirust, siis laseme valguse kiiruse ka vabaks.”

    vähemalt ma arvan, et see ikka oli Raivo ja et see umbes niiviisi kõlas. mõte on igatahes selge, eks:)

  10. Killu Says:

    Kategooria viga – valguse kiiruse ei ole dünaamiliselt muutuv, keel aga on. See ei tähenda, et igasuguse suvalise slängi peaks kohe seadustama – aga teatud asjad ju võib. Peamiselt sellise, mis ajaproovi vastu peab (on kasutuses märkimisväärse hulga inimeste poolt märkimisväärse aja). Ja nagu ma olen tähele pannud – nii see kipubki toimuma. Ja see õllevärk vist hakkab vaikselt ajaproovile vastu pidama?

    Veel enam, kui tegemist on murdeväljendiga, siis oleks vahva keelt rikastada ja paralleelvormid lubada.

  11. Raivo Says:

    Killu, ole nüüd mõistlik. Õlu pole ei ema ega onu. ÕS lk 941 – õlu .

    Ma arvan, et sul läheb seda vaja.

    Idee, et kui piisav hulk inimesi mingit roppust teeb, peab selle kohe seadustama, võib paljudes kontekstides tõepoolest tõsi olla, kuna aga keel on oma areaalis matemaatika järel teine universaalne suhtlusvahend, siis on ka mõistlik jääda natuke süsteemsema mõtlemise juurde, mitte hakata iga matsi harimatust kohe ametlikustama. Kui kõik on õige, pole õige mitte miski. Lisaks on keeleõppimine siis täiesti võimatu.

    Muide, filoloogidest. Pakun sulle sõna „kostuma“. Küsi oma tuttavailt filoloogidelt, mida see tähendab. Kümme ühe vastu, et nad ei tea. (Ma olen kuulnud ikka täiesti uskumatuid pakkumisi, lemmik on olnud „kostma passiivvorm“. Filoloogilt. Argumendid teda ei murdnud.)

  12. Raivo Says:

    Kurat, süsteem õgis pool teksti ära.

    Õlu – 7: õlle, õlut, õllesse, (.)õllede, (.)õllesid, (.)õlledesse.

    Ülejäänud leiad murde- või slängisõnastikust.

  13. Mart Says:

    kui Raivo poleks sellele “kostuma”-sõnale kunagi tähelepanu juhtinud, arvaks ma ilmselt siiamaani, et Mats Traadi “Puud olid…” sisaldas lihtsalt trükiviga.

  14. Killu Says:

    Raivo, aga kuidas keel areneda saab, kui sinna uusi sõnu/vorme juurde ei saa võtta? Et uut võib keelde haarata siis, kui mingi ametkond nii otsustab? Miks see parem on, kui keelerääkijate üldsuse pikaajaline valik /mis tõepoolest ka selle ametkonna heakskiidu peab saama, sest keegi peab asju korraldama :P/?

    Juhin tähepanu asjaolule, et ma ei rääkinud “iga matsi harimatusest” ja üksikutest sotsiolektidest, vaid massilisest kasutamisest. Eksole.

  15. Raivo Says:

    Ma olen märganud, et kui muud argumenti pole võtta, tuleb lagedale vana ja kulunud keele arenemine. Vektorist enamasti juttu ei tehta.

    „Kõik ju räägivad nii“ sisaldab eeldust, et kõik tegelikult nii ka räägivad. Kõik või „massid“. Nii see aga pole: diferentseeritus on märksa suurem, killustatus ilmneb juba seltskonniti, saati siis asualati. Kui sulle aleviku N elanikuna näib, et kõik see mees ütleb kardulas, ei ole see veel argument, kuna kõrvalmaakonnas ütleb enamik hoopis kardolas, natuke kaugemal kartol ning kolmandas kohas kartul. Sellepärast mainisin ka murde- ja slängisõnastikku.

    Kui kirjakeeles on kõik lubatud, siis pole olemas ühtki õiget kirjaviisi. Kiirete tehete tulemusena selgub, et sellist keelt pole võimalik selgeks õppida ning mida rohkem edasi, seda vähem inimesi sellega viitsib oma pead vaevata. Keel on süsteem ja mida loogilisem see on, seda lihtsam on inimestel seda omandada. Soovitus kümneid kõnekeelseid paralleelvorme kirjakeelde lubada nullib üsna efektiivselt keeleteadlaste katsed kõigist neist murretest üht kultuurkeelt välja nõristada. Minu meelest on see kultuurkeele väljasuretamiseks isegi tõhusam viis kui EBS-i ingliskeelne keskkool.

    Kümnest turukeelest kultuurkeelt ei tooda, on minu loo moraal.

    Muide, mind on ikka paelunud teema: miks eestlased koolis eesti keelt ei õpi?

  16. Killu Says:

    Raivo, aga kui jätta aiaaugust rääkimine – siis milline peaks olema kriteerium uute vormide/sõnade keelde haaramiseks?

  17. aabram Says:

    @Killu
    Tahan su tähelepanu juhtida tõigale, et igasugune muutumine pole areng. On olemas ka näiteks taandareng ja mandumine.

    Mul ei ole küll kriteeriumit sõnade lubamise või keelamise jaoks, aga ma pakun, et sinul pole jällegi kriteeriumit selle kohta, mida võib pitsa sisse panna, et seda veel endiselt pitsaks nimetada võiks.

  18. Killu Says:

    Pitsa määratletakse minu teada kui “lahtine juustupirukas”, seega võib sinna kõike panna, kuni ta jääb lahtiseks ja seal on juustu :)

    Ma usun, et keel saab manduda ka – aga keele staatika on vist ka mandumine. Sest kui uusi sõnu/vorme juurde ei saa teha, siis ei saa ühiskondlike või tehniliste vms muutustega kaasas käia. Ning keel muutub kommunikatsioonivahendina ebaefektiivseks ning tuleb hakata kasutama mingit teist keelt, eksole :-)

    Miks kümnest turukeelest kultuurkeelt ei ole võimalik toota?

  19. kitty Says:

    ja mis ühiskondlik või tehniline muudatus see on, mis ei lase meil enam ilma sõna “õlu” paralleelsete käänamisviisideta toime tulla…?

    uute sõnade lisamine keelde on üks asi, slängi või lihtsalt kehva kirjaoskuse aktsepteerimine kirjakeelena vist jälle teine asi. või ei ole nii?

  20. sk Says:

    praegu toimub siin kohtumõistmine ilma kostjale sõna andmata ja asjaolusid täpsustamata – mainitud teosega tutvumata ei selgu kriitikast sedagi, kas koletu roim eesti keele puhtuse vastu pandi toime mõne raamatutegelase poolt (otseses kõnes) või mitte. küll aga on minu kindel veendumus, et keelendi õige kirjakuju tundja (kahtlustan, et JK siiski oskab “õlu” ametliku kirjakeelega kooskõlas käänata) tohib seda stiililistel-kirjanduslikel kaalutlustel või muidu oma lõbuks nii valesti väänata kui tahab.

    üksiti teen ettepaneku eesti keele edasise rikastamise huvides laiendada erandlikku käändumist veelgi enamatele sõnadele. näiteks pilu-pille-pilut ja kolu-kolle-kolut.

  21. aabram Says:

    Suurepärane, kui keegi peaks veel minu käänamis-pööramisoskuse üle kobisema, viitan ma edaspidi siintoodud Kausi-kaasusele.

  22. kitty Says:

    sk, ma muidugi mõtlesin sellele variandile, et tegu võib olla stiililiste kaalutlustega. aga kõik mu tuttavad, kes on seda raamatut lugenud, nõustuvad minuga, et nii see küll ei tundu, lihtsalt autori/toimetaja pläkk.

    soovitaksin sul ise lugeda ja siis öelda, kuidas sulle tundus, aga seda raamatut soovitama mu keel/sõrm paraku ei paindu:(

    õlupudeli leidmist kirjeldas minategelane, see ei olnud otseses kõnes.

  23. esskaa Says:

    no vaadake nüüd, mis sellest välja tuli – et vaidlus vaidluse pärast vältimatu lahenduseni viia, võtsin südame rindu ja pärisin “süüdlaselt” eneselt, kas ja mida tal enese kaitseks öelda on. oli järgmist:

    Tervist,

    tundub, et ühele inimesele paistab sääsk elevandina. Ma kuulen pidevalt, kuidas inimesed ütlevad “õigesti” asemel “õieti” ning “lähme mõisaid vaatama” asemel “lähme mõisu vaatama”. So what? Kas see tähendab automaatselt, et eesti keel on kuristiku lävel? Kuidas on lood raamatu üldise keelelise väljaga? Kui raamat ei meeldi, okei, oleks väga huvitav teada, miks ei meeldi, äkki saaks midagi kõrva taha panna. Ja mõningaks vabanduseks: septembri keskel ilmub “Tema” teine trükk, seal peaks “õlu” õigesti olema.

    Jõudu soovides,
    Jan

    ning küsimusele, kas tohib ülaltoodu siia edastada:

    Tervist,

    ma ei teagi, mis kasu sellest saaks olla? Omast kohast on ju kritiseerijal õigus: kirjanike esimees ei tohiks teha ühtegi keelelist viga. Minu jaoks on rõhk kusagil mujal: keele elavuse taastekitamisel ja alalhoidmisel. Sellisel mõttelisel territooriumil segunevad tihti kirjakeele reeglid ja kõnekeele praktika. Aga samas ei taha ma ennast kuidagi õigustada, eks, viga on tehtud, mea culpa. Ja samas – raamatu kui terviku koha pealt ei ole see minu jaoks saatuslik küsimus. Jah, ega ma oma kommentaaride lisamise vastu muidugi pole. Võite siis lisada ka praeguse.

    Jõudu soovides,
    Jan Kaus

  24. kitty Says:

    Janil on selles mõttes õigus, et ma olengi üks neid inimesi, kes sellised keelesääsed elevantideks mõtlevad. Vastikuteks hiigelsuurteks lendavateks nõelavateks elukateks;) Teate ju küll, mina olen konkreetselt see, kes teisi inimesi vestluse ajal parandab järele/järgi ja õigesti/õieti küsimuses. Selliseid inimesi peab ka olema – kes muidu hakkaksid keeletoimetajateks või audiitoriteks?:P

    ja minul omakorda on õigus selles, et tegu oli ikkagi autoripoolse veaga, mitte taotlusliku keeleuuendusega;)

    ma jään ilmselt selleks, kes ma olen, ja juhin ikka inimeste tähelepanu kehtivast normist kõrvalekalduvale keelekasutusele – nii eravestlustes kui siin blogis. kui see peaks andma alust huvitavatele aruteludele – mis saab mul selle vastu olla?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s


%d bloggers like this: