Kui kellelegi on jäänud arusaamatuks, miks ma alailma blogin sellest, kuidas ma _ei_ jookse, siis sellele on lihtne seletus – kogu aur on trenni peale ära läinud ja tuututamiseks ei jäänud suurt midagi järele. Aga nüüd, kus hooaja viimane võistlus läbi sai, on ette näha selliseid aja- ja jaksuülejääke, et hakka või spordiblogi pidama.
Mingeid tulemusi, millega praalida, pole mul kahjuks ette näidata, aga see-eest oli mul ükspäev 2 tundi ja 15 minutit aega mõelda selle üle, kuidas praalida protsessiga. Mõni mõte ikka tuli selle aja jooksul.
Jooksublogi, osa 1: löön teid kõiki mahuga!
whatever 