Jooksublogi, osa 3: jalanõusid ikka läheb!
Tähelepanelik vaatleja märkab, et ma tean täpselt, milllise jalanõutootja mis mudeliga mulle joosta meeldib:)
Pildilt puuduvad minu esimesed Sauconyd – Kinvara 2, mille jooksin põhjalikult surnuks ja asendasin täpselt aasta aega tagasi Kinvara 3-ga (pildil aukohal). Mõlemad nimetatud olid muide meeste mudel, sest naiste omad olid noil hooaegadel (ehhki seda on raske uskuda) VEEL jõledamat värvi. Surnuksjoostud paari jätsin alguses alles ja mõtlesin, et kui vahel harva Tallinnasse satun, siis saan ju nendega veel joosta. Sain hoopis valusa õppetunni ehk vigastuse ja ostsin endale seepeale varupaariks ja Tallinnas-hoidmiseks Kinvara 4 (need roosad).
Pariisi maratoni läbimise eest premeerisin end Kinvara 5 eriväljaandega (commemorative collectors edition, à l’éfigie du célèbre Marathon de Paris). Need on nii glamuursed, et inimesed trennis panevad tähele ja kommenteerivad! (Brittidel ei ole eriti kombeks kalleid ja silmatorkavaid spordiriideid kanda… pean tunnistama, et üle pika aja Nõmme metsas joostes sain vastusörkijate rõivakaubamärkidest veidi pimestatud. Eriti kuna ma vaatasin järele, mis need Nike’i joped ja püksid poes maksavad.)
Ja kuna aastaga said ka Kinvara 3-le augud sisse joostud, siis lähen viin need nüüd kohe pidulikult prügikasti; asenduseks veel üks paar hooajalõpu allahindlusega Kinvara 4, mis meeldivad mulle välimuselt neist kõigist kõige rohkem, sest see sinine on nii ilus.
Aa, et kuidas see kõik nii läks? Käisin ükskord Jooksueksperdi poes kurtmas, et põlved valutavad ja et peaks vist kuidagi teisiti jooksma kui üle kanna… et antagu mulle mingid paljajalujooksmise jalanõud. Eksperdid arvasid, et alustuseks on 4mm heel-to-toe drop täitsa piisav ja küll siis edasi vaatab. Noh, oleme iga kord vaadanud ja pole põhjust leidnud mudelit vahetada – kuna ma jooksen päris palju ja põhiliselt asfaldil, siis õhemat talda küll vaja pole. Põlved pole endast enam märku andnud.
whatever 