Üheks mu lapsepõlve lemmikraamatuks oli Eleanor Farjeoni “Väike raamatutuba”. Või mis lapsepõlve, see on üks neid raamatuid, mida ma aegajalt ikka üle loen, sest ta on nii tore. Ja see on üks neid raamatuid, mille ma suuremaks saades ka originaalkeeles ette võtsin ja mis oli täitsa seda väärt, sest seal räägivad lisaks printsidele ja printsessidele ka inglise agulilapsed ja seda on inglise keeles ikka täitsa teine asi lugeda kui tõlkes. (Kui te pole lugenud, siis see on selline eraldiseisvate juttudega raamat, mõned lood muinasjutulikumad ja mõned puha agulirealism.)
Millalgi mitte väga ammu seda kord jälle üle lugedes avastasin mõned detailid, millest ma lapsena kohe kindlasti aru ei saanud (aga ei lasknud end sellest ka segada): Cathy ja teised sõjapõgenikud jutus “Haldjas Ann” olid hoopiski Teise Maailmasõja ajal evakueeritud lapsed, kes linnadest pommitamise jalust ära maale saadeti. Ja järelikult see eelmine sõda, kust Cathy vanaisa tema emale Prantsusmaa lossikraavist leitud nuku tõi, oli Esimene Maailmasõda (olgu, loos on isegi öeldud “esimene suur sõda”, aga kümneaastasele minule läks see vihje küll kaduma). So far, so good.
Nii, aga edasi: inglise keeles on selle loo – ja nuku – nimi San Fairy Ann, ja kui ma selle teada sain, siis ma korraks vist küll imestasin, miks San, aga pikemalt selle üle pead ei murdnud ka. Kui haldjas, siis haldjas.
Ja siis ühtäkki… lugesin üht põnevat artiklit, klikkisin sealt edasi järgmist linki, hämmeldusin põhjalikult, googeldasin veel veidi… ja vat, mis hoopis selgus:
British soldiers in World War One soon found out their French counterparts had a phrase that resembled “it doesn’t matter” but that sounded much more satisfying, dismissing a problem out of hand. The expression was “Ça ne fait rien” and was anglicised into “San Fairy Ann”.
vot ja SELLEPÄRAST pani sõdurist vanaisa nukule sellise nime! Sellepärast San, ja muidugi ei saanud ma tõlkes lugedes sellest aru saadagi.
Erilise rosinana avastasin juttu nüüd uue teadmise valguses üle lugedes, et seal on lisavihje sees – kui Cathy oma kadunud nuku pärast nutab, lohutab prantslannast doktoriproua teda: “Ça ne fait rien”:)
Ahjaa, neile, kes on “Väikest raamatutuba” lugenud: see vaga Grisseli jutt on ka kõik õige! Enam mind ei üllataks, kui selguks, et olid olemas ka seitse printsessi, kelle elu mõtteks olid nende juuksed, ja et Läänelaas asub kuskil Buckinghami palee vahetus läheduses.
whatever 