Jooksublogi, vol 10: pole midagi selga panna?
Minul, tänan küsimast, on midagi selga panna küll, kuni asi puudutab jooksu- või muud trenni. Mul on spordiriideid vist umbes sama palju kui kõiki teisi riideid kokku ja ma näen kõigis neis imeliselt hea välja, mida teiste riiete kohta alati öelda ei saa. Sellepärast veedangi nii palju aega trenni tehes!
Meest, kellel polnud midagi selga panna, nägin tänahommikusel jooksuringil. Kujutage nüüd vaatepilti: veebruarikuu, päike parasjagu tõuseb, pargimurul sädeleb kerge härmatis, muruservas õitsevad lumikellukesed ja esimesed krookused, sooja on 3.2 kraadi Celsiuse järgi (vaatasin just kodus termomeetrit)… ja vastu sörgib üks vanamees valgetes tennistes, valgetes sokkides ja valgetes lühikestes pükstes. Ilma särgita.
Okei, ma saan suurepäraselt aru, et külm ei ole. Aga… NII palav ka ju ei olnud?!
(Kolmveerand tundi hiljem kohtusime uuesti ja siis oli ta kuskilt endale selga leidnud ka valge maika. Minu jaoks kahjuks hilja! What has been seen, can’t be unseen.)
Oi kui tore, sa käisid Kadriorus? Siin on jah üks härra aastaid nii sörkimas käinud. Ka siis, kui on -3, mitte +. Tegi käteringe ka?
Sama mees võis muidugi olla; loodame, et oligi, sest ma ei ole valmis elama teadmise/kahtlusega, et selliseid on mitu. Aga käteringe ta siis vist teeb ainult Kadriorus, siin ei teinud.
http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/foto-kadriorus-jookseb-ringi-poolpaljas-mees?id=67704653
See Delfi pilt on tehtud minu maja ees. Kollane tara = Faehlmanni 45.
Härra oli täna kenasti olemas, ainult pikkade pükstega :)