aga ausalt saan hakkama

staarilublogijale laekus tellimus: kirjutada alumiiniumivabadest deodorantidest. kahjuks ei tule siit mitte ilublogi, vaid arvamusblogi ränt.

deodorandis, tehniliselt õigemini antiperspirandis on alumiinium sees selleks, et higistamist vähendada.

hambapastas on fluoriid sees selleks, et hambaemaili tugevdada.

šampoonides ja palsamites on silikoonid sees selleks, et juuksed oleksid siledad ja läikivad.

alumiiniumivaba deodorandi, fluoriidivaba hambapasta ja silikoonivabade juuksehooldustoodete kohta pole mul seega öelda muud, kui et… igaühele oma. mulle isiklikult on terved hambad, ilusad juuksed ja higilaiguvaba igapäevaelu päris olulised. söögisooda abil ma neid tulemusi saavutada ei suuda (seda ei-pese-kunagi-juukseid-siis-nad-hakkavad-ise-puhastuma eksperimenti ma kunagi proovisin. ei hakanud!) ja muidu ka ei näe erilist põhjust iga toote kõige tähtsamat toimeainet välja jätta.

mis puutub sellesse, et see kõik on mürk ja keemia, siis – ma olen keemiatööstuse suur fänn, kui see mind ilusamaks teeb. jah, deodoranti ei maksa sisse süüa ja hambapastat suurtes kogustes alla neelata ka mitte (spst tehakse lastehambapastad ilma fluoriidita. mingi eani nad lihtsalt neelavadki.) ja… šampooni ju ka ei sööda?

kas alumiinium või silikoon pääsevad läbi naha meid mürgitama? klge, ma endiselt ei ole selleski kindel, et seerum (mis on spetsiaalselt selleks disainitud) pääseb läbi naha pealiskihi alumistesse kihtidesse midagi head tegema! kreem kohe kindlasti ei pääse. deodorandil ja šampoonil pole mingit lootustki.

seda, et hambapasta on kaladele mürgine ja ei tohiks iialgi avaveekogusse sattuda, õppisin ma oma elu esimeses skaudilaagris 10 aasta vanuses. kui te seda veel ei teadnud, siis nüüd teate – seebi võib matkatingimustes maha loputada otse järves, hambapesu peab toimuma kümnekonna meetri kaugusel. (šampooni kohta ma ausalt öeldes ei tea – olid 80ndad, me olime 10-aastased ja ööbisime telgis, iganädalane juuksepesu ei olnud prioriteet.) eeldatavasti siiski suurem osa me kõigi igapäevasest pesuveest läbib mingid heitveepuhastussüsteemid. ja noh, kui me tahame mõelda sellele, mida me elu kaladega teeb (muidugi me peaksime sellele mõtlema), siis oodake ainult, kuni me päiksekaitsekreemideni jõuame.

Advertisements