aga ausalt saan hakkama

staarilublogijale laekus tellimus: kirjutada alumiiniumivabadest deodorantidest. kahjuks ei tule siit mitte ilublogi, vaid arvamusblogi ränt.

deodorandis, tehniliselt õigemini antiperspirandis on alumiinium sees selleks, et higistamist vähendada.

hambapastas on fluoriid sees selleks, et hambaemaili tugevdada.

šampoonides ja palsamites on silikoonid sees selleks, et juuksed oleksid siledad ja läikivad.

alumiiniumivaba deodorandi, fluoriidivaba hambapasta ja silikoonivabade juuksehooldustoodete kohta pole mul seega öelda muud, kui et… igaühele oma. mulle isiklikult on terved hambad, ilusad juuksed ja higilaiguvaba igapäevaelu päris olulised. söögisooda abil ma neid tulemusi saavutada ei suuda (seda ei-pese-kunagi-juukseid-siis-nad-hakkavad-ise-puhastuma eksperimenti ma kunagi proovisin. ei hakanud!) ja muidu ka ei näe erilist põhjust iga toote kõige tähtsamat toimeainet välja jätta.

mis puutub sellesse, et see kõik on mürk ja keemia, siis – ma olen keemiatööstuse suur fänn, kui see mind ilusamaks teeb. jah, deodoranti ei maksa sisse süüa ja hambapastat suurtes kogustes alla neelata ka mitte (spst tehakse lastehambapastad ilma fluoriidita. mingi eani nad lihtsalt neelavadki.) ja… šampooni ju ka ei sööda?

kas alumiinium või silikoon pääsevad läbi naha meid mürgitama? klge, ma endiselt ei ole selleski kindel, et seerum (mis on spetsiaalselt selleks disainitud) pääseb läbi naha pealiskihi alumistesse kihtidesse midagi head tegema! kreem kohe kindlasti ei pääse. deodorandil ja šampoonil pole mingit lootustki.

seda, et hambapasta on kaladele mürgine ja ei tohiks iialgi avaveekogusse sattuda, õppisin ma oma elu esimeses skaudilaagris 10 aasta vanuses. kui te seda veel ei teadnud, siis nüüd teate – seebi võib matkatingimustes maha loputada otse järves, hambapesu peab toimuma kümnekonna meetri kaugusel. (šampooni kohta ma ausalt öeldes ei tea – olid 80ndad, me olime 10-aastased ja ööbisime telgis, iganädalane juuksepesu ei olnud prioriteet.) eeldatavasti siiski suurem osa me kõigi igapäevasest pesuveest läbib mingid heitveepuhastussüsteemid. ja noh, kui me tahame mõelda sellele, mida me elu kaladega teeb (muidugi me peaksime sellele mõtlema), siis oodake ainult, kuni me päiksekaitsekreemideni jõuame.

Advertisements

31 thoughts on “aga ausalt saan hakkama

  1. Laste hambapastad ei ole ilma fluoriidita. Vastupidi, nendes on fluoriidi kogust hoopis suurendatud võrreldes varasemaga.

    • jaah? aga mida siis tehakse selleks, et põnnid seda sisse ei sööks? (fluoroos ju minu teada põhiliselt allaneelamisest tulebki, mitte ettenähtud kasutusest)

    • hahaa, ma väga tahtsin näha, kas keegi kisub parabeeniteema üles. sind saab ikka usaldada, Kaur:)

      erinevalt Kristiinast (taas kord usaldan sind – ma pole kursis sellega, et tal sedasorti vaenlased oleks) mul mingit isiklikku ristisõda parabeenide vastu käsil ei ole. samas peab nentima, et mu majapidamises leiduvad kosmeetikatooted on põhiosas parabeenivabad. lihtsalt tundub, et kui valida asju nii, nagu mina valin, siis parabeenidega tooteid eriti sõelale ei jää. aga ma teadlikult nende välistamisega vaeva pole näinud, praegu lihtsalt googeldasin mõned brändid läbi ja tuleb välja, et saab ilma hakkama suht kenasti.

      • Mul pole päriselt aimugi, mis on parabeenid, ehkki ma olin kunagi kõva keemiafänn.

        Aga ma oletan, et “naised, naised” sõnad on Ehini kohendus:
        https://sasslantis.ee/lyrics-naised_koogis-naised_naised
        Naised elumerelaintes on kui kalad vees
        nad teavad kuidas leida tubli arst või torumees
        ja kust küll osta kreeme
        kus poleks parabeene
        seda ainult naised teavad ütelda

        Laul ise on rip-off “Naiste laulust”.
        Selle parim esitus on IMHO Õunapuu / Hainsoo (abielupaar!) täiesti GENIAALNE duett:

        Hainsoo on muidu ka geniaalne.

        Ja suboota on päriselt ka tants.
        Sellesama Õunapuu teema meestelaulu seltsi foorumis:
        http://meestelaul.metsatoll.ee/foorum/read.php?9,195

      • kle kamoon, talongiajal tegid paljud ISE kodus seepi ja ka minus tekkis koolikeemia vastu (mis seni oli huvi pakkunud ainult teoreetilise ajugümnastika mõttes) ootamatu praktiline huvi: kas ma saaks käepärastest vahenditestt ise seebikivi teha?

    • te saate muidugi kõik aru, et see komm pidi minema Kauri “mismõttes käsitööseep”-kommentaari vastuseks, aga miskipärast tuli valesse kohta.

  2. Jumal tänatud, et keegi veel leiab, et öko ei ole ilmtingimata parim.

    Ma tunnen end alati nagu mingi ühiskonnast väljatõugatud hälvik, kui ma pean tõdema fakti, et MITTE ÜKSKI öko-šmöko-looduslik-toode pole mulle mitte kunagi sobinud. Mulle on isegi üritatud selgeks teha, et viga on ilmselgelt minus, mitte tootes. Näiteks ma ükskord pesin end tükk aega ainult mingi käsitööseebiga, lihtsalt sel põhjusel, et see seep oli mul olemas ja ma tahtsin selle ära kasutada, mitte suvaliselt minema visata. Ühel hetkel aga ilmnes asjaolu, et ma lihtlabaselt haisen higi järele vaatamata sellele, kui tihti ma end selle seebiga pesen. Ma ei mäleta, kelle blogi kommentaarides ma seda lugu veel kirjutasin, aga mulle vastati umbes nii, et ise olen süüdi, et trenni teen ja higistan, seep on kahtlemata sada korda parem variant kui tavaline dušigeel. Ma ei tea. Ma valisin siiski selle variandi, et pesen end tavalise dušigeeliga ja ei haise.

    • ma nii huvi pärast küsin, kas see seep ise ka sõnniku järele lõhnas? sest see on minu max ökokogemus – kuulus Aleppo seep, millesse on, ee, kogunenud aastatuhandete jagu idamaade kehahooldustarkusi või umbes nii – aga vannituba kahjuks haiseb üsna lauda moodi, kui see kasutusele võtta :D

      juhuslikult jäi minu Aleppo seebi eksperiment samasse ajavahemikku kui mingi Aleppo suurem pommitamine. ühel hetkel tundsin, et minus tekib teatav poolehoid süüria valitsusvägede suhtes, sest kujutasin ette, et kui kogu linn samamoodi haiseb, siis polegi ehk suur kaotus, kui ta maatasa tehakse. selle mõttekäigu järel viskasin seebi muidugi välja. ütle veel, et aroomid inimest mõjutada ei suuda!

      • Ei, mingi Eestis toodetud tavaline käsitööseep, täitsa normaalse lõhnaga oli.

        Aga mingi Saaremaa karurasvaseep vms haises küll ükskord ühes saunas päris vängelt :D

      • Saaremaal on Ea ja Steven :)

        “Tavaline käsitööseep” on huvitav fraas. 10 aastat tagasi poleks see sõnapaar vist mõeldav olnud. Mis mõttes tehakse seepi käsitööna JA loetakse see veel normaalseks pealegi?!?

  3. Palun postitust ka habemeõlide ja palsamite kohta. Muidu läheb päris ühekülgseks see värk siin.

  4. Hissand siin on nii huvitav! Mina paluks postitust komedoonide ja pooride suurust vähendavate toodete teemal. Kindlasti.on viimase 7 aasta jooksul mingeid imevigureid leiutatud.

  5. a mul on põhiline šampoonikriteerium see, et ta jätaks ka Tartu kareda veega pestes juustesse võimalikult vähe setet (see on näha sellest, kas pärast pesu läheb juuksehari hallikat saasta täis või mitte). ja mis tahes uue šampooni puhul on jube raske ennustada, kui kerge teda korralikult välja loputada on.

    kui see väljaloputamine õnnestub, siis tulevad ka läikivaid juuksed ja silikoon ei mängi siin mingit rolli.

    (vbla avaldub siin mingi minu juukseprivileeg.)

    • kareda vee puhul on vist sügavpuhastavad šampoonid paremad. vt ka selline mõiste nagu “chelating shampoo”. minu juuksed lähevad sellise asja peale takuks, aga võibolla sinu privilegeeritutele sobib :)

      • mul lähevad peamiselt siis takuks, kui ma vette sidrunhapet ei pane. no ja kui mõni šampoon seda sodi kah pähe jätab, siis mõjub ka see takusena, kuni šampooonisodi on maha kulunud. st sodijätvate šampoonidega pesemise järel saab pea õieti puhtaks alles nii 3.-4. päeval pärast pesemist.

      • no ja siis on see dilemma, et sodi tundub kõige vähem jätvat Eesti kohalik Organic Shopi väga odav šampoon – ja juuksed jäävad ilusad ka, aga sellega hakkab pea rutem sügelema kui setterohkemate tahkete Vene šampoonidega, mis on praegu ainsad tahked šampoonid, mis mulle kättesaadavad on (Tartus ei müüda enam ei Bomb Cosmeticsit ega Lushi – ja nüüd ei müüda seda vene oma enam ka, aga mul on väike tagavara). nii et ma üritan siin nüüd mingit rütmi leida – et paar pesu Organic Shopiga ja siis jälle vahepeal tahke rasuste juuste šampooniga (mis tõmbab nii puhtaks-kuivaks, et vähemalt poolteist nädalat on hooletu).

      • 3.-4. päeval pärast pesemist? poolteist nädalat? ma pesen iga päev juukseid :) kui ÜLDSE trenni ei tee, siis vahel harva suudan ühe päeva vahele jätta, aga selle päeva teine pool on juba üsna vastik.

      • Nodsu, juhuks, kui Sa pole näinud: Nurme teeb ka tahkeid šampoone, mul näiteks õnnestub need sidruniveega (ja just Tartu kareda veega) üsna edukalt välja loputada. Neil on kolme sorti. Nt http://www.nurme.eu/et/a/tahke-sampoon-kanepioliga-100-g Ma olin päris rahul, kui need leidsin, aga kõigile ei pruugi ilmselt sobida.
        Aga see, kui tihti peab pead pesema, sõltub ikka päris palju õhusaastest ka. Juba Tartu õhk (mis tundub küll vahel linna väiksuse kohta ebaproportsionaalselt saastane) sunnib mind palju tihedamini pead pesema kui elu maal. Stress ja värk muidugi ka. Lisaks keha enda mõistatuslikele mehhanismidele.

      • Kittty, peapesu tihedusest: mu peapesu on isegi ilma kuivatamiseta vähemalt pooletunnine protseduur. Sellele järgneb 5-6-7 tundi kuivatamist (föön ajab mumst elektrit täis ja ma olen isegi liiga elektrit täis. teiseks föön müriseb, nii et ma kannataks selle käes kogu föönitamise aja.)

        ja nagu öeldud, halvasti õnnestunud loputuse või vale šampooniga on nad alles 3.-4. pesujärgsel päeval korralikult puhtad (sest siis on ka kogu šampoon peast kätte saadud).

        See on juuste pikkuse negatiivne pool. Plusspool on see, et nad ei lähe nii ruttu rasvaseks kui lühikesed – siilikat pesin ma samuti iga päev või üle päeva (aga siis oli magamisasend juba juuste asendist väljaloetav). Nii et praeguse seisuga loen ma šampooni, millega on nädal pärast pesu NÄHA, et vajavad jälle pesemist, juba tülikaks. Ma eelistan selliseid, millega mul on nädala pärast valikuvõimalus, kui parajasti ei ole seda 5-6-7 tundi pesuaega võtta.

        Ilmselt mängib siin rolli ka treenitus – juuksed hakkasid aeglasemalt rasvanema, kui ma olin ükskord haige ega julgenud 2 nädalat pead märjaks teha. Pärast seda nad ei arvanudki enam, et peaks nädalaga rasvaseks minema.

      • no vot just seda juuste treenimist ma proovisingi, aga nad ei allunud sellele treeningule selle mõne nädalaga ja see oli mu jaoks nii kohutavalt ebameeldiv protsess, et rohkem ma seda ei venitanud. tegelt juba kolmandaks päevaks ma ei suutnud enam meenutada, milleks ma end nii piinama pean.

        see on küll õige, et lühemad juuksed lähevad kiiremini rasvaseks. ja lahti kandes lähevad kiiremini kui patsis. minu jaoks on piir seal, et kui juuksed on nii lühikesed, et patsi enam ei ulatu, siis on nad pesemispäeva õhtuks juba mu jaoks talumatud. seega nii lühikeseks ma enam ei lõika.

      • ja Mirjam, mulle need Nurme omad hästi ei sobi. Rasvaste juuste oma küll pesi korralikult ja jättis ilusaks, aga tahtis väga pikka sidrunhappeveega loputamist – palju pikemat kui muidu. Niipea, kui ma piirdusin ütleme 5 kausitäie sidrunhappeveega nagu tavaliselt (PÄRAST põhjalikku voolava vee all loputamist mõistagi), jäid ilgelt takused.

        Siis ostsin prooviks teist sorti, teepuuõliga vist. See suutis juuksed jätta korraga nii takuseks kui ka rasvaseks.

      • aga Kitty, kui sulle on 3.-4. päev pärast pesemist müstika, kas sul pole kunagi selliseid šampoone sattunud, mis sette pähe jätavad? või pole teil seal selline vesi? või lihtsalt pole sul nii tülikad juuksed?

        vbla on see settevabadus muidugi sama omadus, mis teeb sulle silikoonid vajalikuks. kuigi ma kahtlustaks, et kui ma iga päev peseks, oleks ka mul mingit abi vaja, et läigiks. vähemalt juuksurid räägivad, et vähem pesta on parem (õigemini, see juuksur, keda ma viimati kohtasin – 2002. aastal).

      • mulle on kindlasti sattunud selliseid šampoone, millega pesemise järel on tunne, et juuksed ei saanud puhtaks. aga mulle pole iialgi pähe (hehe) tulnud sellises olukorras 3-4 päeva oodata, et näha, kas lähevad puhtamaks:D võimalusel pesen samal päeval uuesti ja hiljemalt järgmisel!

        aga minu juuksepikkuse juures jällegi on nii, et trenni lõpuks tilgub higi patsi otsast alla ja juuksed on kogu pikkuses läbi ligunenud. ja ma püüan ikka iga päev või ülepäeva nii higiseks saada. ma arvan, et selles olukorras harvemini pesemist ei soovitaks isegi ükski juuksur:)

      • tõepoolest – seal tantsukoolis, kus ma pesin iga 3.-4. päeva tagant, olid ka mul tõepoolest takused. kogu juuksepikkus üritas mulle öelda, et lõpetagu ma see jama ära, aga peanahk irvitas kurjalt ja pritsis higi välja, nii et harvem pesta ei saanud.
        nii et vbla selles tiheduses asi ongi.

      • mnjah, ma ei saaks sette ilmnedes samal päeval juba sellepärast üle pesta, et reeglina mul lihtsalt ei kuivagi samal päeval ära. Mõnikord ka järgmiseks hommikuks mitte. Šampoonisodi ilmneb ise alles siis, kui on ära kuivanud.

        no ja kui ma olen pool päeva kuni päev juukseid kuivatanud, siis ega kohe ei taha uuesti märjaks teha küll. eriti talvel.

        suvekoolis polnud ses mõttes vahet, et nagunii olin ma kogu aeg nagu vette kastetud. üleni.

      • .,, ok, liialdasin, juuksed ei olnud üleni (sest neid on nii palju, et läbileotamiseks kuluks ikka omajagu higistamist), vaid juurte juurest märjad. ja kui nad olid pestud, siis esimesed paar päeva oli sellest hoolimata talutav – ma ei higistanud neid rasvaseks, vaid tõesti lihtsalt märjaks. Ja ilmselt oli see suht lahja niiskus, sest tõesti hakkas lõhna tunda olema alles 3.-4. päeval, nii et ma pidin ülejäänud juuste kuivusest hoolimata pesema.

      • oletan seega, et sul käib ka pesemine-kuivatamine väheke kiiremalt kui minimaalselt 5 tundi.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s