so glad we’ve almost made it

mitu korda olen teile rääkinud sellest, kuidas ma tööl käin; aeg on võtta jutuks see, kuidas ma tööl ei käi. ei, amet on ikka alles ja kõik need rongi- ja rattasõidud koos ujumispeatustega ka, aga palun lubage endale esitleda imelist kontseptsiooni nimega “9-day fortnight” ehk “teeme kahe nädala töö üheksa päevaga” ehk – iga teine reede on meie firmas vaba!

tööpäevad esmaspäevast neljapäevani on ametlikult 9 tundi pikad, üks reedetest on 8-tunnine ja üks vaba – kokku tuleb 80 tundi 2 nädala kohta, arvutage ise. seejuures kontorit lukku ei panda ühelgi reedel – graafikud on niiviisi nihkes, et pool seltskonda töötab ühel, pool teisel reedel. mõne kuuga jääb päris hästi meelde, kellega sa samas ja kellega vastandfaasis oled.

muidugi on üks selle süsteemi tohutuid eeliseid see, et vabu päevi ja pikki nädalavahetusi on palju :) aga samuti on õudselt mõnusad need töölolemise reeded – kuna pooli inimesi ju pole, siis pole reedeti peaaegu iial koosolekuid. võibolla mõned hästi pisikesed, üks-ühele kõned ainult. muidu selline rahulik omaette nokitsemise aeg.

ja ausalt öeldes need üheksatunnised päevad on ka ses mõttes väga okei, et siis jälle jõuab üksjagu ära teha. ise omaenda asjade mõttes, aga teised inimesed on ka kenasti kättesaadavad, kell üheksa on juba täiesti okei koosolekuga alustada (keegi ei maga enam) ja kell viis saabuvad veel asjalikud meilid.

(igaks juhuks mainin ära, et 9-day fortnight pole kohustuslik, saab valida ka tavalised töönädalad. ja ma kindlalt ei tea, aga eeldan, et liinitööliste graafikud käivad kuidagi teistmoodi nagunii. pole kunagi reedel tehasesse sattunud ja ei tea, kas seal on ka poole vaiksem siis, aga see ei tundu väga loogiline.)

ja mis ma siis teen oma vabade reedetega? alustuseks on jube mõnus, kui regulaarselt on mingi keset-tööpäeva-aeg vaba selleks, et käia poes või näitusel või raamatukogus või kasvõi trennis ilma suurema trügimiseta – kõik teised on tööl ju! (kui te imestate, et kas meil siin raamatukogudes tõesti nii hullult trügitakse, siis… British Librarys tuleb endale lugemissaali aeg mitu kuud ette broneerida ja mul on üks raamat pooleli, mida ma saan ainult seal lugemas käia. seega olen juba kahel reedel seal usinalt neli tundi järjest veetnud nagu tõeline õpetlane. raamat on paraku rootsikeelne ja ei edene meeletu tempoga, paar korda tuleb veel minna.)

muidugi kujutasin varakevadel ette, millise hulga kolmepäevaseid matkasid saan nüüd ette võtta… aga selgub, et ma ei olegi nii kõva matkamutt ja et hoopis mõnusam on matkata reedest laupäevani ja pühapäeval kodus vedelda seriaale vaadata raamatut lugeda aeda harida. annab võimaluse teiste siseturistidega vastandfaasis liikuda ja samas ribadeks ka ei pea tõmbama. noh, ja kui tahta oma matkale seltskonda ka, siis oled ikka piiratud teiste inimeste normaalsete E-R töögraafikutega.

üks laupäevahommikune kohv (ma võin võtta matkale kohvikannu kaasa, kui ma tahan, vt ka: põrgulikult tugevad)

tõsi, selleks nädalalõpuks olen teinud ambitsioonika plaani sõita reede varahommikul Lake Districtisse ja seal ikkagi kaks ööd veeta ja natuke isegi mäest üles kõndida. eks ma annan teada, kuidas sellega läheb, aga olen üsna elevil, sest kodust nii kaugele pole saanud sest ajast saadik, kui uusaasta paiku Eestis olin…

One thought on “so glad we’ve almost made it”

Vasta _kaur_-le Tühista vastus

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s