ma ei jõudnud veel toibuda šokist, mis mind tabas, kui kohtusin kõmrikeelsete kuupäevadega (ei tahakski siin detailidesse minna vastu ööd, aga kui keegi arvas, et arvsõnad ei saa minna jaburamaks kui nad prantsuse keeles on… ee… las ta jääb praegu)… ja siis saime me endale uue monarhi.
inglise keeles on His Majesty ja Her Majesty suurtähtlühendid samad. nii et kuigi näiteks maksu- ja tolliameti ametlik täisnimi (Her Majesty’s Revenue and Customs) muutub, siis üldtuntud lühend, HMRC, jääb alles ja seeläbi säästetakse ilmselt palju vaeva, blankette ja graveeritud uksesilte. eriti kuna isegi pikemas vormis armastavad nad öelda pigem HM Revenue and Customs.
kõmri keeles tundub esimese hooga asi veel lihtsam, sest ainsuse kolmanda isiku omastava käände meessoost ja naissoost vormid on juhtumisi ühesugused – ei. et äkki ei pea hakkama isegi maksuameti täisnime ära vahetama, akronüümist rääkimata? EI.
sest, vaadake, sellele ainsuse kolmanda isiku omastavale _järgnev_ sõna, st subjekt… selle algushäälik muteerub mees- ja naissoo puhul erinevalt. nii et kui Tema Majesteet Elizabeth II oli Ei Mawrhydi, siis Tema Majesteet Charles III on Ei Fawrhydi ja tema majesteedi maksuametist saab CThEM asemel CThEF.
allikas, kusjuures lõim sisaldab ka linki põhjalikumale videoseletusele, miks ikkagi mees- ja naissugu erineva mutatsiooni esile kutsuvad ja miks need mutatsioonid üldse olemas on:
(see, et suurtähtlühendis tundub sees olevat väiketäht, on kõige selle kõrval, khm, pisiasi, kas pole. Th on lihtsalt üks täht kõmri tähestikus, vt ka Rh, Ch või kõigi lemmikud Ll ja Ff. neid ei saa enam väiksemateks juppideks jagada, igaüks moodustab täitsa omaette hääliku.)
kuna kogu riigi ametlik kommunikatsioon on dubleeritud ka kõmri keelde, siis oli mul esimese hooga tunne, et kõigi nende nimede, blankettide ja uksesiltide väljavahetamise asemel oleks Walesil vbla ikkagi lihtsam end iseseisvaks kuulutada. aga uurisin lähemalt ja selgub, et HM prefiksiga ehib end ainult mingi alamhulk riigiasutusi, maksuametile lisaks põhiliselt igasugused vanglatega seotud. ja siis veel sõjalaevad (HMS), aga nende üle kõmridel vist nii palju kontrolli pole, et värske iseseisvuse toeks laevastik kokku panna, nii et… las ta jääb praegu.
ja ma lihtsalt ei saa jätta ütlemata, et “kolmekümne esimene” on kõmri keeles “unfed ar deg ar hugain” ehk umbes “esimene kümne peal kahekümne peal” ja neil on ka sellele mingi vabandus olemas, mis on umbes see, et nii oli lihtsam lambaid loendada vanasti. ei, need inimesed ei vääri omaette riiki.
whatever 
no aga quatre vingt dix-sept ei ole ju sugugi loogilisem.
Kui Wales saaks omale mingid kolooniad või muidu välisterritooriumid, kus kõmri keelt räägitaks, siis vbla seal tekiks midagi kümnendsüsteemile kohasemat. Just nagu šveitsiprantsuse või valloonide keeles on prantsuse arvsõnad palju lihtsamad.
kusjuures märkasin alles nüüd, et quatre vingt dix-sept on lausa päris sama loogikaga: et põhiline arvestusühik on 20: kui 20 täis saab, hakatakse otsast peale lugema, ja loetakse, kui mitu neid kahekümneid tuleb. Ja kui päris täis ei tule, siis võetakse poolkakskend (ehk kümme) ja sellele järgnevad ühelised.
Selline pooleldi kahekümnendsüsteem, kümnendsüsteemi sugemetega.
Prantsuse variant on ühes mõttes loogilisem: minu teada on quatre vingt dix-sept alati see, mis ta on, sõltumata kontekstist. Kõmri keeles on kahekümnendsüsteem kasutusel kümnendsüsteemiga paralleelselt. 31 võib olla ka tri deg un. Ja ma praegu isegi ei tea, kas on nii lihtne, et põhiarvud on kümnend- ja järgarvud kahekümnendsüsteemis või on seal veel mingeid lisanippe. Kuupäevad ja kellaajad igatahes käivad kahekümnendsüsteemis.
ah, ja kuna ma keeldusin detailidesse minemast, siis pole meil veel juttu olnud ei sellest, et mõnel (aga mitte kõigil!) numbril on olemas eraldi naissooversioon, mida tuleb kasutada naissoost subjektide suhtes, aga seda, mis sõna on naissoost, ei ole võimalik ilma sõnastikust järele vaatamata mitte kuidagi teada (puuduvad abistavad artiklid, sõnalõpud või seos terve mõistuse ja loogikaga). ega sellest, kuidas eri numbrid kutsuvad esile eri tüüpi mutatsioone.
peab küll nentima, et ma olen nüüd kõmri keele õppimisega jõudnud kaugemale, kui prantsuse keelega iialgi (ehkki aru saan ikka vähem), nii et võimalik, et ka pranstlastel või kellelgi teisel on sarnased lõksud varuks ja ma lihtsalt ei tea.
prantsuse keeles muidunumbrid ei ole soolised, aga “üks” on (un/une), ja väga paljudel sõnadel pole samuti võimalik otsa vaadates aru saada, mis soost nad on. Sama häda on muidugi omadussõnadega üldse – paljudel omadussõnadel on soolised lõpud, mis sõltuvad nimisõnadest.
pmst siis nii, et omadussõna (või verbi kesksõna) ja nimisõna peavad sooliselt ühilduma ja mõnikord neil on äratuntavad soolised lõpud, mõnikord mitte.
Teisest küljest pole pr.k selliseid lõbusaid anomaaliaid nagu itaalia keeles, kus mõni sõna on ainsuses meessoost, mitmuses naissoost (need sõnad on olnud ladina keeles kesksoost, aga kesksugu on ära kadunud, need sõnad jagati ülejäänud kahe sahtli vahel ära, aga vormid olid sellised, et mõnel sõnal kukkus ainsus- ja mitmusvorm eri lahtritesse). Sellised sõnad nagu “muna” ja “naer” näiteks.
Itaallastel on ka sõnu, millel on ainsuses mitu eri tähendust (kuigi omavahel seotud) ja mitmuse sugu oleneb sellest, mis tähenduses kasutada. Nt “põlve” mitmus on eri moodi, olenevalt sellest, kas räägitakse põlvedest kui tavalisest komplektist, mis all käivad (“painutas põlvi”), või hoopis üksikutest põlvedest, mida on juhtumisi mitu tükki, nt kui vasikapõlvedest tehakse raguud või midagi. Või “liikme” mitmus eri moodi, olenevalt sellest, kas on ihuliige või mingi organisatsiooni liige, kuigi ainsus hõlmab mõlemat tähendust.
Ungarlastel on jälle omad lõbustused, nt on neil ilmaütleval liitel (vrd eesti “asjaTU” või “mõtteTU”) kaks vormi, -tAlAn või -tlAn (suurtäht tähistab seda, et olenevalt ülejäänud häälikutest on seal kohas kas a või e). Üldiselt kasutatakse mõne tüve küljes üht, mõne küljest teist, peamiselt hääldusmugavuse järgi. Aga mõne tüve külge võib panna mõlemat ja sel juhul tähendab tuletatud sõna eri asju, nt “gond” tähendab muret, probleemi; “gondtalan” tähendab muretut, “gondatlan” hooletut.
pluss see, et sihilistel verbidel on neil kaks eraldi pööramisvarianti, olenevalt sellest, kas sihitis on määratud või määramatu, aga see on iseenesest suhteliselt kerge ja loogiline ära õppida.
kui ma prantsuse (ja rootsi ja hispaania) keelt õppisin, siis ma ka kirusin, et mismõttes ei ole võimalik sõnade sugu ise ära arvata ja tulebki artikliga koos pähe õppida. ja ise ka üllatusin, et kõmri keele puhul nördisin veel teist korda, kui selgus, et misasja, artiklit ka ei anta, niisama tuleb pähe õppida! ehkki sisulist vahet ju vist tõesti ei ole. (või no natuke tundub, et on, sest ma siiamaani olen väga väheste sõnade soo teadlikult endale meelde jätnud, suure osa ajast saab justkui ilma ka hakkama, ja siis on kuidagi eriti alatu, kui vahel harva läheb vaja ja sa avastad, et pole aimugi.)
no ja siis on saksa keel oma õudse artiklisüsteemiga, kus artiklid muutuvad ka, nii et artiklile+sõnale otsa vaadates ei saa puhtalt artikli järgi otsustada, kas ta on nüüd naissoost sõna ainsuses või meessoost sõna mitmuses, ja nii edasi.
Ma jäin praegu mõtlema, et mis värk selle kahekümnega on, aga siis täitsa iseseisvalt sain aru, et ju siis loendati varvaste peal ka neid asju… küll ma ikka olen intelligentne.
Korea keeles on numbrid kahe erineva sõnavaraga – ühtesid kasutatakse mingite ühtede asjade loendamiseks ja teisi siis mingisuguste teistsuguste asjade loendamiseks vms… õnneks ma loobusin korea keele õppimisest enne, kui ma neid pähe õppima jõudsin hakata.
loobumine tundub ses kontekstis suurepärane otsus.
mind peteti täiega ära, sest enne järgarvude (ja kuupäevadega) lajatamist olid programmis aastaarvud ja nendega on veel kolmas eraldi süsteem, superlihtne. 1999 on “mil naw naw naw”, no sellega ma võin elada vabalt! ei mingeid tuhandeid, kümneid ega sadasid, mis muidu tavaliste arvudega ikka olemas on (99 on “naw deg naw”, mis pole ka nii väga keeruline, aga ikkagi teistsugune).
vbla peaksin ka kõmri keelest loobuma enne, kui selgub, et lambaid loetakse kahekümnend-, aga nt nööpe kolmekümnendsüsteemis. aint ei tea, mida ma selle vabaneva aja ja ajumahuga siis pihta hakkaksin :P
elukaaslane A. räägib siit kõrvalt, et jaapani keeles on ka suures plaanis kaks eri arvsõnade süsteemi, üks on traditsiooniline ja teine on tavalisem, mis ei olegi õieti arvsõnade, vaid arv-eesliidete süsteem. Maarja oskaks nüüd ilmselt palju põhjalikumalt täpsustada.
mida rohkem sa kirjeldad, seda isuäratavam hakkab tunduma. Täiesti loogiliste keeltega tuleb mul väikest viisi laiskus peale, umbes et mis ma õpin, kui piisab sõnastiku ja grammatiliste paradigmade tabelite kõrvutipanemisest, et küll ma vajadusel vaatan.
jaaaa! ma küll võin siin aegajalt kiunuda, et misasi see nüüd on ja et ei mingit riiki sellistele, aga tegelikult on jube mõnus see ajukõdi, mida sellise keele õppimine tekitab. iga kord, kui arvad, et nüüd on enamvähem paigas, rabatakse mingi uue jaburusega jalust ja jälle ei ole igav.
ehkki tehniliselt vist kõik need mutatsioonid on ju samamoodi grammatilised paradigmad, mille annaks tabelisse panna. lihtsalt need tabelid ei saa olla kahe- ega vist ka kolmemõõtmelised :D
(ja tegelikult muidugi minu poolest tehku see riik ka, kui ise tahavad. aga nad vist väga ei viitsi, sest mugav ju, kui keegi teine need maksuametid ja sõjalaevastikud ära haldab.)
Ma nii uudise mõttes lisan, et sain just teada, et veel kaks endist kolleegi on hakand eesti keelt õppima, nii et ilm on kenasti tasakaalus siin :)
Edu nii uue Majesteedi asjus kui keeleõppes kui huvitavalt blogimises :)