asjad, mille kohta briti kodakondustestis ei küsita, aga peaks, vol 1: kartulikrõpsuvõileib
mul on kogunenud väike nimekiri teemadest, mis minu meelest peaksid olema “Life in the UK” õpikus ja testis sees – erinevalt ajaloost ja kohtusüsteemist on neid asju eluks siin riigis päriselt vaja teada. okei, saab ilma ka, ma sain kartulikrõpsuvõileivata hakkama peaaegu 10 aastat.
aga sel suvel avastasin end Inglismaa kõrgeima mäe, Scafell Pike’i tipust, veidi väsinu ja näljasena, ja selgus, et mul oli kotis täpselt saia, võid ja kartulikrõpse. mis mul üle jäi.
võileib polnud paha – selgub, et pehme kukkel ja krõbe kartulikrõps tekitavad päris nauditava tekstuuride kontrasti, ja süsivesikud pluss rasv pluss sool on ka üsna lollikindel kombinatsioon, kui oled just 978 m kõrgusele roninud.
tulin mäe otsast alla ja sõin jälle normaalseid asju edasi, kuni möödunud nädalavahetusel sattusin üle pika aja olukorda, kus ei saanud oma sööki ise valida, vaid langesin briti organiseeritud toitlustuse ohvriks. käisin nimelt mitmesaja osalejaga gaidilaagris ja sellistes olukordades taandub siin riigis lõunasöök alati kombinatsioonile “võileib pluss pakk kartulikrõpse pluss šokolaad/puuvili”. ja siis ma alles nägin, kuidas päriselt käib!
ega siin midagi seletada polegi. tuleb välja, et kui sulle antakse võileib ja krõpsud, siis sa paned krõpsud võileiva vahele ja sööd nii, ja ainus, mille üle siin arutada annab, on see, mis maitsega krõpsud millise võileivaga kõige paremini sobivad – aga seda annab jällegi päris pikalt arutada :) selgub, et mu kolleegid ei olnud mu mäetipuvõileivast kuuldes isegi iroonilised, kui nad küsisid “what flavour crisps?”
minu lemmikuks osutusid juustu- ja sibulamaitselised krõpsud singivõileiva vahel. ja tõesti oli krõpsuvõileib palju parem kui võileib ja krõpsud eraldi.
NB! kartulikrõpsuvõileiba (crisp sandwich) ei tohi mingil juhul segi ajada friikartulivõileivaga (chip butty), mis on ka täiesti eksisteeriv ja kõrgelt hinnatud toit, aga mille söömisest mul on seni õnnestunud hoiduda.
whatever 
Ma tahaks teada, MILLINE mõttekäik viis kunagi ühe inimese selleni, et panna kartulikrõpsud võileiva vahele.
Ja jah, ma saan aru küll, et põhimõtteliselt miks ka mitte, aga mul on nii palju isiklikke kiikse selles osas, millised asjad sobivad koos söömiseks ja millised asjad ei sobi seda mitte, et see kartulikrõpsuvõiku on ikka väg WTF.
alustuseks, kui keegi veel läks sellele küsimusele googeldades vastust otsima ja leidis loo 18 lapsega iiri pereemast, kes leiutas krõpsuvõileiva, kui tal pliit katki läks… see oli kahjuks satiirisait. muidu väga veenev lugu ja ma uskusin seda mitu minutit :D
aga muidu vb seletab seda mõttekäiku kõige paremini mu kunagise inglasest kolleegi sedastus: “there’s nothing like carbs on carbs”. sellel uskumusel põhineb suur osa briti köögist, eriti põhja pool. ükskord käisin tollases kultuuripealinnas Hullis itaalia restoranis, telisin lasanje ja täiesti tõsimeeli küsiti, kas ma sooviksin sinna kõrvale ka friikartuleid!
ja siis võib veel küsida, kas traditsiooniline lõunasöök on võileib ja krõpsud selleks, et kõik saaksid endale krõpsuvõileiva teha, või leiutati krõpsuvõileib sellepärast, et väga paljudel inimestel oli kogu aeg käepärast võileiva ja krõpsude kombinatsioon (sest seda antakse traditsiooniliselt lõunaks) ja edasi oli puhas tõenäosusteooria?
Ma lähen rikki juba sellest, kui supi sees on korraga riis ja kartul, sest nagu… does not compute. Milleks kaks eri süsivesikut? Aga noh, inimesed söövad magusat kodujuustu ka, mis siin imestada.
Ma lähen ka rikki igasuguse ‘carbs on carbs’ (Ligurias pannakse kartuleid pizza peale, sama asi) ja siis veel teistkorda rikki ‘maitsega krõpsud’ (kõik, mis pole sool, kartul ja õli on kartulikrõpsus liiast) peale.
Aga kui sa ronid kiiresti kõrgele mäe otsa, siis võid võileivad kõigest kokku panna, mis kotis on, pudi tekib ka vähem :)
Kunagi, kui me ep-ga hääletasime, tahtis üks autojuht kuskil Calais väina lähedal meile välja teha ja ostis meile Prantsuse hot-dogi. Mis tähendas seda, et hot dogiga komplektis tuli veel suur pakk friikartuleid.
Aga ma ise avastasin ühel hetkel, et kui on mingi ohtra soustiga hautis, siis mõni kartulikrõps lisab sinna tekstuuri mõttes vaheldust. Ma panen muidugi kogu aeg mingeid täiesti rändom asju kokku ja vaatan, kas äkki sobib. Klari antipood selle koha pealt.
Ei, ma pole üldse selle vastu, et imelike asju omavahel segada, et äkki sobib. Igasugu asjad sobivad omavahel, aga see carbs on carbs on selline… mõttetu mu meelest. Ühe ja sama toidugrupi duubeldamine, mis ei anna üksteisele mitte midagi juurde ega täienda teineteist kuidagi, sest nad on sisuliselt ju sama asi. Umbes nagu juua viina konjakiga.
Mul on olnud ühe ja sama toidugrupi duubeldamisega häid kogemusi, sest kui nad on eri tekstuuriga, läheb toit huvitavamaks.
Nt ükskord avastasin üllatusega, et kui ma panen kartulit sisaldava salati peale veel praetud musta leiva krõbuskeid, siis on kokku eriti hea, sest muud salatiasjad on mahlased või krõmpsuvad, kartul on pehme ja leib on krõbe.
Samamoodi proovisin ükskord Ungaris nähtut kopeerida ja panin keedukartuliviilu koos munaviiluga võileiva peale – jälle väga hea. Ka kartuli maitse kuidagi töötas seal.
No ja meie enda rahvusköögis on ju mulgipuder.
Ma üldse ei arva, et kartulikrõpsud on süsivesik.
Vbla ma eksin, aga ma mõtsin, et nad on eelkõige rasv.
/guugeldab
Ei, süsivesikud võidavad mitmekümne protsendiga. Teil on õigus.
kui me siin juba rikkiminekutest räägime, siis mina lähen rikki idee peale “võileib lõunasöögiks” (mulle on ikka nii sisse kasvatatud, et “võileib pole mingi toit” ja ka “me pole nii rikkad, et võileibadest elada”). ja veel rohkem rikki selle peale, et kartulikrõpse nähakse söögikorra osana (need on ju… peotoit. või maius, ses mõttes, et treat).
ausalt öeldes krõpsude panemine võileiva vastu leevendab mõlemat probleemi üksjagu mu jaoks – võileib on kohe kuidagi vähem võileib ja krõpsud muutuvad snäkist toidu koostisosaks ja… ühesõnaga, ma sõin üleeile Isle of Mani kõrgeimas tipus (kuussada midagi meetrit) oma elu kolmanda kartulikrõpsuvõileiva (ee, toorjuustu ja keedumunaga, kui te just peate teadma) ja tagasiteed ei ole. tunnistan selle täitsa adekvaatseks roaks, sorry not sorry :)
Hah! Millal sa nutellaga spagette teed?
olen teinud juba! see on mumst täiesti aktsepteeritav carbs on carbs kombo, vt ka: moosisai, pannkook meega. makaron ise pole ju ei soolane ega magus, sinna võib lisada mida iganes. normaliseerigem magusad makaronid!
Ok, nüüd on minu kord öelda, mille peale mul mõte kinni jookseb. Kuidas saab olla kohane rääkida süsivesikud+süsivesikud probleemist inimesele, kes sööb valget saia (seda, mis kilekotis kuid säilib) kartulikrõpsudega. Kas pole nagu vale koht või publik või nii?