Autor: kitty

kuri on noorõlt kurba olla vaiv on noorõlt vaiki saista

Kas keegi pakub tänapäeval videokasseti ümberlindistamise teenust? Vanasti ma teadsin, kus seda tehti, aga taas kord tuleb tõdeda, et pole enam üheksakümnendad:P Mul on laulupeo ja tantsupeo teleülekanded lindis ja ma tahaks neist saada koopiaid. Kui unistada tohib, siis tahaks tantsupeost ingliskeelsete subtiitritega koopiat:) Sest mul on päris mitu sõpra, kes ei ole eestlased ja … Loe edasi “kuri on noorõlt kurba olla vaiv on noorõlt vaiki saista”

Kas keegi pakub tänapäeval videokasseti ümberlindistamise teenust? Vanasti ma teadsin, kus seda tehti, aga taas kord tuleb tõdeda, et pole enam üheksakümnendad:P

Mul on laulupeo ja tantsupeo teleülekanded lindis ja ma tahaks neist saada koopiaid. Kui unistada tohib, siis tahaks tantsupeost ingliskeelsete subtiitritega koopiat:) Sest mul on päris mitu sõpra, kes ei ole eestlased ja kes ei saanud seekord peole tulla, aga tahaksid väga näha, kuidas siis ikkagi oli. Tantsupeo ülekande vaatasin ma just praegu triikimise kõrvale lindist üle ja see oli ideaalne täiendus eilsele elusast peast vaatamisele – tunde sai eile kätte, aga kuna meie kohad polnud väga kõrgel, siis tantsujoonised nägin täna ära ja jutu kuulsin juurde, mis värk nende erinevate rühmadega on ja palju tantsijaid oli ja mida see asi kokku üldse tähendas:) Antagu mulle andeks, aga tantsu mõistmine ei käi mul väga libedalt. Vaadata meeldib sellest hoolimata.

Eesti rahvamuusika on äraütlemata mõnus muusika ikka. Ja ka see saatemuusika, mis ei olnud rahvamuusika, oli väga lahedalt valitud – Alenderi ja Tõnis Mäe järgi tantsida paistis küll hea olevat.

oh jõuaks elust nõnda läbi ka

Selle laulu/tantsupeo laulduim/kuulduim laul on igatahes “Tuljak”. Eelmine kord, kui ma üldlaulupeole sattusin, oli näiteks hoopis “Koit” (see, kus valguse võit äratab maa, mitte see, kus ilu edeneb õuede õlal). Aga no meil ei ole enam üheksakümnendad… ja eks vist ühtteist sõltub sellest ka, millises seltskonnas pidutseda. Kõige ilusamaid laule kirjutatakse mudilas- ja lastekooridele; kõige … Loe edasi “oh jõuaks elust nõnda läbi ka”

Selle laulu/tantsupeo laulduim/kuulduim laul on igatahes “Tuljak”. Eelmine kord, kui ma üldlaulupeole sattusin, oli näiteks hoopis “Koit” (see, kus valguse võit äratab maa, mitte see, kus ilu edeneb õuede õlal). Aga no meil ei ole enam üheksakümnendad… ja eks vist ühtteist sõltub sellest ka, millises seltskonnas pidutseda.

Kõige ilusamaid laule kirjutatakse mudilas- ja lastekooridele; kõige lahedamaid tantse tehakse võimlemisrühmadele. Kõige ilusamast dirigendist me juba rääkisime. Kõige paremad laulupeomuljed on lava tagant nagu alati:)

Tantsupidu oli ilmselgelt tantsijate endi pidu. Kena neist siiski, et nad meid vaatama lubasid, sest ilus oli.

Mingeid ideid, mis me järgmise viie aastaga pihta hakkame?:P

rukkirääk rukkirääk kuhu sa jäid

Arvestades viimaste õhtute arenguid, seadsin endale täna hoolega SMART (specific-measurable-achievable-reasonable-timed. või midagi sellist.) eesmärgi – jõuda koju enne, kui hommikune leht postkasti jõuab. Saavutasin eesmärgi. Kuigi, noh, jah, pühapäeviti lehti ei tooda ka:P Laulupidu pole veel läbi.

Arvestades viimaste õhtute arenguid, seadsin endale täna hoolega SMART (specific-measurable-achievable-reasonable-timed. või midagi sellist.) eesmärgi – jõuda koju enne, kui hommikune leht postkasti jõuab. Saavutasin eesmärgi. Kuigi, noh, jah, pühapäeviti lehti ei tooda ka:P

Laulupidu pole veel läbi.

kaasa helises su hingki

Tegelikult pidi sinna eilse päeva tipphetkede hulka kuuluma ka see, kuidas mingid kaitseväelased või -liitlased lauluväljakul jogurtit jagasid. Metsmaasikajogurtit. Ühe laigulise noormehe poolõnnetu kommentaar sinna juurde: “No need jäid üle, mis me teinud oleks siis nendega…” Aga see läks mul kojujõudmise ajaks meelest. Meenus siis, kui ma täna hommikul seljakoti põhjast jogurti leidsin. Ja mitte … Loe edasi “kaasa helises su hingki”

Tegelikult pidi sinna eilse päeva tipphetkede hulka kuuluma ka see, kuidas mingid kaitseväelased või -liitlased lauluväljakul jogurtit jagasid. Metsmaasikajogurtit. Ühe laigulise noormehe poolõnnetu kommentaar sinna juurde: “No need jäid üle, mis me teinud oleks siis nendega…”

Aga see läks mul kojujõudmise ajaks meelest. Meenus siis, kui ma täna hommikul seljakoti põhjast jogurti leidsin. Ja mitte ainult koti põhjast… juukseharja ja rahakoti ja taskunoa vahele oli ka jagunud kõvasti. Nii et see juhtum jääb top5st välja:P

laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal

Laulupeo esimese proovipäeva tipphetkede top5: 5. afterparty õlle ja jalgpalliga 4. päeva pikim-tihedaim-märjem vihmahoog ajal, mil valiknaiskoorid kenasti laulukaare all varjul olid; sealhulgas 4.2. Ants Söödile vihmavarju hoidev ja samal ajal valiknaiskooridele nägusid tegev Hirvo Surva 4.1. poistekoori poisid, kes kohe läbimärjaks said ja seega ülejäänud aja mõnuga laululava ees lompides möllasid 3. spontaanne Tuljaku … Loe edasi “laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal”

Laulupeo esimese proovipäeva tipphetkede top5:

5. afterparty õlle ja jalgpalliga
4. päeva pikim-tihedaim-märjem vihmahoog ajal, mil valiknaiskoorid kenasti laulukaare all varjul olid; sealhulgas
4.2. Ants Söödile vihmavarju hoidev ja samal ajal valiknaiskooridele nägusid tegev Hirvo Surva
4.1. poistekoori poisid, kes kohe läbimärjaks said ja seega ülejäänud aja mõnuga laululava ees lompides möllasid
3. spontaanne Tuljaku ühislaulmine järjekordse vihmahoo ajal õlletelgis
2. hümn Eri Klasi juhatusel
1. Kristjan Järvi nelja-aastane poeg puldi kõrvalt ühendkoori dirigeerimas. No see jääb kõigi laulupidude tipphetkeks läbi aegade, ma usun. Kui see homme kõigis lehtedes ei ole, siis ma veel jutustan sellest lähemalt.

Ja see oli alles esimene proovipäev:)

las kallab nüüd vihma nii et pilgu eest kaob silmapiir

Pole olemas halba ilma, on valesti valitud riided. Ma hulkusin pea kaks tundi mööda linna ringi ja ma olen täitsa kuiv. Mu ilus oranž jope on pealispinnalt veidi niiske. Taas kord tõden, et ostma peaks pigem vähe, aga korralikke (ja võimalik, et kalleid) asju. Ja raamatuid:) Tänane ilm on kõige parem ilm antikvariaadis sobramiseks. Seekord … Loe edasi “las kallab nüüd vihma nii et pilgu eest kaob silmapiir”

Pole olemas halba ilma, on valesti valitud riided. Ma hulkusin pea kaks tundi mööda linna ringi ja ma olen täitsa kuiv. Mu ilus oranž jope on pealispinnalt veidi niiske. Taas kord tõden, et ostma peaks pigem vähe, aga korralikke (ja võimalik, et kalleid) asju.

Ja raamatuid:) Tänane ilm on kõige parem ilm antikvariaadis sobramiseks. Seekord siis 5 raamatut 155 krooni eest, sealhulgas Krossi “Mardileib”, mis mul juba tükk aega väga intensiivselt puudu oli olnud, ja natuke Arderi ja Runneli lasteluulet. Aga palun-palun-palun, kust ma saan “Koer poiss sõitis jänest” ja “Mõtelda on mõnus” ka nüüd?

Raamatukoi Viru tänava pood on Lennuki tänava omast etem, sest seal on aknad. Antikvariaat ei pea ju olema pime ja tolmune koht! Maali nõuab ka raamatukogudele aknaid; olen selle nõudmisega solidaarne.

seal olid väiksed roosad notsud

Kui mul oleks raudtee, millest enam raudteena asja ei saa, siis teeks mina ka sellest jalgrattatee. Nii ilus mõte. Rääkimata sellest, et rattaga Riisiperest Haapsallu saamise võimalust on hädasti vaja, sest kuidas muidu minna Vormsile ja Hiiumaale? Maanteed mööda on see vahemaa väga tüütu sõita ja bussi ju jalgrattaid ei mahu eriti. Rong oleks ikkagi … Loe edasi “seal olid väiksed roosad notsud”

Kui mul oleks raudtee, millest enam raudteena asja ei saa, siis teeks mina ka sellest jalgrattatee. Nii ilus mõte.

Rääkimata sellest, et rattaga Riisiperest Haapsallu saamise võimalust on hädasti vaja, sest kuidas muidu minna Vormsile ja Hiiumaale? Maanteed mööda on see vahemaa väga tüütu sõita ja bussi ju jalgrattaid ei mahu eriti.

Rong oleks ikkagi kõige mõnusam.

ma olen elu valmis vastu võtma varjukülje kaudu

Viimatise Rootsis-käigu raamatusaagis oli veel üks väga mõnus asi – Selma Lagerlöfi lapsepõlvemälestused (Ett barns memoarer). See oli kuidagi ilus ja helge raamat ja seda lugedes ma sain järsku aru, mis mure mul Lagerlöfiga alati olnud on. Mulle meeldib see, kuidas ta kirjutab, aga pole meeldinud see, mida ta kirjutas. Gösta Berlingi saaga ja Löwenskjöldi-triloogia … Loe edasi “ma olen elu valmis vastu võtma varjukülje kaudu”

Viimatise Rootsis-käigu raamatusaagis oli veel üks väga mõnus asi – Selma Lagerlöfi lapsepõlvemälestused (Ett barns memoarer). See oli kuidagi ilus ja helge raamat ja seda lugedes ma sain järsku aru, mis mure mul Lagerlöfiga alati olnud on. Mulle meeldib see, kuidas ta kirjutab, aga pole meeldinud see, mida ta kirjutas.

Gösta Berlingi saaga ja Löwenskjöldi-triloogia ja isegi Nils Holgersson – need on ju põnevad raamatud ja puha, aga minu jaoks lihtsalt liiga jubedad:) See sõrmuse needus ei lasknud mul lapsena ööde kaupa magada; kui sõrmus meelest läks, tuli Sintram või tänavaid mööda jooksev tigedaksaetud kuningakuju või lapsi tappev Heroodes. (Jah, isegi legendid Kristusest suutis ta jubedaks kirjutada. Või ei, need olid niisamagi jubedad, pärast piiblilugude lugemist ei saanud ma ka magada.)

Ma lugesin suviti vanaema juures palju Lagerlöfi, sest vanaema meelest oli see väga väärt kirjandus ja siis ta ei irisenud mu kallal nii palju. Eriti kiiduväärne oli tema arvates see, kui ma lugesin tema lapsepõlvest pärit väljaandeid, gooti tähtedega. Alguses ta sundis mind, aga siis läksid raamatud nii põnevaks, et ei saanud pooleli ka jätta. Ja ma muide loen sellepärast siiamaani gooti kirja vabalt…

Mälestused on südamlikud. Maa-aadli elu, mõisad ja vabrikud ja kaevandused… Lagerlöfi lapsepõlvekodu Mårbackat paistab tegelikult kõigist tema raamatutest päris palju välja, selgub. Ja ma kartsin, et teda on originaalis raske lugeda, aga üldse ei olnud. Kui ma sellest tigedast kuningast (ja maa alla vajunud linnast ja rottide sõjast ja needuse alla sattunud metsast) kunagi üle saan, siis loen Nils Holgerssoni ka rootsi keeles:)

all those dark and frantic transatlantic miles

Täna me käisime Sagadis õitsevaid magnooliaid vaatamas ja need lõhnavad tõesti hästi. Ma ei olnud magnooliat varem nägema juhtunud. Kui mul autot poleks, siis poleks ka seekord näinud ilmselt. Aga üldiselt ma ikka veel enne mõtlen, kui auto kodust välja sõidutan. Näiteks täna polnud mul üldse plaanis peale tööd kuhugi minna ja ma läksin linna … Loe edasi “all those dark and frantic transatlantic miles”

Täna me käisime Sagadis õitsevaid magnooliaid vaatamas ja need lõhnavad tõesti hästi. Ma ei olnud magnooliat varem nägema juhtunud. Kui mul autot poleks, siis poleks ka seekord näinud ilmselt.

Aga üldiselt ma ikka veel enne mõtlen, kui auto kodust välja sõidutan. Näiteks täna polnud mul üldse plaanis peale tööd kuhugi minna ja ma läksin linna bussiga – pärast hakkas muidugi Sagadisse jube kiire ja tuli koju auto järele minna:P ja alles siis tuli meelde, et ma ei ostnud ju uut kuukaarti, kui eelmine jaanilaupäeval läbi sai. Ja tunnipilet maksab 18 krooni, kui püüad mobiiliga osta! Õnneks oli mul viis krooni sularaha kaasas (haa, ma olen tudeng ju, me sõidamegi nii odavalt). Tavaliselt ei ole nii palju. Ma ei salli sularaha.

Oma tudeng-olemise peale mõtlen viimasel ajal lausa tihti, sest sügisel saab akadeemiline läbi ja tuleks hakata magistritööd kirjutama (arvake, kas mul on teema?); samas on tekkinud põnevaid ideid, milliseid loenguid peaks veel kuulamas käima, kuni lubatakse ja raha ei küsita. Eks me näe.