from these moments that led on to your first kiss

lugusid jõlekokteilidest ehk mis võib juhtuda, kui tahaks midagi head juua, aga koostisosi pole käepärast: 1. Ükskord Rootsis keset ööd tuli meil mõte, et jooks viina. Mitte et meil viina oleks olnud ja mitte et Rootsis keset ööd kuskilt viina oleks võimalik osta muidugi – aga me elasime ju ühikas ja isegi rootsi ühikates leidub … Loe edasi “from these moments that led on to your first kiss”

lugusid jõlekokteilidest ehk mis võib juhtuda, kui tahaks midagi head juua, aga koostisosi pole käepärast:

1.
Ükskord Rootsis keset ööd tuli meil mõte, et jooks viina. Mitte et meil viina oleks olnud ja mitte et Rootsis keset ööd kuskilt viina oleks võimalik osta muidugi – aga me elasime ju ühikas ja isegi rootsi ühikates leidub viina, kui tead, kust otsida. Meie näiteks teadsime, et Oleg oli Eestisse sõitnud ja et tema toas kapis oli pudel viina… ja miskipärast oli ta meile oma toa võtme jätnud. Nii et nii see läks.

Aga paljast viina me juua ei tahtnud ja mahla meil ei olnud üldse. Nii kalleid asju nagu mahl me vaeste idaeuroopa vahetustudengitena lihtsalt ei ostnud. Põhiliselt ostsime me purustatud tomatite konservi ja makarone ja juustu minu mäletamist mööda. Noh, aga kui sul on viina ja purustatud tomateid, siis tundub bloody mary ju täitsa hea lahendusena?

Oleks meil saumikser olnud, siis oleks see lugu isegi hästi lõppeda võinud, aga ühika köögis oli ainult tavaline mikser… Me igaks juhuks ikka mikserdasime seda konservi, aga noh. Lõpuks sõime end purju, teelusikaga:P

Kusjuures mingi aeg hiljem leidsime me mingid vanemad ühikakaaslased köögist keset päeva tomatikonservi läbi sõela ajamas ja taipasime kohe, mis toimub. Nad andsid meile oma bloody maryt maitsta ja me saime aru, et asi ei ole komponentides. Asi on ikkagi selles, kas sa oskad või ei oska bloody maryt teha:)

2.
Umbkaudu kümme aastat ja kaks kuud tagasi pidasime me K sünnipäeva, mis oli meie gümnaasiumiklassi esimene ühine pidu pärast gümnaasiumi lõpetamist ja ülikooli astumist. Üritus oli väga meeleolukas, sest kõik olid nii kohutavalt targad. Kes õieti ütles, et kõige targem inimene maailmas on keskkoolilõpetaja? Kõige targem on ikkagi esimese kursuse tudeng enne esimest sessi:P Igatahes toimusid igas nurgas mingid ääretult intelligentsed vestlused majanduse ja õiguse teemadel ja piljardilaua ümber tegeldi põhjaliku vektorarvutusega.

Kööki kogunes mingi seltskond tequilat jooma. Nõudega oli kuidagi jube kitsas käes, meil oli kamba peale üksainus plasttops ja seda oli juba tükk aega ekspluateeritud, nii et ta oli veidi katki läinud. So what – katkine plasttops ei ole tequilajoomisel takistuseks inimestele, kes on kaks ja pool kuud mattanalüüsi õppinud! Me teadsime une pealt, kuidas funktsiooni katkevuskohta likvideeritakse – tuleb lihtsalt defineerida funktsioon antud kohal pidevaks. Seega me defineerisime topsi antud kohal pidevaks ja pidu läks edasi. Vat seda ma ei mäleta, kas sool ja sidrun said pikapeale otsa või polnud meil neid algusest peale… See-eest olid mõned apelsinid ja köögiriiulites tuhnides (see oli mingi võõras ja võrdlemisi asustamata köök) leidsime paki Santa Maria broilerimaitseainet. Mis seal ikka, defineerisime apelsini sidruniks ja broilerimaitseaine soolaks ja kasutasime neid sihtotstarbeliselt, nagu tequilajoomisel ikka tehakse.

Parafraseerides klassikuid: ühel hetkel sai tequila otsa. Normaalsed inimesed oleksid hiljemalt sel hetkel tequilajoomise ära lõpetanud, eks ole. Aga meie olime esiteks juba üksjagu joonud ja teiseks saavutanud hämmastava vilumuse defineerimise osas… nii et me võtsime külmkapist ühe viina, defineerisime selle tequilaks ja jõime ikka päris tükk aega veel seda viina apelsini ja broilerimaitseainega. Katkisest plasttopsist.

kust leida seda mis võiks hoida tuld

Kitty says: tead, mis on mehe juures turnoff nr 1, kui see just pole su oma mees ja laste isa? Kitty says: (ja isegi sel viimasel juhul võibolla on, seda ma pole katsetanud) Kitty says: see on see, kui mees tuleb msnis külge lööma, AGA tema msni pildil ei ole mitte tema ise või midagi … Loe edasi “kust leida seda mis võiks hoida tuld”

Kitty says:
tead, mis on mehe juures turnoff nr 1, kui see just pole su oma mees ja laste isa?
Kitty says:
(ja isegi sel viimasel juhul võibolla on, seda ma pole katsetanud)
Kitty says:
see on see, kui mees tuleb msnis külge lööma, AGA tema msni pildil ei ole mitte tema ise või midagi neutraalset, vaid tema potil istuv laps. eww

on seegi hea mu kallis et sa kunagi ei tea ei tea mis toimub sügaval mu hinges

õues on täna siuke vennaskonnaõhtu. mootorratta õppesõidud lähevad mul väga hästi, tänan küsimast – aga TEGELIKULT olen ma kapikäsitööblogija. clapotise sain valmis, praegu koon üht tellimustööd ja helmehaldjast tellisin fimo ka ära. aint et ma ei viitsi sellest kõigest blogida:P

õues on täna siuke vennaskonnaõhtu.

mootorratta õppesõidud lähevad mul väga hästi, tänan küsimast – aga TEGELIKULT olen ma kapikäsitööblogija. clapotise sain valmis, praegu koon üht tellimustööd ja helmehaldjast tellisin fimo ka ära. aint et ma ei viitsi sellest kõigest blogida:P

i am not afraid to keep on living

eile nägin maailma halvimat bodypumpi instruktorit. ega ma eestist ühtegi sellist treenerit ei loodagi leida, kes teeks asju päriselt bp ideoloogiale vastavalt – miksiks erinevate release’ide lugusid ja kannaks “save a horse, ride a cowboy” ajal kauboikaabut ja nii:) (hmh, mitte et siin üldse lootust oleks mõnd nii vana lugu saalis kuulda, kõik tambivad ju … Loe edasi “i am not afraid to keep on living”

eile nägin maailma halvimat bodypumpi instruktorit.

ega ma eestist ühtegi sellist treenerit ei loodagi leida, kes teeks asju päriselt bp ideoloogiale vastavalt – miksiks erinevate release’ide lugusid ja kannaks “save a horse, ride a cowboy” ajal kauboikaabut ja nii:) (hmh, mitte et siin üldse lootust oleks mõnd nii vana lugu saalis kuulda, kõik tambivad ju kolm kuud järjest viimast release’i. aga ükskord ma siiski kuulsin!)

aga no kuulge, selline tsikk, kes laseb ühel algajal otse oma nina all terve biitsepsiloo pealthaardes teha, tuleks küll kiiresti ühiskonnast eraldada. või vähemalt spordiklubist eemal hoida.

being good isn’t always easy no matter how hard you try

pole vist kellelegi uudiseks, et uus alkoholipoliitika tallinna linnas ajab jooma. mul juhtus praegu näiteks nii, et kell 19.55 avastasin, et kassile on süüa vaja. ja kodupood on nüüd ju kümne asemel kaheksani lahti. 19.59 olin poes. no konkreetselt kiusu pärast võtsin ühe siidri ka! niigi olin oma kassitoiduga kogu kassasabas ainus, kes üldse midagi … Loe edasi “being good isn’t always easy no matter how hard you try”

pole vist kellelegi uudiseks, et uus alkoholipoliitika tallinna linnas ajab jooma.

mul juhtus praegu näiteks nii, et kell 19.55 avastasin, et kassile on süüa vaja. ja kodupood on nüüd ju kümne asemel kaheksani lahti. 19.59 olin poes. no konkreetselt kiusu pärast võtsin ühe siidri ka! niigi olin oma kassitoiduga kogu kassasabas ainus, kes üldse midagi peale alkoholi ostis.

see siider ei ole isegi eriti hea mitte.

meid meie jälgedes sõitjaid ja neid kes sõitsid me ees

Ma sõitsin rulluisumaratoni läbi, kõik 38 kilomeetrit! Ilmselt on see mu elu uus suurim spordisaavutus (eelmine oli ümber Nikerjärve jooksu võitmine aastal 1988). Maratoni ma just ei võitnud, aga viimaseks ka ei jäänud:) aega läks enamvähem täpselt kaks tundi ja järgmiseks aastaks võtsin juba ühe väljakutse vastu. Kui aega saan, siis peaks ülesmäge ja vastutuult … Loe edasi “meid meie jälgedes sõitjaid ja neid kes sõitsid me ees”

Ma sõitsin rulluisumaratoni läbi, kõik 38 kilomeetrit!

Ilmselt on see mu elu uus suurim spordisaavutus (eelmine oli ümber Nikerjärve jooksu võitmine aastal 1988). Maratoni ma just ei võitnud, aga viimaseks ka ei jäänud:) aega läks enamvähem täpselt kaks tundi ja järgmiseks aastaks võtsin juba ühe väljakutse vastu. Kui aega saan, siis peaks ülesmäge ja vastutuult sõitmist veidi treenima vist.

maailm eal vabandust ei palu võidab ta lõpuks niikuinii

raisk ma olen kade. jah, ma vannungi palju viimasel ajal. see on ootuspärane tegelikult. esiteks läheb mul päris sitasti. teiseks tehti mulle ülemaailmselt tunnustatud käitumisprofiili test, mis selgitas välja, et ma olengi ilge värdjas. eks teil tuleb sellega elada. mul endal ka:(

raisk ma olen kade.

jah, ma vannungi palju viimasel ajal. see on ootuspärane tegelikult. esiteks läheb mul päris sitasti. teiseks tehti mulle ülemaailmselt tunnustatud käitumisprofiili test, mis selgitas välja, et ma olengi ilge värdjas. eks teil tuleb sellega elada. mul endal ka:(

but girl you make it hard to be faithful

homme saab täis kaks nädalat projekti “ostuvaba august” algusest. positiivsed küljed: * raha ei kulu eriti (no see oligi eesmärk, sest raha mul lihtsalt ei ole eriti. kui kellelgi minust nüüd hale hakkas, siis – ostke mu auto ära!) * prügi ei teki absoluutselt (seda ma teadsin enne ka, et suurem osa prügi on pakendid, … Loe edasi “but girl you make it hard to be faithful”

homme saab täis kaks nädalat projekti “ostuvaba august” algusest.

positiivsed küljed:
* raha ei kulu eriti (no see oligi eesmärk, sest raha mul lihtsalt ei ole eriti. kui kellelgi minust nüüd hale hakkas, siis – ostke mu auto ära!)
* prügi ei teki absoluutselt (seda ma teadsin enne ka, et suurem osa prügi on pakendid, aga kuna meie linnaosa ainus pakendiprügikast likvideeriti aasta aja eest, siis pole mul selle teadmisega midagi peale hakata)
* selle, et kodupood 1. augustist alates ainult kella kaheksani lahti on (wonder why:P), avastasin alles täna
* kuivainetekappi saab juba avada nii, et sealt midagi kaela ei kuku
* organism saab ohtralt kiudaineid (vt kuivainetekapp) ja küllastamata rasvhappeid (oliiviõli on peaaegu ainus mitte-kuivaine, mida mul kodus on)

negatiivsed küljed:
* on asju, mida ostmata siiski hakkama ei saa – tualettpaberi järel juba käisin ja kassitoitu tuleb ka hankida mõni päev (või julgeb keegi panustada sellele, et kass on nõus sööma tatraputru oliiviõliga?)
* ilma piimatoodeteta on päris nukker olla, sestap olen liitri keefiri ja pooleteise liitri piima jagu patustanud
* tõenäoliselt suren veel enne kuu lõppu värskete köögiviljade puudusesse, sest turul ei saa krediitkaardiga maksta
* pooled sel suvel keedetud moosid on juba otsas

ja tehniliselt võttes pole see pagana august veel poole pealgi. tahab siis keegi mu autot või?!

meie ei seisnud ju lippude all meid ei tabanud kuulid

mul ei läinudki seitsmenda Potteri lugemisega päris hommikuni. aga eks ma hakkasin juba enne üheksat õhtul pihta ka:P nüüd ma vähemalt tean, millega see lugu lõppes. hommikul peab hakkama mõtlema, mille nimel edasi elada, kui uut osa oodata ei ole…

mul ei läinudki seitsmenda Potteri lugemisega päris hommikuni. aga eks ma hakkasin juba enne üheksat õhtul pihta ka:P

nüüd ma vähemalt tean, millega see lugu lõppes. hommikul peab hakkama mõtlema, mille nimel edasi elada, kui uut osa oodata ei ole…

tuleb keegi lausub oma laule valusaid ja helli

Ühes eravestluses võeti hiljuti teemaks itaallannade sobivus sõbrannadeks. Ma ei osanud väga kaasa rääkida, aga jäin mõtlema, et mul on küll (olnud) palju eri rahvustest meessoost sõpru ja on ka palju eestlastest sõbrannasid, aga vat välismaa sõbrannadega pole kuidagi vedanud. Üksainus vist ongi olnud ja siis veel paar sellist, kellega oleks ilmselt sõbraks saanud, kui … Loe edasi “tuleb keegi lausub oma laule valusaid ja helli”

Ühes eravestluses võeti hiljuti teemaks itaallannade sobivus sõbrannadeks. Ma ei osanud väga kaasa rääkida, aga jäin mõtlema, et mul on küll (olnud) palju eri rahvustest meessoost sõpru ja on ka palju eestlastest sõbrannasid, aga vat välismaa sõbrannadega pole kuidagi vedanud. Üksainus vist ongi olnud ja siis veel paar sellist, kellega oleks ilmselt sõbraks saanud, kui oleks aega olnud…

Ükskord Hollandis hängisin nädal aega koos Katjaga, kes oli kas Valgevenest või Ukrainast – huh, kujutan juba ette, kuidas tema mind meenutab, et oli mingi Kitty kuskilt Leedust või Eestist:P aga no mul on alati olnud raske Valgevene ja Ukraina vahel vahet teha. Kumb iganes neist tol hetkel (kevad 2001) keerulisema poliitilise olukorraga oli. No igatahes Katja oli hullult lahe ja me klappisime hirmhästi, aga me vist ei vahetanud selle nädala lõpuks isegi mailiaadresse ja nii see kuidagi jäigi… Aga mul on albumis vähemalt üks foto, kus ta peal on.

Danast pole mul isegi fotot. Dana oli poolatar ja me elasime temaga Rootsis ühikas sama koridori peal, aga ta sattus sinna ühikasse jube harva:) (tal oli vist mingi alternatiivne ja palju lahedam elu Stockholmis ja ta käis ülikoolilinnas ainult siis, kui oli hädasti vaja mõni eksam teha). Kui Dana ühikas oli, siis me tavaliselt kõõlusime rõdul ja tegime suitsu. Ma tegelikult ei suitsetanud, aga Danale jäi millegipärast meie esimesel kohtumisel mulje, et suitsetan ja siis jäigi kuidagi nii, et ma temaga suitsetasin. Kui ma ükskord jälle Taanis P-ga joomas käisin, nurus Dana, et ma talle Kristiaaniast kanepit tooksin. Ma tõingi (mingi ime läbi tol korral Taani-Rootsi piiril narkokoeri polnud, enamasti ikka oli), me suitsetasime selle koos ära, minul hakkas paha ja Dana ehmatas väga ära ja lubas, et ta ei tee enam kunagi kanepit. Igatahes oli mul Danaga ka alati miljonist asjast rääkida ja üldse väga tore, aga siis sõistin ma koju tagasi ja jälle pole mul aimugi, mis temast sai. Ma vist ei saanud ta perekonnanimegi teada kunagi:(

Dana ja Katja olid muide välimuselt väga sarnased.

No ja siis oli Birgitta, kes oli mu elus Danaga samal ajal, aga oli rootslane ja ei kadunud kunagi kuhugi glamuursematesse kohtadesse ära. Birgitta oligi see ainus, kellega me tõesti sõpradeks saada jõudsime. Samal ajal oli ta üldse ainus rootslane, kellega ma selle pooleaastase Rootsis-elamise jooksul tegelikult tutvusin – üldiselt hoidsid ikka kohalikud omaette ja välistudengid omaette… Me töötasime Birgittaga tudengipubis koos ja hängisime niisama ka. Mina õpetasin ta rulluiskudega sõitma ja tema helistas minu eest ühele poisile, kelle automaatvastaja jutust ma aru ei saanud, sest see oli rootsikeelne:) Meil kujunes välja tohutu kogus huumorit, millest ainult meie aru saime; meie leivanumbriks oli valida mõni süütu ohver ja talle tundide kaupa surmtõsise näoga tomatite õiguste kaitsmisest rääkida. Kui ma Rootsist ära kolisin, pärandasin ma Birgittale oma roosa jalgratta ja oma Ricky Martini ja Eminemi postrid (see on üks hoopis eraldi lugu, las ta praegu jääb). Mul oli ta ülikooli mailiaadress ja me isegi vahetasime mõned kirjad, viimane oli minu teada mu abiellumise teemal – ta noomis mind, et ma selle liiga noorelt ette võtsin – ja nüüd on viis aastat vaikus olnud… Kahtlustan, et mehelemineku ebamõistliku sammu on ka tema ette võtnud, sest ma küll tean ta perekonnanime, aga Google annab ainult tudengipubi aegseid tulemusi:(

No ja ongi kogu mu rahvusvaheline sõbrannandus – kogu pika elu peale üks tõeline ja kaks potentsiaalset suhet… Ma arvan, et itaallannad pole tegelt milleski süüdi:)