from these moments that led on to your first kiss

lugusid jõlekokteilidest ehk mis võib juhtuda, kui tahaks midagi head juua, aga koostisosi pole käepärast: 1. Ükskord Rootsis keset ööd tuli meil mõte, et jooks viina. Mitte et meil viina oleks olnud ja mitte et Rootsis keset ööd kuskilt viina oleks võimalik osta muidugi – aga me elasime ju ühikas ja isegi rootsi ühikates leidub … Loe edasi “from these moments that led on to your first kiss”

lugusid jõlekokteilidest ehk mis võib juhtuda, kui tahaks midagi head juua, aga koostisosi pole käepärast:

1.
Ükskord Rootsis keset ööd tuli meil mõte, et jooks viina. Mitte et meil viina oleks olnud ja mitte et Rootsis keset ööd kuskilt viina oleks võimalik osta muidugi – aga me elasime ju ühikas ja isegi rootsi ühikates leidub viina, kui tead, kust otsida. Meie näiteks teadsime, et Oleg oli Eestisse sõitnud ja et tema toas kapis oli pudel viina… ja miskipärast oli ta meile oma toa võtme jätnud. Nii et nii see läks.

Aga paljast viina me juua ei tahtnud ja mahla meil ei olnud üldse. Nii kalleid asju nagu mahl me vaeste idaeuroopa vahetustudengitena lihtsalt ei ostnud. Põhiliselt ostsime me purustatud tomatite konservi ja makarone ja juustu minu mäletamist mööda. Noh, aga kui sul on viina ja purustatud tomateid, siis tundub bloody mary ju täitsa hea lahendusena?

Oleks meil saumikser olnud, siis oleks see lugu isegi hästi lõppeda võinud, aga ühika köögis oli ainult tavaline mikser… Me igaks juhuks ikka mikserdasime seda konservi, aga noh. Lõpuks sõime end purju, teelusikaga:P

Kusjuures mingi aeg hiljem leidsime me mingid vanemad ühikakaaslased köögist keset päeva tomatikonservi läbi sõela ajamas ja taipasime kohe, mis toimub. Nad andsid meile oma bloody maryt maitsta ja me saime aru, et asi ei ole komponentides. Asi on ikkagi selles, kas sa oskad või ei oska bloody maryt teha:)

2.
Umbkaudu kümme aastat ja kaks kuud tagasi pidasime me K sünnipäeva, mis oli meie gümnaasiumiklassi esimene ühine pidu pärast gümnaasiumi lõpetamist ja ülikooli astumist. Üritus oli väga meeleolukas, sest kõik olid nii kohutavalt targad. Kes õieti ütles, et kõige targem inimene maailmas on keskkoolilõpetaja? Kõige targem on ikkagi esimese kursuse tudeng enne esimest sessi:P Igatahes toimusid igas nurgas mingid ääretult intelligentsed vestlused majanduse ja õiguse teemadel ja piljardilaua ümber tegeldi põhjaliku vektorarvutusega.

Kööki kogunes mingi seltskond tequilat jooma. Nõudega oli kuidagi jube kitsas käes, meil oli kamba peale üksainus plasttops ja seda oli juba tükk aega ekspluateeritud, nii et ta oli veidi katki läinud. So what – katkine plasttops ei ole tequilajoomisel takistuseks inimestele, kes on kaks ja pool kuud mattanalüüsi õppinud! Me teadsime une pealt, kuidas funktsiooni katkevuskohta likvideeritakse – tuleb lihtsalt defineerida funktsioon antud kohal pidevaks. Seega me defineerisime topsi antud kohal pidevaks ja pidu läks edasi. Vat seda ma ei mäleta, kas sool ja sidrun said pikapeale otsa või polnud meil neid algusest peale… See-eest olid mõned apelsinid ja köögiriiulites tuhnides (see oli mingi võõras ja võrdlemisi asustamata köök) leidsime paki Santa Maria broilerimaitseainet. Mis seal ikka, defineerisime apelsini sidruniks ja broilerimaitseaine soolaks ja kasutasime neid sihtotstarbeliselt, nagu tequilajoomisel ikka tehakse.

Parafraseerides klassikuid: ühel hetkel sai tequila otsa. Normaalsed inimesed oleksid hiljemalt sel hetkel tequilajoomise ära lõpetanud, eks ole. Aga meie olime esiteks juba üksjagu joonud ja teiseks saavutanud hämmastava vilumuse defineerimise osas… nii et me võtsime külmkapist ühe viina, defineerisime selle tequilaks ja jõime ikka päris tükk aega veel seda viina apelsini ja broilerimaitseainega. Katkisest plasttopsist.

6 kommentaari “from these moments that led on to your first kiss”

  1. Aga kus on lugu sellest jõlekokteilist, mille me segasime hommikul kell kaheksa kohvist, viinast ja Red Bullist? :P

  2. minule meenub üks tekiilajooming tallina sõpradega tartu korteris – mis iseenesest on harukordne. aga pitse polnud eriti, kaks leidsime. slämmimiseks mugavaid õllealuseid leidsin vast neli, aga slämmida läbivettind papitükiga seda imelikku kitsast sangaga kruusi, milles nad 5cl kaupa alkogoli müüvad suveniirPUDELI asemel, oli imelik. niisiis slämmisime pudeliga – tekila sai valatud spraidi juurde viimase pudelisse ja siis pärast loksutamist joodud.

    tähelepanuväärne on, et kõike me öösel ära ei joonud ja hommikul slämmis keegi minu meelest sedasama edasi. ise võite arvutada, palju seal vurtsu veel oli.

  3. ma ei tea, mida see minu kohta näitab (vb mitte midagi?, sest alkohol viimasel ajal eriti maitse), aga see on mu lemmik blogipostitus kõikides eesti blogides üleüldse ja käin seda iga paari aasta tagant üle lugemas :D

    1. ausalt öeldes on see ka mu enda lemmikblogipostitus kõigis maailma blogides vist. alkoholi ei joo ma juba 10 aastat seejuures :D

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: