see how they run

Meie bussiga sõidab tihti üks noor tüdruk lapsevankriga. Laps on ka noor, mullusügisene vist. See tüdruk on alati kole tõsine ja ma alati mõtlen teda vaadates, et ta ei ole vist üldse rahul oma elu ja emarolliga. Ja et ta on vist ikka liiga noor. Aga täna nad olid jälle bussis ja ma nägin esimest … Loe edasi “see how they run”

Meie bussiga sõidab tihti üks noor tüdruk lapsevankriga. Laps on ka noor, mullusügisene vist. See tüdruk on alati kole tõsine ja ma alati mõtlen teda vaadates, et ta ei ole vist üldse rahul oma elu ja emarolliga. Ja et ta on vist ikka liiga noor.

Aga täna nad olid jälle bussis ja ma nägin esimest korda, kuidas tüdruk oma lapsele naeratas. Laps vist tegi vankris mingeid trikke, sest terve tee noor emme muudkui vaatas ja muigas ja naeris ja säras. Ta ei olnud järsku üldse enam see noor õnnetu plika, oli täitsa ema ja väga ilus. Armas.

picture yourself on a train in a station

Europaquiz on mu lõplikult ära tüüdanud. Okei, ma suutsin end esimese 3000 hulka trügida… aga see liidukujuliseks äranüsitud Euroopa ei meeldi mulle. Asjad lihtsalt ei käi nii, et kaart lõpeb Ungari ja Sloveeniaga ära ja et ŠŠveitsi asemel on auk.

Ja mulle ei meeldi, et nad väidavad, nagu oleks Mary M. Dodge’i raamatu kohaselt selle poisikese nimi, kes sõrme tammi sisse pistis ja sellega umbes kogu Hollandi päästis, olnud Hans Brinker. Lähemalt saab kogu selle müüdi kohta lugeda siit.

Aga “Hõbeuisud” ise on lugemist väärt ja muuhulgas ka veebis olemas kogu täiega. Nautigem.

varför inte jag skulle få ha mitt tivoli kvar

Vocal Sixi juures oli kõige mõnusam see, kui nad rootsi keeles laulsid. Aga ka ülejäänu oli väga hea. Rootsi keelega ja muude rootsi asjadega on mul selline imelik armastuse-vihkamise suhe. Ma pean mõtlema, kas ma suudan selle olemuse ja juured (niivõrd, kuivõrd need on 2001. aasta kevades) oma raamatusse sisse kirjutada.

Vocal Sixi juures oli kõige mõnusam see, kui nad rootsi keeles laulsid. Aga ka ülejäänu oli väga hea.

Rootsi keelega ja muude rootsi asjadega on mul selline imelik armastuse-vihkamise suhe. Ma pean mõtlema, kas ma suudan selle olemuse ja juured (niivõrd, kuivõrd need on 2001. aasta kevades) oma raamatusse sisse kirjutada.

väike tüdruk tantsib

Käisin Keelatud Metsas rattaga sõitmas. Ei, selles metsas ei ole kentaure, ükssarvikuid, hiiglasi ega üleelusuuruses ämblikke. Keelatud on ta selle poolest, et sildid väidavad sealviibimise keelatuks ja karistatavaks. Eelnevast tulenevalt on seal üsna rahulik olla. Täna nägin näiteks ainult ühtteist inimest – kaks jalutasid koeraga, kolm püüdsid kala, kolm jõid õlut, kolm sõitsid rattaga. Noh, … Loe edasi “väike tüdruk tantsib”

Käisin Keelatud Metsas rattaga sõitmas. Ei, selles metsas ei ole kentaure, ükssarvikuid, hiiglasi ega üleelusuuruses ämblikke. Keelatud on ta selle poolest, et sildid väidavad sealviibimise keelatuks ja karistatavaks. Eelnevast tulenevalt on seal üsna rahulik olla. Täna nägin näiteks ainult ühtteist inimest – kaks jalutasid koeraga, kolm püüdsid kala, kolm jõid õlut, kolm sõitsid rattaga. Noh, ja siis ma ise. Pirita rattateega ei anna võrreldagi. Keegi ei trügi, kõik hoiduvad veidi eemale ja vaatavad otsa häbeliku teeme-et-mina-pole-sind-siin-näinud-ja-sina-mind-ka-pole-pilguga. Pluss männid, liiv, lained, luiged. Krossisõit on aeg-ajalt äge.

still be feeling the way i do

Eile õhtul ma mõtlesin, et peaks ikkagi kirjutama ühe raamatu. Asjadest, mis on olnud. Sellest ei tuleks mingit romaani, pigem novellikogu, ja seda ei viitsiks lugeda mitte keegi peale minu enda ja võibolla ka Preedu:) No tegelt Mari ja Priit loeks ka ja siis veel mõned inimesed, keda painab uudishimu, et mis neist kirjutati, või kes meid lihtsalt tunnevad. Eesti keeles võiks välja anda nii viisteist eksemplari ja inglise keeles veel kümme, see oleks juba päris vinge tiraažž.

Pole vist vaja mainida, et tegevus selles raamatus toimuks ajavahemikus 2000-2002, aga põhiosas kevadel 2001:P Tegevuskohaks Euroopa. Pealkiri ja kaanepilt on mul ka juba teada, aga ma veel ei tea, kas neid praegu välja hõigata oleks turunduslikust seisukohast hea idee.

Öösel mõtlesin ma välja ka selle, kust leida piisav hulk aega, et segamatult kirjutada. Ma hakkan neid Ekspressi kruiisilaevavinjette koguma nüüd:)

ei ma hommikul veel arvanud et täna on see päev

Jensil oli vaja teravat nuga, aga keegi ei andnud. Te muidu oleksite andnud? Mina oleksin, mina jänest ei karda ja mul on nuga käekotis kaasas ka. Punane, see, mida ššveitsi ohvitseri noaks kutsutakse. Saan (veini)pudeleid ja konserve avada, kruvisid keerata, pliiatseid teritada, leiba lõigata ja piletikontrolöre ähvardada. Kõiki asju peale selle viimase olen teinud ka üsna tihti:) Ma tean paari inimest veel, kel alati selline nuga kaasas on, aga enamusel vist ei ole.

Ükspäev lugesin briti naistekat, kus ka ühel tsikil oli käekotis kõike, mida vaja. Plaastreid, pastakat ja paberit, nõela ja niiti, valuvaigisteid. Suitsu oli tal ka alati. Ma imetlesin teda sügavalt läbi kogu raamatu. Aga lõpus tuli välja, et selline igaks olukorraks ettevalmistatus tulenes tema raskest lapsepõlvest ja haiglasest kontrollimisvajadusest. Viimasel leheküljel (olles eelviimasel leidnud elu armastuse) viskas ta selle käekoti kõige täiega merre. Ma olin pettunud.

kuni siin mind ükski veel vajab neis madalais majades

Muude oluliste asjade hulgas: kitty is indifferent kitty is up to no good kitty is a little more technically superior to even tekno; “she” surprisingly reacts to being “petted” with 3 hidden sensors on her back kitty is very realistic and is a lot of company kitty is unpredictable kitty is still the world’s favorite … Loe edasi “kuni siin mind ükski veel vajab neis madalais majades”

Muude oluliste asjade hulgas:

kitty is indifferent
kitty is up to no good
kitty is a little more technically superior to even tekno; “she” surprisingly reacts to being “petted” with 3 hidden sensors on her back
kitty is very realistic and is a lot of company
kitty is unpredictable
kitty is still the world’s favorite character
kitty is very beautiful
kitty is everywhere
kitty is an angel
kitty is born at benden weyr
kitty is also available as a dressed doll in a bridal gown
kitty is a paradigm of the preadolescent female self
kitty is a major cultural icon in japan and worldwide
kitty is mine all mine
kitty is innocent
kitty is ok
kitty is under no obligation to update any content on the site
kitty is a true robot
kitty is the mother of invention
kitty is super cool
kitty is right
kitty is a dirty schoolgirl
kitty is still the world’s favorite character
kitty is really fun for a few months
kitty is almost as cute as you
kitty is #1
kitty is one of the many

Googlism.com ütles.

Nüüd te teate minust kõike.

üks hetk mille pärast tundub et magamisest nägin vaid und

Madli küsimuste hulgas oli täna see, et “milline on kõige kummalisem koht, kus oled maganud?” Ma valisin ühe välja, aga tegelikult olen ma üldse nii lahedates kohtades maganud, et tahaks kohe edetabeli kokku panna.

1. Nordkapist sadakond kilomeetrit lõuna pool asuva motelli dušširuumis. Sest oli metsikult külm ja vihma sadas ja seal dušširuumis oli põrandaküte. Me mahtusime sinna P.-ga kahekesi ilusti ära. Ja erinevalt paljudest teistest kohtadest, kus ma olen maganud, ei olnud seal probleemi hommikuse hammastepesuga:) Juunis 2001 oli see lugu.
2. Eelmisel suvel Dubrovniku linnamüüri ja mere vahel. See oli väga lahe ja kummaline koht. Ainult et jalgratast koos kotiga oli sinna raske vedada (vahepeal tuli treppidest käia mitu korda) ja öösel ei saanud tükil ajal rahu, sest kohalikele noortele meeldis just seal kanepit suitsetada ja kaasaskantavast makist horvaadikeelset metalit kuulata.
3. 2001. aasta mais hääletasime me Erkiga Rootsist Taani, et Eurovisiooni ajal Kopenhaagenis olla. Jäime kuidagi tobedalt ööseks tee peale ja üks onu lubas meil magada oma autos oma garaažžis. Tagaistmed käisid alla, ruumi oli mõnusalt, aga põhiline oli heameel sellest, et ka meeletult hääletajakartlike rootslaste hulgas selliseid inimesi on. Vähem kui kuu aega varem oli üks saksa tudeng minu ja P. Düsseldorfis oma koju magama viinud, meil kõhud täis söötnud ja hommikul Hollandi piirini viinud. Aga sakslane ja rootslane on kaks ise asja.
4. Eelpoolnimetatud Nordkapi-reisi käigus Põhja-Soomes Kilpisjärvi motelli köögis laua peal. See oli tegelikult jube, sest seal oli nii külm. Motell oli suletud, aga köögi uks polnud lukus, ja tundus, et kui seinad on ümber, siis on äkki soojem. Oli vist ainult selle võrra, et me otseselt ei näinud jääd kõrvalasuva järve peal:P Moraal: ei tasu väljaspool turismihooaega põhjamaale ronida!
5. Või siiski. Esikoha saanud motellidušširuumist poole kilomeetri kaugusel veetsime tookord ka ühe öö, aga siis vihma ei sadanud, mis tähendas, et päike paistis. Kuna me selle polaarpäeva asjaga väga harjunud polnud, siis toimus väike valearvestus magamiskottide paigutamisel (mis toimus umbes kell neli hommikul) ja kella üheksa ajal hakkas jube palav. Panin päevitusriided selga ja heitsin magamiskoti peale edasi tukkuma. Kui P. siis ükskord üles ärkas, hakkas ta mu peale peaaegu et karjuma. “Kitty! Me oleme põhjanabal ja sina võtad päikest!” Meenutagem, et Nordkapini oli sadakond kilomeetrit:)
6.-7. 2000. suvel Kreeka suvekursusel veetsime me ühe nädalavahetuse rannas ja magasime ka sealsamas lamamistoolidel. Samamoodi mererannas magasime ka eelmisel suvel Montenegros mitu korda. Kreekas oli ilus päikeseloojang, aga ei mingeid ekstreemseid elamusi sinna juurde. Montenegros tuli ühes kohas magamiskotti mõned suuremad kivid lisada, et tuul seda ära ei viiks.
8. Göteborgi ja Fredrikshavni vahelisel laeval püüdsin ma kord magada tax-free poe kõrval trepi all. See läheb edetabelisse sisse sohiga, sest ega ma tegelikult korralikult und saanud. Rootsi pensionärid kolistasid kõrval liiga kõvasti mänguautomaatidega:( Aga ebaõnnestunud magamisürituse käigus sain tuttavaks ühe toreda kreeka poisiga – tema oli ka arvanud, et trepi all on väsinud ränduri jaoks õige koht. Kevad 2001.
9. Mõigu bussipeatuses Tartu maantee ääres. Mul sai lihtsalt enne kojujõudmist jaks otsa ja siis ma tukkusin seal pingi peal natuke:P Sügis 2002.
10. Igasugused rekkakabiinid, bensiinijaamatagused haljasalad, kiirteeäärsed kraavid, koolimajapõrandad, ühistranspordivahendid ja teiste inimeste kodud. 1979-…

Ilmneb, et mul on olnud ääretult magamiselamusterohke 2001. aasta:P Ja pooled lood ei tule kohe meeldegi ju. Kõik kohad muidugi ei ole tähelepanuväärsed mitte koha, aga kaasneva loo poolest – minu puhul on need lood enamasti seotud sellega, kuidas ma magan tasuta kohas, kus magamise eest peaks tegelikult maksma.