ei ma hommikul veel arvanud et täna on see päev

Jensil oli vaja teravat nuga, aga keegi ei andnud. Te muidu oleksite andnud? Mina oleksin, mina jänest ei karda ja mul on nuga käekotis kaasas ka. Punane, see, mida ššveitsi ohvitseri noaks kutsutakse. Saan (veini)pudeleid ja konserve avada, kruvisid keerata, pliiatseid teritada, leiba lõigata ja piletikontrolöre ähvardada. Kõiki asju peale selle viimase olen teinud ka üsna tihti:) Ma tean paari inimest veel, kel alati selline nuga kaasas on, aga enamusel vist ei ole.

Ükspäev lugesin briti naistekat, kus ka ühel tsikil oli käekotis kõike, mida vaja. Plaastreid, pastakat ja paberit, nõela ja niiti, valuvaigisteid. Suitsu oli tal ka alati. Ma imetlesin teda sügavalt läbi kogu raamatu. Aga lõpus tuli välja, et selline igaks olukorraks ettevalmistatus tulenes tema raskest lapsepõlvest ja haiglasest kontrollimisvajadusest. Viimasel leheküljel (olles eelviimasel leidnud elu armastuse) viskas ta selle käekoti kõige täiega merre. Ma olin pettunud.

Advertisements

2 kommentaari to “ei ma hommikul veel arvanud et täna on see päev”

  1. Mrl Says:

    Kas oled selliseid nugasid hulgem lennujaamadesse ka siis juba jätnud?

  2. kitty Says:

    ei, ma oskan enese eest seista. ma olen sedasama nuga paaril korral turvaümbrikku pakkinud ja selle pärast pagasilindilt kätte saanud:)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s


%d bloggers like this: