ei ma hommikul veel arvanud et täna on see päev

Jensil oli vaja teravat nuga, aga keegi ei andnud. Te muidu oleksite andnud? Mina oleksin, mina jänest ei karda ja mul on nuga käekotis kaasas ka. Punane, see, mida ššveitsi ohvitseri noaks kutsutakse. Saan (veini)pudeleid ja konserve avada, kruvisid keerata, pliiatseid teritada, leiba lõigata ja piletikontrolöre ähvardada. Kõiki asju peale selle viimase olen teinud ka üsna tihti:) Ma tean paari inimest veel, kel alati selline nuga kaasas on, aga enamusel vist ei ole.

Ükspäev lugesin briti naistekat, kus ka ühel tsikil oli käekotis kõike, mida vaja. Plaastreid, pastakat ja paberit, nõela ja niiti, valuvaigisteid. Suitsu oli tal ka alati. Ma imetlesin teda sügavalt läbi kogu raamatu. Aga lõpus tuli välja, et selline igaks olukorraks ettevalmistatus tulenes tema raskest lapsepõlvest ja haiglasest kontrollimisvajadusest. Viimasel leheküljel (olles eelviimasel leidnud elu armastuse) viskas ta selle käekoti kõige täiega merre. Ma olin pettunud.

Advertisements

2 kommentaari to “ei ma hommikul veel arvanud et täna on see päev”

  1. Mrl Says:

    Kas oled selliseid nugasid hulgem lennujaamadesse ka siis juba jätnud?

  2. kitty Says:

    ei, ma oskan enese eest seista. ma olen sedasama nuga paaril korral turvaümbrikku pakkinud ja selle pärast pagasilindilt kätte saanud:)

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s


%d bloggers like this: