Minu tänase päeva leiuks on välismaal (näiteks Ungaris ja Saksamaal) õppivate eestlaste blogid. See tuleb kõik nii tuttav ette – kuidas tuleb vaeva näha, et avada pangaarvet, kasutada arvutiklassi, jõuda õigesse loengusse, pesta pesu. Kuidas kõik on alguses uus ja põnev ja siis hakkab elu vaikselt rööbastesse loksuma ja siis on vahepeal kurb ja tahaks … Loe edasi “i know who i want to take me home”
Minu tänase päeva leiuks on välismaal (näiteks Ungaris ja Saksamaal) õppivate eestlaste blogid. See tuleb kõik nii tuttav ette – kuidas tuleb vaeva näha, et avada pangaarvet, kasutada arvutiklassi, jõuda õigesse loengusse, pesta pesu. Kuidas kõik on alguses uus ja põnev ja siis hakkab elu vaikselt rööbastesse loksuma ja siis on vahepeal kurb ja tahaks hoopis koju. Ja milliseid inimesi ümberringi on ja kui oluliseks järsku teised eestlased muutuvad.
Millalgi hommikupoole oli mul vahepeal tunne, et peaks veel kuhugi õppima minema. Ühikasse elama ja toidupoodides ööripealt hindu jälgima ja kõige odavama bussiga naaberlinna sõitma. Aga ega ma tegelikult vist ei taha. Ma tulen isegi siin, kodus, Eestis, Tallinnas oma eluga hädavaevu toime. Praegu küll ei tunduks eriti fun, kui iga viimnegi pidepunkt ära võetaks. Mis on täpselt see, mida nad sinuga teevad, kui nad su välismaale õppima saadavad.
Võibolla ma saan veel kunagi nooreks ja seiklusjanuliseks.
Ma tahaksin hakata koguma selliseid asju: joonistusi, skeeme, märksõnu jne, mida leiab tühjade auditooriumide puhastamata tahvlitelt. Alati leiab midagi. Täna oli koori prooviruumis see siin. Ma ei ta, mida see endast kujutab. Vahva oleks, kui mu sissekannet loeks keegi, kes ise vastavas loengus oli, ja siis ta kirjutaks kommentaari ja selgitaks põhjalikult, milles asi.
whatever 