Seis The Big Readiga (ma ei viitsi kogu aeg seda linki otsida, nii et ma nüüd panin ta sinna paremale kuskile, et kogu aeg silma all oleks) on pärast puhkuselugemisi selline:
Top21 on nüüd 100% loetud – eelmine kord, kui ma kontrollisin, oli puudu “Birdsong” ja see oli ka ainus täiskasvanute raamat, mida ma sel suvel lugenud olen:P Mulle meeldis. Ehkki oli üsna imelik, et keegi on suutnud kirjutada raamatu I maailmasõjast nii, nagu poleks II maailmasõda olnudki – kuigi tegevus ulatus aastast 1910 aastasse 1979. Lihtsalt, noh, tavaliselt tehakse vastupidi.
Top100st on lugemata 23 raamatut; neist vähemalt 3 on seejuures sellised, mida ma olen üritanud lugeda, aga pole suutnud/tahtnud jätkata – Dickens, Hardy, Seth… See Top100 on müstiline asi, minu meelest on mul kogu aeg sealt õige veidi üle 20 raamatu lugemata, ehkki ma vahetpidamata loen ja saan jälle nimekirjast mõne rea maha tõmmata. Seekordsed mahatõmbamised tulid lasteraamatute arvelt – kaks Jacqueline Wilsonit ja Louis Sachari “Holes”. Sachar oli tõeliselt hea. Üks neid raamatuid, mis on lihtsalt nii põnev, et ei raatsi käest panna. Praam sõidab Splitist Stari Gradi kaks tundi ja täpselt nii kauaks mul “Holesi” jätkuski. Üllatusi jagus veel viimasele leheküljele. Selle raamatu võiks keegi küll eesti laste jaoks ära tõlkida.
Top200 on liiga suur, et ma arvutada viitsiks, aga midagi sai igatahes sealt ka loetud. Veel Jacqueline Wilsonit, noh:P Teda on eesti laste jaoks tõlgitud küll, aga paraku ainult Tracy Beakeri lood, mis mulle üldse ei meeldi. Meeldib tema “Girls”-sari. Ja meeldib “Vicky Angel”, mis oli muide kohutavalt kurb raamat, sest Vicky sai kohe esimeses peatükis surma. Aga ingliks alles viimases.
Kohe tuleb sügis ja mu akadeemiline puhkus saab läbi ja ma lähen tagasi ülikooli ja hakkan magistritööd kirjutama ja teen osavalt näo, et ma ei ole kunagi ühtegi 12-aastastele mõeldud raamatut lugenudki. Võibolla.
whatever 