and as i try to find my way to the ordinary world

Mul oli t2iesti meelest l2inud, et who, last ja finger ei ole tegelikult McDonaldsis h2ngimisest kuigi erinevad. V2hem friikartuleid lihtsalt. Aga mitte tingimata v2hem Coca-Colat.

Mul oli t2iesti meelest l2inud, et who, last ja finger ei ole tegelikult McDonaldsis h2ngimisest kuigi erinevad. V2hem friikartuleid lihtsalt. Aga mitte tingimata v2hem Coca-Colat.

i don’t remember getting older

T2hendab. Viimase kolme p2eva jooksul olen ma p6hiliselt 1. n2inud vaeva win2k auditeerimise ja turvamise nyanssidega, millest umbes kolmandik ei tundunud mulle kuigi j6ukohased 2. lugenud Jacqueline Wilsoni raamatuid (briti tydrukuteraamatud. Peategelased vanuses 13-15. Rohkem kommentaare pole vist vaja?) 3. arutlenud pinginaabriga, milliseid alternatiivseid karj22re me v6iksime katsetada (ok, mitte nii v2ga t6siselt. Tema lubas … Loe edasi “i don’t remember getting older”

T2hendab. Viimase kolme p2eva jooksul olen ma p6hiliselt
1. n2inud vaeva win2k auditeerimise ja turvamise nyanssidega, millest umbes kolmandik ei tundunud mulle kuigi j6ukohased
2. lugenud Jacqueline Wilsoni raamatuid (briti tydrukuteraamatud. Peategelased vanuses 13-15. Rohkem kommentaare pole vist vaja?)
3. arutlenud pinginaabriga, milliseid alternatiivseid karj22re me v6iksime katsetada (ok, mitte nii v2ga t6siselt. Tema lubas hakata televisioonikokaks ja mina humanitaarabi jaotama, aga ainult helikopterilt pakke alla visates, nii et l6puks taandus see helikopteripiloodi t88le)
4. arutlenud pinginaabriga, kuidas me yldse oma eluga sellisesse punkti oleme j6udnud (vahel rohkem, vahel v2hem t6siselt; “sellise punkti” all m6tlesime me punkte 1 ja 3 k2esolevas nimekirjas).

Jacqueline Wilson on m6nus ja l6bustav lugemine, aga aegajalt taban ma end m6tlemast, miks minu elu kunagi selline polnud, kui mina 14 olin. Mitte et ma p6eks… neil tuleb seal kohutavalt piinlikke momente ette. Kui nad kohtama mines rinnahoidjasse tualettpaberit on toppinud n2iteks. Aga lihtsalt et miks mina ei h2nginud poistega McDonaldsis k6ik aeg?

Siis sai 6htu ja sai hommik, neljas p2ev, ja j2rsku sain ma puzzle kokku. Hetkel, mil lektor kuvas ekraanile mingi login prompti ja kysis, kes on enne Unixit puutuda saanud. T6stsin k2e nagu korralik koolilaps. “Millal, ylikoolis?” kysiti. Eeei, see oli varem. T2psemalt, jah, just sel ajal, mil ma oleks pidanud h2ngima McDonaldsis. Poisid mu elus muidugi olid. Systeemiadministraatorid p6hiliselt. Neile mulje avaldamiseks polnud vaja tualettpaberit… piisas, kui teadsid, mille jaoks on gopher ja mida ls –la teeb.

Minu siiraks yllatuseks annab nende asjadega siin ja praegu ka muljet avaldada.

Nii et kes tahab teada, kuhu v6ivad viia hukutavad m6jud 6rnas eas, loeb uuesti punkt 1.

kuidas seal endaks saad juured on sul kesk maad

Mida ma küll mõtlesin, kui ma kodust nädalaks ajaks ära tulin ja ainult kolm raamatut kaasa võtsin? Kaks said juba esmaspäeva õhtuks läbi ja kolmas, noh, see on “Short History of Balkans”, mida ma küll siiralt tahan lugeda, aga mis ei ole nagu päris see, mida oleks vaja, taastumaks päevadest, mida sisustavad põhiliselt Balkani kolleegid … Loe edasi “kuidas seal endaks saad juured on sul kesk maad”

Mida ma küll mõtlesin, kui ma kodust nädalaks ajaks ära tulin ja ainult kolm raamatut kaasa võtsin? Kaks said juba esmaspäeva õhtuks läbi ja kolmas, noh, see on “Short History of Balkans”, mida ma küll siiralt tahan lugeda, aga mis ei ole nagu päris see, mida oleks vaja, taastumaks päevadest, mida sisustavad põhiliselt Balkani kolleegid koostöös neljanda raamatuga. “Auditing and Securing Windows 2000”.

Nii et eile õhtul otsisin raamatupoe ja varustasin end üle mõistuse kalli “High Fidelityga”. Mida jagub veel täpselt niikauaks, kuni on võimalus täna uuesti poodi minna:P aga igatahes mulle meeldib see raamat. Meeldib Hornby osavus sõnastada mõtteid, mis mul ka alati olemas on olnud, aga rohkem nagu emotsioonina. Meeldib ta viis öelda tavalisi asju muigamapaneval moel. See ei ole kindlasti mitte kõige filosoofilisem raamat maailmas (ja ironiseerib way liiga palju mu muusikamaitse üle:P), aga mis siis. Edetabeleid on küll vähem, kui ma ootasin, aga ikkagi armas.

pesevad vihmad ta marju nendele vajutan suu

Budapestis on pilvine, udune, vihmane. Täielik asjalikolemise ilm. Eriti kuna väga soe on ikkagi ja kontoris on märksa mõnusam kui õues:P Koolitus ise meenutab Juure ja Kivirähu eurovisioonikommentaare… seltsimehele Serbiast anti täiesti süütu case lahendada ja esimese asjana lisas ta sellele eelduse, et tegu on massihävitusrelvi tootva firmaga. Laulu kitsekesest pole siiski veel lauldud.

Budapestis on pilvine, udune, vihmane. Täielik asjalikolemise ilm. Eriti kuna väga soe on ikkagi ja kontoris on märksa mõnusam kui õues:P

Koolitus ise meenutab Juure ja Kivirähu eurovisioonikommentaare… seltsimehele Serbiast anti täiesti süütu case lahendada ja esimese asjana lisas ta sellele eelduse, et tegu on massihävitusrelvi tootva firmaga. Laulu kitsekesest pole siiski veel lauldud.

when did she get to be a beauty when did he get to be so tall

Eri Klas oli minuga samal lennul ja mul oli kogu aeg tunne, et ma peaksin talle tere ütlema. Kuidas ma siis ei ütle tere dirigendile, kelle käe all ma laulnud olen? Samas, kuidas ma öelnud oleks? “”Tere, ma laulsin ühendkooris””? Võibolla koguni “”ma olen teie talendi suur austaja””?:P Tunne oli sama, nagu põhikooli ja keskkooli vahel suvel, kui ma bensiini müüsin ja Lennart Jõela seda ostmas käis. Lennart Jõela oli 1990. aasta laulupeol lastekooride hulgas kõige popim dirigent.

Õhtulehe kaanel oli Marko Matvere, kes oli juuksed lühikeseks lõiganud ja seeläbi talutava välimuse saavutanud. Mitte et ta nüüd ilus oleks, aga vähemalt pole enam hirmus:P (andke andeks, aga ma pole kunagi aru saanud, kust otsast see mees ilus on. Andekas kindlasti ja seksikas vist ka, aga mitte ilus.) Üldse, viimasel ajal on nii mitmed tuttavad mehed oma pikad juuksed maha lõiganud ja see on teinud nad veel palju kenamaks, kui nad enne olid, kusjuures nad olid ju ennegi väga kenad. Ja ma tean veel mõnesid, kellele see ära kuluks, aga ma ei lähe neile seda ütlema, sest ma kahtlustan, et pikad juuksed on mingi oluline arenguetapp, ee, meheks saamisel:) Neid lõigatakse üsna ilmselt siis, kui õige aeg käes, või natuke hiljem… kõrvalttorkimine ei saa head teha.

Samas ei poolda ma kohe päris kindlasti mõõdutundetut nudimist. Sellega on mingi selline nipp ka, et pikkadest juustest annab lõigata väga palju parema lühikese soengu kui lühikestest kasvatada. Pikema:P

look at me now will i ever learn

Tegelikult on mu puhkus läbi. Kui see nädal koolitust Budapestis juhtub tulema mõnus tššillimine Kesk-Euroopas (soojad pimedad ööd, vein, hea seltskond), siis see on juba mingi boonus. Ma ainult ei tea, et ma oleks teinud midagi, et sellist boonust välja teenida, nii et parem on mitte loota.

Enamus pesu on veel pesemata, kuivamata või vähemalt triikimata. Kohver muidugi pakkimata. Kõht valutab vanaema imeheast maasikatoormoosist (sõin terve liitri, sest pole sel suvel üldse veel maasikaid saanud ja maasikaaeg on vist läbi). Anton arvab ilmselt, et olen ikka veel kusagil Poolas, sest ma pole saatnud talle maili, mille lubasin kohe koju jõudes saata. Lennuk läheb hommikul jumalavallatult vara (kes üleüldse viitsib kell kuus kakskümmend viis lennukit juhtida?). Ma vist peaks liigutama hakkama:P

kõik eilsed ma annaksin homsete eest

Mm. Ma tegin siin ümberringi natuke eestikeelsemaks, sest mul on tunne, et ma lugesin kusagilt mingit õigustatud kriitikat selle kohta, et blogid pole piisavalt emakeelsed. Või eestimeelsed või mis see oli. Või võibolla ma ei lugenud, vaid kujutasin seda ette või nägin unes või oli see mingi kiirteedeliiriumi vili. Igatahes ma otsustasin, et kui ma … Loe edasi “kõik eilsed ma annaksin homsete eest”

Mm. Ma tegin siin ümberringi natuke eestikeelsemaks, sest mul on tunne, et ma lugesin kusagilt mingit õigustatud kriitikat selle kohta, et blogid pole piisavalt emakeelsed. Või eestimeelsed või mis see oli. Või võibolla ma ei lugenud, vaid kujutasin seda ette või nägin unes või oli see mingi kiirteedeliiriumi vili. Igatahes ma otsustasin, et kui ma koju jõuan, siis ma kohendan veits, ja ma kohendasin siis nüüd. Ärge pärige, miks whatever alles jäi. Ta lihtsalt pidi.

Mul on tunne, et ma sain nüüd ühe reisiga käidud läbi kõik need kohad, kus ma kõigi varasemate reiside jooksul kokku olen olnud. Olgu, mitte otseselt linnad ja nii… aga kõik bensiinijaamad, parklad, piiripunktid, kohvikud, kus ma olen hääletanud, öösiti ärkvel istunud, rekkajuhtidega viina joonud, bensiinipaagi taga magada püüdnud, piirivalvuritega jagelenud. Kohad, mis tollal tegelikult lugesid ja mis meelde jäid, erinevalt linnadest. Ma ei teadnud enne, et Euroopas on nii palju kohti, mis on mulle sama tuttavad kui Mäo rist. Ma olen sellest maailmajaost väsinud nüüd mõneks ajaks.

Vahtralehed, mis ma Saksas maha võtsin ja kindlasse kohta ära panin, olid Iklasse jõudmise ajaks jäljetult kadunud. 90-se piirkiirusega taasharjumine võttis aega terve tee Valge tanklast (kust ma uued vahtralehed sain) Tallinnani.

Spidokas jäi koduhoovis pidama 6120 km peal. Kas keegi julgeb mind veel algajaks autojuhiks nimetada?:P

keelatud ei ole ju loota et ükskord saan su endale

Üks minu hullematest salakirgedest briti tüdrukuteraamatute ja Terminaatori ballaadide kõrval on edetabelite koostamine. Ma tean, et sellest on mingi film ka, kuidas üks mees teeb palju edetabeleid ja mis siis saab, aga ma ei ole seda näinud. Kui ma aega saan, siis ma vaatan. Edetabel filmidest, mida ma pole nänud, aga kavatsen vaadata, kui aega … Loe edasi “keelatud ei ole ju loota et ükskord saan su endale”

Üks minu hullematest salakirgedest briti tüdrukuteraamatute ja Terminaatori ballaadide kõrval on edetabelite koostamine. Ma tean, et sellest on mingi film ka, kuidas üks mees teeb palju edetabeleid ja mis siis saab, aga ma ei ole seda näinud. Kui ma aega saan, siis ma vaatan.

Edetabel filmidest, mida ma pole nänud, aga kavatsen vaadata, kui aega saan:

1. Printsessi päevikud
2. Elu edetabelid
3. Kapten Corelli mandoliin
4. Shrek II
5. Pulp Fiction

Siia pole ma oma edetabeleid nii väga palju kirjutanud, sest edetabelite päris oma koht on Madli juures. Sinna ma neid salamisi peidan aegajalt. Täna panin kirja hommikust peale meeles mõlkunud lapsepõlvesuvelõhnade top5, järge ootavad Euroopa linnade edetabel ja ilusaimate Eestimaast rääkivate laulude top midagi (mul on neli olemas, aga top4 kõlab jamalt, peab veel mõtlema). Stay tuned.

about growing up and what a struggle it would be

Mulle meeldivad konditsioneeritud bensiinijaamad ja laiad siledad kiirteed, mulle meeldib, kui igal pool saab kaardiga maksta ja kõik inimesed oskavad inglise keelt. Mulle meeldib, kui kõik teed ja tänavad on tähistatud selgete viitadega kohtadele, kuhu ma minna tahan. Mulle meeldib, kui poed on avatud kella üheteistkümneni ja kaupadel on kilohinnad juures. Selliseks inimeseks ma ei … Loe edasi “about growing up and what a struggle it would be”

Mulle meeldivad konditsioneeritud bensiinijaamad ja laiad siledad kiirteed, mulle meeldib, kui igal pool saab kaardiga maksta ja kõik inimesed oskavad inglise keelt. Mulle meeldib, kui kõik teed ja tänavad on tähistatud selgete viitadega kohtadele, kuhu ma minna tahan. Mulle meeldib, kui poed on avatud kella üheteistkümneni ja kaupadel on kilohinnad juures.

Selliseks inimeseks ma ei tahtnud saada. Plaanisin jääda selleks seljakotiga tüdrukuks, kes hääletas mõnuga ringi Serbias ja Rumeenias, kirtsutas Austria peale nina ja pidas Lääne-Euroopast elamisväärseks kohaks ainult Hollandit. Mulle meeldis, et mulle meeldis Poola rohkem kui Saksamaa. Nüüd olen vastupidisest väga napilt pääsenud ja seda ka ainult selle tõttu, et Poola muutub järjest enam Saksamaa sarnaseks…

Võibolla on see ainult reisiväsimus. Aga äkki on eluväsimus? Ma saan septembris kakskümmend viis.

ma olen su probleemitus ja väljapääs

Mm. Ma sain esimest korda elus trahvi maksta. Kakskümmend eurot. Bosnia-Hertsegoviinas of all places:P Kui ma nüüd õigesti aru sain (mu bosnia keel pole veel päris see), siis sõitsin ma otse seal, kus oleks pidanud vasakule pöörama. No mida iganes. Teised sõitisida ka. Ja maksid ka. Ja et autoteema oleks kõik korraga ja hooga läbi … Loe edasi “ma olen su probleemitus ja väljapääs”

Mm. Ma sain esimest korda elus trahvi maksta. Kakskümmend eurot. Bosnia-Hertsegoviinas of all places:P Kui ma nüüd õigesti aru sain (mu bosnia keel pole veel päris see), siis sõitsin ma otse seal, kus oleks pidanud vasakule pöörama. No mida iganes. Teised sõitisida ka. Ja maksid ka.

Ja et autoteema oleks kõik korraga ja hooga läbi võetud, siis – kõige keerulisem asi, mis mul siiamaani üldse oma autoga teha on tulnud, oli Ploce-Trpanji praami peale tagurdamine. Keeruliseks tegid selle eelkõige kaks meremeest, kes alguses mu peale horvaadi keeles karjusid ja kui ma siis nende peale eesti keeles vastu olin karjunud, sujuvalt saksa keelele ümber lülitusid. Olgu öeldud, et saksa keelt ma tegelikult ei oska, aga nii ellujäämise tasandil taban. Üks mees hõikas kogu aeg “links-links-links”, teine samal ajal “rechts! rechts!” Vasaku ja parema poole heitliku loomusega olen ma juba õppesõitude ajast tuttav, nii et ma usun, et mõlemal oli õigus ka. Vasak peegel sai veidike kriibitud, aga praamile mahtusin.

Peale Radiolinja on olemas vähemalt üks firma veel, kellel on kõige ilusam leviala. Iroonilisel kombel on selle firma nimi Jadrolinija. Nende omad on kõik need praamid, mis Horvaatia rannikut pidi sõeluvad, põhiliselt igasuguste pisikeste saarekeste vahel, aga osad lähevad Itaaliasse ka. Lihtsalt sõnulseletamatu. Kuhugi selle mere äärde ostan ma endale kunagi teise pensionisamba toel majakese, aga ma ei tea veel, kuhu. Kindlasti mitte Itaaliasse, tõenäoliselt mitte Albaaniasse. Võibolla Kreekasse, võibolla Montenegrosse, aga kõige tõenäolisemalt siiski Horvaatiasse. Kui ainult suudaks kuidagi ära otsustada, kas Istria või Dalmaatsia… Vist tuleb kaks maja osta.

Lausa füüsiliselt kurb oli mere äärest ära tulla selleks koraks. Lohutuseks leidsin Mostari linna. Tähendab, ma teadsin küll, et kõik need mošeed ja minaretid ja muezzinid ja asjad on päriselt olemas, aga ma kuidagi ei osanud oodata, et ma kohtan neid teel Dubrovnikust Zagrebisse. Need majad, mis püsti on, on kenad. Need, millest ainult varemed järel on, on ka kunagi kenad olnud… Sõnaga, sõidan läbi sõjajälgedes Bosnia-Hertsegoviina ja puhkepausidel loen Faulksi “Linnulaulu”. Mõtlemapanev.

when you smile your eyes show your heart

Kämpingud on selline omaette teema, millest peaks kas pikalt rääkima või hoopis rääkimata jätma, aga ma ei suuda otsustada, mispidi siis. Mõtlen veel. Aga mu lemmikinimesed kämpingutes on ilma kahtluseta prantsuse koolilapsed. Neid on viimastel õhtutel mitmes kohas olnud, kõik sellised neljateist-viieteistaastased (mis on just see kõige parem iga, hoolimata sellest, KUI talumatu võib mõni … Loe edasi “when you smile your eyes show your heart”

Kämpingud on selline omaette teema, millest peaks kas pikalt rääkima või hoopis rääkimata jätma, aga ma ei suuda otsustada, mispidi siis. Mõtlen veel. Aga mu lemmikinimesed kämpingutes on ilma kahtluseta prantsuse koolilapsed. Neid on viimastel õhtutel mitmes kohas olnud, kõik sellised neljateist-viieteistaastased (mis on just see kõige parem iga, hoolimata sellest, KUI talumatu võib mõni neljateistaastane vahel olla). Neil on koolivaheaeg ja mingi oma elu ja omad suhted. Nad on ilusad ja naeravad kogu aeg ja lobisevad prantsuse keeles ja ma ei saa aru peaaegu millestki peale selle, et pole paremat asja kui olla 15, koolist vaba ja Horvaatias klassiekskursioonil… ja et klassivennad on ikka tobedad küll:) “Les enfants, les enfants,” ütles üks ilus tõmmu tüdruk ja pööritas silmi. Siis andis poisile põse peale musi.

Tuletage mulle meelde, miks mu prantsuse keele õppimine pooleli jäi. Ei, las ma arvan ise… keeleõppimiseks ettenähtud neli ainepunkti said täis?

Nad ütlevad kõik “salut” nagu filmis. “La Boumis” siis. See on ikka veel mu lemmikfilm, ma kardan:)

it’s my life it’s now or never

Juhtus see, millest ma ei arvanud, et see kunagi (enam) juhtub – ostsin endale s2rgikese s2deleva kirjaga “beautiful”. Sest, noh, vaja oli sellise l6ikega s2rgikest ja ilma kirjata polnud saada. Aga alles siis, kui ma oleksin 22repealt ostnud Harry Potterin pildiga saunalina, sain ma l6plikult aru, mida t2hendab, et eesm2rk pyhitseb abin6u. T2pit2hed tulevad teine … Loe edasi “it’s my life it’s now or never”

Juhtus see, millest ma ei arvanud, et see kunagi (enam) juhtub – ostsin endale s2rgikese s2deleva kirjaga “beautiful”. Sest, noh, vaja oli sellise l6ikega s2rgikest ja ilma kirjata polnud saada. Aga alles siis, kui ma oleksin 22repealt ostnud Harry Potterin pildiga saunalina, sain ma l6plikult aru, mida t2hendab, et eesm2rk pyhitseb abin6u.

T2pit2hed tulevad teine kord.

Saunalina leidsin l6puks ikkagi normaalse.

kui ühes voodis juhuslikult näeme ei oska öelda kellel tegelikult veab

Täna me käisime muuhulgas Plitvice rahvuspargis, mida Fazz kord tabavalt kirjeldas sõnadega “selline suht ära klanitud siniste kosekeste maa”. Oligi umbes nii, ainult et minu meelest olid need kosekesed rohelised:) No kena tegelikult, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Vaid sellest, kuidas ma ööl enne rahvusparki minekut nägin unes selle pargi karusid. Neid oli … Loe edasi “kui ühes voodis juhuslikult näeme ei oska öelda kellel tegelikult veab”

Täna me käisime muuhulgas Plitvice rahvuspargis, mida Fazz kord tabavalt kirjeldas sõnadega “selline suht ära klanitud siniste kosekeste maa”. Oligi umbes nii, ainult et minu meelest olid need kosekesed rohelised:) No kena tegelikult, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Vaid sellest, kuidas ma ööl enne rahvusparki minekut nägin unes selle pargi karusid. Neid oli (unenäos siis, mitte päriselt) kaht sorti – jääkarud ja tavalised, pruunid karud – ja kolme suurust. Kõige pisemad olid mini, keskmised vist regular ja ma ei mäleta, mismoodi neid suuri kutsuti. Maxi vist. Igatahes unenägu lõppes sellega, et mini-suuruses jääkaru ja maksi-suuruses pruunkaru panid ninad omavahel kokku. Väga ere unenägu oli. Hommikul selgus, et selle rahvuspargi sümboliks ongi karu.

Muude asjade kõrvalt veedan aega riidepoodides, otsides kleiti, millega kõlbaks nii pulma minna kui pärast elus muidu käia. See meenutab Polaarkaru mullusuviseid samasisulisi otsnguid, mis mäletatavasti resulteerusid kleidis “rabi tütar sõidab Surnumere äärde suvitama” vms. Minu senine rekord on “mängin ka tegelikult Grease’is, lähen kohe lavale tagasi”. Jah, et see on nagu kõige parem, mis ma senini leidnud olen:)

kõik võivad minna võivad minna ei või vaid need kes köhivad

Mulle meeldib, kuidas pisikesed lapsed mängivad teokarpide ja nätsupaberitega vanalinnade tänavatel ja treppidel ja väravesistel, mis on tegelikult nende elutoausteesised; kuidas nad lippavad paljajalu märja trikoo väel üle turuplatsi ja lipsavad kuhugi kangi alla; kuidas nad taovad jalgpalli linna keskväljakul otse kiriku ees läikimahõõrutud valgete kivide peal. Mulle meeldib istuda sadamakail tintmustas pimeduses veiniga, mis … Loe edasi “kõik võivad minna võivad minna ei või vaid need kes köhivad”

Mulle meeldib, kuidas pisikesed lapsed mängivad teokarpide ja nätsupaberitega vanalinnade tänavatel ja treppidel ja väravesistel, mis on tegelikult nende elutoausteesised; kuidas nad lippavad paljajalu märja trikoo väel üle turuplatsi ja lipsavad kuhugi kangi alla; kuidas nad taovad jalgpalli linna keskväljakul otse kiriku ees läikimahõõrutud valgete kivide peal.

Mulle meeldib istuda sadamakail tintmustas pimeduses veiniga, mis on nii hapu ja mõrkjas, et seda ei jooks iial, kui see poleks tehtud siinsamas ülejärgmises külas, ja vaadata tähti ja üle lahe paistvaid mandrilinna tulesid.

Mulle meeldib, et kõht ei lähe kunagi tühjaks ja et söömise aega ja kohta võib valida tuju, mitte vajaduse järgi; et sööma ei pea kunagi toas ja et kohvikulaudade vahel jalutavad kõhnad kassid, keda keegi minema ei aja ja keda paitamast mind keegi ei keela.

Mulle meeldib, kui on keegi, kes tutvustab mulle üht Horvaatia linna läbi mõistete “minu kodu”, “minu algkool”, “minu gümnaasium”, “minu isa töökoht”, kes teab, kus kohvikus on linna parimad koogid ja kes seletab mulle nende kookide kõrvale ära maa ajaloo, poliitika ja heraldika varjatumad aspektid.

Mulle meeldib see, milliseid lauseid eesti keeles annab kirjutada:p

Mulle ei meeldi ainult see, et mul on köha, mis läheb aina tugevamaks ja mis sugugi ei sobi Aadria mere äärsesse südasuvesse.

ja mul on tunne et minust mõtled sel ööl

Kui te arvate, et seitse pudelit üle kehatemperatuuri sooja eesti õlut ei saa kedagi õnnelikuks teha, siis arvake uuesti. Kaks horvaadi noormeest peavad mind tänasest oma südamete kuningannaks:P Mingeid pilte pole üldse mõtet teha. Ühegi foto peale ei jää see, kuidas ritsikad siristavad ja kuidas kuivanud hein lõhnab, kui soe ja soolane on vesi, kui … Loe edasi “ja mul on tunne et minust mõtled sel ööl”

Kui te arvate, et seitse pudelit üle kehatemperatuuri sooja eesti õlut ei saa kedagi õnnelikuks teha, siis arvake uuesti. Kaks horvaadi noormeest peavad mind tänasest oma südamete kuningannaks:P

Mingeid pilte pole üldse mõtet teha. Ühegi foto peale ei jää see, kuidas ritsikad siristavad ja kuidas kuivanud hein lõhnab, kui soe ja soolane on vesi, kui uimaseks muutub pärastlõunane Aadria mere äärne külake, millise kergenduse toob õhtune tuul…

what’s the name of the game does it mean anything to you

ID-kaardid tekitavad piirivalvurites üleüldist hämmeldust. Vaadatakse eest ja tagant ja vastu valgust ja näidatakse kõigile teistele ka, kes putkas on. Ainult Austria kutt tegi pokkerinäo pähe ja käskis mul turvavöö kinni panna.

Ma olen juba ära unustanud, miks õieti oli vaja lõunasse sõita. Juba ammu on liiga palav:P Viimane kraadiklaas, millest mööda sõitsime, näitas 31 kraadi. Jääkohv on mu lemmikkontseptsioon.

Ja no ei ole mõtet ronida Euroopasse ilma korraliku Hallwagi atlaseta. Mitte ükski muu kaart ei ole ligilähedaltki see.

Edasine jutt peaks olema rõõmuks, lohutuseks ja innustuseks kõigile tüdrukutele, kes mingite jubedate sõiduõpetajatega jamavad ikka veel. (Liisa, kuidas edeneb? Tipp, said eksami tehtud?) Kiirtee peal sain 170 sisse, aga see oli ausalt öeldes küll allamäge ja taganttuulega:P Ja alates 160st hakkab endal natuke jube ka juba. Tunnelis (1380 m) sõita ei olnud nii hull, kui karta võis, ja laeva autotekk on ka okei.

Need inimesed, kes räägivad tohutust liiklusviisakusest Euroopas, räägivad järjekordselt Skandinaaviast (me Pillega ükspäev otsustasime, et eestlased peavad Skandinaaviat Euroopaks ja ei tea üldse, mis mujal toimub ja et seal on hullem kui meil). Ma olen nüüd saanud sõita Saksamaal, Tššehhis ja Austrias. Suunanäitamine möödasõidul või rida vahetades – no täielik null, keegi ei vaevu. Foori alt sõidab pärast punase tule süttimist veel neli-viis autot läbi. Stopp-märk poleks nagu üldse mingi märk. Kiirusepiirangu märk muidugi ka mitte:) Põhimõtteliselt ainus vahe Kreeka ja Itaaliaga on see, et signaali antakse vähem:P

laule loob kurzeme merest ja meri loob kurzemest

Eile sai täpselt kolm kuud sellest, kui ma endale auto ostsin. Täna olen põhiliselt saja neljakümnega mööda kiirteed sõitnud. Vahtralehed võtsin maha. Tegelikult ma ei tea, kas nii tohib:P Peterburi-Tallinn-Rostocki laeva peal on kõik teenindajad venelased, see oli suisa väsitav (mitte et mul midagi venelaste vastu oleks, aga nad veetsid suurema osa ajast kuskil keelebarjääri … Loe edasi “laule loob kurzeme merest ja meri loob kurzemest”

Eile sai täpselt kolm kuud sellest, kui ma endale auto ostsin. Täna olen põhiliselt saja neljakümnega mööda kiirteed sõitnud. Vahtralehed võtsin maha. Tegelikult ma ei tea, kas nii tohib:P

Peterburi-Tallinn-Rostocki laeva peal on kõik teenindajad venelased, see oli suisa väsitav (mitte et mul midagi venelaste vastu oleks, aga nad veetsid suurema osa ajast kuskil keelebarjääri taga. aktsent oli ka kole). Osad neist nägid seejuures välja nagu korealased ja meenutasid mulle lemminguid, neid arvutimängu omi. Polnud küll rohelised, aga neid oli jube palju ja kõik üht nägu ja tegid musta tööd. Ja ma kahtlustan, et missiooni täitmise käigus saavad pooled hukka iga kord:P

Ja teate, mul ju on endal ka kahju, et ma ei saa tulla Gaudeamusele ja Lätti suvepäevadele ja üldse igale poole… Maailma on lihtsalt nii palju ja aega nii vähe.

ilus ilus ilus on suvi ja õhtu

Et keegi ei julgeks arvata, nagu poleks me rongkäigus olnud, siis – siit alates on meid piltide peal ka natuke. Aga ma nii tahaks, et kellelgi oleks pilte sellest, kuidas me läbi trammi marssisime:) Mitte et tramm otseselt ette oleks jäänud… (Paari päevaga on põhiliseks otsingufraasiks, millega neti.ee-st minu juurde jõuab, saanud “laulupidu 2004” :P)

Et keegi ei julgeks arvata, nagu poleks me rongkäigus olnud, siis – siit alates on meid piltide peal ka natuke. Aga ma nii tahaks, et kellelgi oleks pilte sellest, kuidas me läbi trammi marssisime:) Mitte et tramm otseselt ette oleks jäänud…

(Paari päevaga on põhiliseks otsingufraasiks, millega neti.ee-st minu juurde jõuab, saanud “laulupidu 2004” :P)

it’s just a silly phase i’m going through

Hmh. Paistab, et ma olen unustanud peaaegu kõigile öelda, et ma sõidan homme minema. Lubada ma ei taha eriti midagi – et kuhu ja kauaks ja milleks – aga olemas on auto ja Euroopa kaart ja telk ja Lonely Planeti Horvaatia reisijuht ja aega kuni 23. juuli õhtuni ja tahtmine kindlasti ära näha Horvaatia looduskaunimad … Loe edasi “it’s just a silly phase i’m going through”

Hmh. Paistab, et ma olen unustanud peaaegu kõigile öelda, et ma sõidan homme minema. Lubada ma ei taha eriti midagi – et kuhu ja kauaks ja milleks – aga olemas on auto ja Euroopa kaart ja telk ja Lonely Planeti Horvaatia reisijuht ja aega kuni 23. juuli õhtuni ja tahtmine kindlasti ära näha Horvaatia looduskaunimad kohad, Anton (kes elab Rijekas, mis on Horvaatia üpriski looduskole koht) ja Sarajevo (mis ei ole Horvaatias). So there.

Kui te juhtute tahtma mult postkaarte saada, edastage oma postiaadressid (siiasamma või mailiga või SMSiga). Kui meil juhtub raha otsa saama, siis me tuleme varem tagasi. Kui mul juhtub tee peal midagi öelda olema, siis ma blogin. Tee pealt digifotosid ei saa, aga Tarmo ostis minu meelest umbes tuhande krooni eest filmi kaasa:P

Igatahes kavatsen ma tagasi jõudes olla päevitunud ja võluv. Orkutis on mu seksikus langenud 50%ni (enne oli 70%) – ma ei saa aru, mida ma valesti teinud olen?:P

kuri on noorõlt kurba olla vaiv on noorõlt vaiki saista

Kas keegi pakub tänapäeval videokasseti ümberlindistamise teenust? Vanasti ma teadsin, kus seda tehti, aga taas kord tuleb tõdeda, et pole enam üheksakümnendad:P Mul on laulupeo ja tantsupeo teleülekanded lindis ja ma tahaks neist saada koopiaid. Kui unistada tohib, siis tahaks tantsupeost ingliskeelsete subtiitritega koopiat:) Sest mul on päris mitu sõpra, kes ei ole eestlased ja … Loe edasi “kuri on noorõlt kurba olla vaiv on noorõlt vaiki saista”

Kas keegi pakub tänapäeval videokasseti ümberlindistamise teenust? Vanasti ma teadsin, kus seda tehti, aga taas kord tuleb tõdeda, et pole enam üheksakümnendad:P

Mul on laulupeo ja tantsupeo teleülekanded lindis ja ma tahaks neist saada koopiaid. Kui unistada tohib, siis tahaks tantsupeost ingliskeelsete subtiitritega koopiat:) Sest mul on päris mitu sõpra, kes ei ole eestlased ja kes ei saanud seekord peole tulla, aga tahaksid väga näha, kuidas siis ikkagi oli. Tantsupeo ülekande vaatasin ma just praegu triikimise kõrvale lindist üle ja see oli ideaalne täiendus eilsele elusast peast vaatamisele – tunde sai eile kätte, aga kuna meie kohad polnud väga kõrgel, siis tantsujoonised nägin täna ära ja jutu kuulsin juurde, mis värk nende erinevate rühmadega on ja palju tantsijaid oli ja mida see asi kokku üldse tähendas:) Antagu mulle andeks, aga tantsu mõistmine ei käi mul väga libedalt. Vaadata meeldib sellest hoolimata.

Eesti rahvamuusika on äraütlemata mõnus muusika ikka. Ja ka see saatemuusika, mis ei olnud rahvamuusika, oli väga lahedalt valitud – Alenderi ja Tõnis Mäe järgi tantsida paistis küll hea olevat.

oh jõuaks elust nõnda läbi ka

Selle laulu/tantsupeo laulduim/kuulduim laul on igatahes “Tuljak”. Eelmine kord, kui ma üldlaulupeole sattusin, oli näiteks hoopis “Koit” (see, kus valguse võit äratab maa, mitte see, kus ilu edeneb õuede õlal). Aga no meil ei ole enam üheksakümnendad… ja eks vist ühtteist sõltub sellest ka, millises seltskonnas pidutseda. Kõige ilusamaid laule kirjutatakse mudilas- ja lastekooridele; kõige … Loe edasi “oh jõuaks elust nõnda läbi ka”

Selle laulu/tantsupeo laulduim/kuulduim laul on igatahes “Tuljak”. Eelmine kord, kui ma üldlaulupeole sattusin, oli näiteks hoopis “Koit” (see, kus valguse võit äratab maa, mitte see, kus ilu edeneb õuede õlal). Aga no meil ei ole enam üheksakümnendad… ja eks vist ühtteist sõltub sellest ka, millises seltskonnas pidutseda.

Kõige ilusamaid laule kirjutatakse mudilas- ja lastekooridele; kõige lahedamaid tantse tehakse võimlemisrühmadele. Kõige ilusamast dirigendist me juba rääkisime. Kõige paremad laulupeomuljed on lava tagant nagu alati:)

Tantsupidu oli ilmselgelt tantsijate endi pidu. Kena neist siiski, et nad meid vaatama lubasid, sest ilus oli.

Mingeid ideid, mis me järgmise viie aastaga pihta hakkame?:P

rukkirääk rukkirääk kuhu sa jäid

Arvestades viimaste õhtute arenguid, seadsin endale täna hoolega SMART (specific-measurable-achievable-reasonable-timed. või midagi sellist.) eesmärgi – jõuda koju enne, kui hommikune leht postkasti jõuab. Saavutasin eesmärgi. Kuigi, noh, jah, pühapäeviti lehti ei tooda ka:P Laulupidu pole veel läbi.

Arvestades viimaste õhtute arenguid, seadsin endale täna hoolega SMART (specific-measurable-achievable-reasonable-timed. või midagi sellist.) eesmärgi – jõuda koju enne, kui hommikune leht postkasti jõuab. Saavutasin eesmärgi. Kuigi, noh, jah, pühapäeviti lehti ei tooda ka:P

Laulupidu pole veel läbi.

kaasa helises su hingki

Tegelikult pidi sinna eilse päeva tipphetkede hulka kuuluma ka see, kuidas mingid kaitseväelased või -liitlased lauluväljakul jogurtit jagasid. Metsmaasikajogurtit. Ühe laigulise noormehe poolõnnetu kommentaar sinna juurde: “No need jäid üle, mis me teinud oleks siis nendega…” Aga see läks mul kojujõudmise ajaks meelest. Meenus siis, kui ma täna hommikul seljakoti põhjast jogurti leidsin. Ja mitte … Loe edasi “kaasa helises su hingki”

Tegelikult pidi sinna eilse päeva tipphetkede hulka kuuluma ka see, kuidas mingid kaitseväelased või -liitlased lauluväljakul jogurtit jagasid. Metsmaasikajogurtit. Ühe laigulise noormehe poolõnnetu kommentaar sinna juurde: “No need jäid üle, mis me teinud oleks siis nendega…”

Aga see läks mul kojujõudmise ajaks meelest. Meenus siis, kui ma täna hommikul seljakoti põhjast jogurti leidsin. Ja mitte ainult koti põhjast… juukseharja ja rahakoti ja taskunoa vahele oli ka jagunud kõvasti. Nii et see juhtum jääb top5st välja:P

laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal

Laulupeo esimese proovipäeva tipphetkede top5: 5. afterparty õlle ja jalgpalliga 4. päeva pikim-tihedaim-märjem vihmahoog ajal, mil valiknaiskoorid kenasti laulukaare all varjul olid; sealhulgas 4.2. Ants Söödile vihmavarju hoidev ja samal ajal valiknaiskooridele nägusid tegev Hirvo Surva 4.1. poistekoori poisid, kes kohe läbimärjaks said ja seega ülejäänud aja mõnuga laululava ees lompides möllasid 3. spontaanne Tuljaku … Loe edasi “laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal”

Laulupeo esimese proovipäeva tipphetkede top5:

5. afterparty õlle ja jalgpalliga
4. päeva pikim-tihedaim-märjem vihmahoog ajal, mil valiknaiskoorid kenasti laulukaare all varjul olid; sealhulgas
4.2. Ants Söödile vihmavarju hoidev ja samal ajal valiknaiskooridele nägusid tegev Hirvo Surva
4.1. poistekoori poisid, kes kohe läbimärjaks said ja seega ülejäänud aja mõnuga laululava ees lompides möllasid
3. spontaanne Tuljaku ühislaulmine järjekordse vihmahoo ajal õlletelgis
2. hümn Eri Klasi juhatusel
1. Kristjan Järvi nelja-aastane poeg puldi kõrvalt ühendkoori dirigeerimas. No see jääb kõigi laulupidude tipphetkeks läbi aegade, ma usun. Kui see homme kõigis lehtedes ei ole, siis ma veel jutustan sellest lähemalt.

Ja see oli alles esimene proovipäev:)