HTG selleaastane vilistlasball tekitas emotsioone, mida võiks kokku võtta umbes nii: see kõik on ju väga lahe, aga siiski on hea, et see üritus vaid kord aastas toimub. Või veel lühemalt öelduna: loomaaed:)
Ja mind natuke häirib fakt, et kõik pealtnäha täiesti täiskasvanud noormehed, kellega ma suhtlema satun, osutuvad varem või hiljem mõne mu väikese venna klassivendadeks mingist eluperioodist – ehk siis oluliselt nooremateks, kui ma eeldanud olin. Oh, well, eks meil tuleb sellega harjuda, et kaheksakümnendatel sündinud ei olegi enam titad…
Tundub, et raseda hääletaja sõidutamine võttis mu pealt mingi needuse, igatahes on nüüd tee ääres hääletajaid ka siis, kui mina tühja autoga mööda sõidan (mitte nagu enne, kui neid lihtsalt ei olnud. välja arvatud juhul, kui mu autos oli juba vähemalt neli inimest). Mul on lõbus olnud.
whatever 