täna kui ma olen purjus ma ei karda kindlalt suudlen sind

Asju, millest ma oma blogimishõreda jaanuari jooksul oleksin tegelikult tahtnud kirjutada, aga ei osanud, jaksanud, julenud, suutnud: * et ma tahaksin pärast peaaegu kümneaastast vaheaga nüüd jälle kitarri mängima õppida, aga ma juba katsetasin, et ma ei jaksa ikka veel barreed võtta:( * kuidas ma selle talve kõige ilusamal päeval käisin kõige machoma mehe ever … Loe edasi “täna kui ma olen purjus ma ei karda kindlalt suudlen sind”

Asju, millest ma oma blogimishõreda jaanuari jooksul oleksin tegelikult tahtnud kirjutada, aga ei osanud, jaksanud, julenud, suutnud:

* et ma tahaksin pärast peaaegu kümneaastast vaheaga nüüd jälle kitarri mängima õppida, aga ma juba katsetasin, et ma ei jaksa ikka veel barreed võtta:(

* kuidas ma selle talve kõige ilusamal päeval käisin kõige machoma mehe ever (TM) juhtimisel uisumatkal, mida ei andnud küll võrrelda meie spontaanse uisumatkaga Mälari järvel 2001. aasta talvel, aga mis Soodla veehoidla ja 2005. aasta kohta oli enam kui hea

* kuidas ma tolsamal päeval lootsin, et kõik sipelgad surevad talveks ära, kuigi ma tean küll, et ega nad ei sure. Need olid need jõledad sipelgad, kes mind suvel ühel polügoonil peetud neljapäevakul ründasid. Ma ei karda sipelgaid ega üldse putukaid, aga mulle ei meeldi absoluutselt, kui mingid tüübid karjakaupa mind mööda ringi sibavad, see on jälk.

* noortest ilusatest unistest poistest TTÜ raamatukogus

* noortest ilusatest poistest üleüldse

* poistest üleüldse

* sellest, mis mul on meeles Berliinist, kuhu ma kord veidratel asjaoludel sattusin

* meie koori homsest kontserdist – ei, aga selle ma panen nüüd kirja küll, sest ma pidevalt luban kõigile, et ma annan teada, kui me esineme. Kuigi keegi ei tule ikkagi kunagi kuulama. Niisiis, 2. veebruaril, Tartu rahu aastapäeval, kell kuus õhtul Nõmme Rahu kirikus TTÜ Akadeemiline Naiskoor ja Bob Chilcotti “Rahu missa” (Peace Mass). See rahumajandus ei ole sugugi juhuslik, Nõmme Rahu kirik on Tartu rahulepingu mälestuskirik (tegelikult ma ei tea, mida see sõna tähendab) ja ma kahtlustan, et meie rahumissa meeldis neile põhiliselt nime poolest, aga see on muidu ka väga kena teos. Bob Chilcott on see ilma juusteta britt, kes käis laulupeol ja juhatas seal omaenda (minu meelest iroonilist) lastekoorilaulu “Can you hear me”. “Peace Mass” on ka tegelikult lastekoorile kirjutatud tal. Ja seal on kõige ilusam “Agnus Dei”, mida ma tükil ajal kuulnud olen.

* suveigatsusest

* kaubanduskeskuste, naisteajakirjade ja “Printsessi päevikute” lühiajalisest leevendavast mõjust algaja audiitori identiteedikriisile

* et mul on Slovakkia suusareisile üks vaba koht pakkuda, äkki keegi tahab tulla

* lihtsatest nippidest, kuidas noored tüdrukud peaksid oma elu elama, et see (elu siis) oleks lõbus, aga samas jätkusuutlik (khm. kas elu saab olla jätkusuutlik? või on jätkusuutlikud hoopis nipid või äkki tüdrukud ise? krt, ma peaks ikka hoiduma ülbamast sõnadega, mida ma lauses kasutada ei oska).

* sõprade tüdruksõpradest

* Robbie Williamsist veel rohkem, kui ma juba kirjutasin