Kuu: märts 2005

Mustamäel laulavad linnud. Kell pool üheksa õhtul ka. Peaks vist jalgratta talveunest üles äratama. Ja kas keegi pühiks palun ära igalt poolt selle neetud graniitliiva, et saaks ükskord ometi uisutama?

Eesti joonisfilm “Frank ja Wendy” suutis saavutada selle, millega seni on hakkama saanud veel ainult üks film, “Teenage Mutant Ninja Turtles” (1990). Ma jäin kinos magama! Ja niisugust asja rahastab Kultuurkapital? Sellist Eestit ma ka päris ei tahtnud:)

Kõige muu hea kõrval, mida see nädalavahetuse roadtrip minuga head tegi (kultuurilised elamused, lahedad vestlused, materiaalne kasu, palju päikest, õiged inimesed jne), juhtus veel see, et nii mõnedki asjad sattusid oma õigesse kohta lõpuks ometi.

Ja ma ei räägi siin mitte Eleni üle-eelmise aasta jõulukingist mulle, mille ma nüüd lõpuks ometi kätte sain (sex-pack – kolm pakki nätsu ja kolm kondoomi, aga ta ei lubanud mul neid kondoome kasutada, huvitav, miks?), vaid mõnedest asjadest, inimestest ja mõtetest mu peas, mis arvasid enne, et nad on olulised, ja suutsid mind ka selles peaaegu veenda.

Aga tarvitses ainult pidada üks pisike 14-tunnine vestlus elust ja armastusest ja Vennaskonnast ja Liisi Ojamaast ja surnud sõpradest ja seksist ja naistest ja malest ja jalgpallist ja poistest ja meestest ja parfüümidest ja arvutimängudest ja minevikust ja tulevikust ja muudest maailma asjadest – pärast seda oli jälle üsna selge, mis on tegelikult tähtis. Huvitav, kuidas see üldse kunagi sai meelest minna?

See siin on täitsa mõnus riik – näiteks ei ole ma täna kordagi juukseid kamminud ja keegi ei sunni ka. Võib lihtsalt niisama olla. Samuti võib siin lõunasöögi kõrvale viina juua ja igal suvalisel hetkel lõunauinaku teha. Ja siin on Elen, mis tähendab head muusikat (90ndate alguse disko) ja õigeid arusaamu nõudepesuvahendi doseerimisest (palju) ja piparmündiga juuksepalsamist (paha). Jah, siiatulek oli igati hea mõte. Tagasiminek nagu ei oleks enam.

Eriti arvestades ilmse faktiga, et kui ma homme varahommikul tagasi sõitma ei hakka, pääsen ma nii 14 tunnist autosõidust kui esmaspäeval tööleminekust. Kõlab nagu hea plaan…

Meil Margusega ei ole viit kasti õlut, aga viina on meil küll umbes nii palju, kui tollieeskiri lubab Rootsi riiki viia. Meil on kolm vaba päeva, auto ja kummalgi Luleås keegi, kes meid ootab. Meil on odavad päikeseprillid, videokaamera, meeletutes kogustes Smilersi, Terminaatori ja Vennaskonna plaate ja 2*900 km, mida nendega sisustada. Meil on laevapiletid Helsinkisse, sixpacki jagu Batteryt ja ees terve öö autosõitu. Meil on kümme aastat ühist minevikku ja viimasel ajal jälle sama lainepikkus. Me oleme kergelt oimetud sellest kevadest ja kõigist eelmistest, mis hetketi meenuvad… me ei oleks nagu kunagi saanud vanemaks kui 15. eriti mina:P

Mulle nii meeldivad need hommikud, kui ma ärkan iseenesest kell veerand seitse ja päike paistab ja on aega rahulikult asju teha, võib köögilaua taga piimakokteili juua ja Ekspressi lugeda ja vaadata, kuidas linnud akna taha sööma tulevad.

Ja täna oli see päev, kui sai esimest korda ilma jopeta Novelli kohvi järele lipatud:)

ja nüüd ma lähen vist telekasse, kuigi ma NII ei peaks keset tööpäeva:P

Tänase päeva jooksul olen ma suutnud käituda täiesti ebaadekvaatselt järgmistes rollides:
* kolleegina
* liiklejana
* naisena
* projektijuhina
* nõustajana
* teenusepakkuja esindajana
* sõbrana
* vanema ja targema õena
* autoomanikuna
Elu rekord ilmselt. Ainus, mis ma selle peale maailmalt oskan tahta, on see, et kõik, kes minuga täna mingil põhjusel on pidanud kokku puutuma, võiksid selle ülejäänud eluks täielikult unustada. Teeme lihtsalt, et sel nädalal tuli pärast esmaspäeva kohe kolmapäev?

Ma leidsin üles selle Nylon Beati plaadi, mis mul juba AASTAID kadunud oli. Elu läheb järjest ägedamaks:)

susi says:
kurat tead roger
susi says:
me oleme ikka väga okei tüübid
susi says:
teiste kõrval

Kui ma nüüd vaatan, mis inimestega ümberringi täna toimub, siis… kuulge, see tänavune kevad on lausa vägivaldne. Tulla nii järsku ja sellise hooga, et kõik on jalust löödud, pole lihtsalt aus. Pealegi, kui ta nii jätkab, siis kauaks tal seda pauerit jagub? Võiks tempo maha võtta natuke…