Neljas Potteri-film on vist küll kõige kehvem film, mida ma elus näinud olen. Film nagu iseenda treiler, visualiseeritud on üksikuid momente raamatust. Õnneks (või just kahjuks?) on “Tulepeeker” üks mu lemmikosi raamatust, nii et süee oli mul peas… muidu oleks vist poole pealt minema jalutanud, sest poleks aru saanud, mis juhtus ja miks.
Ja poole pealt ära oleks kindlasti võinud minna kõik need lapsevanemad, kelle nelja-aastased kogu selle aja igavusest (või õudusest) kiunusid ja koju nõudsid. Kurat, tsiviliseeritud riikides on see film alla 11-aastastele keelatud ja isegi meie superliberaalne superkino ei soovita alla 6-aastastele…
Ilusaid noori inimesi on muidugi alati ilus vaadata filmis. Emma Watson on veel kenamaks läinud… ja üldse, jõuluball oli päris okei. Eriti bänd:)
Äi olnud ta midagi nii kehv. Film ma mõtlen. JA sellel seansil, kus mina olin tited ei jauranud, hoopis nooremat sorti tiinerid plaksutasid ja paistis, et olid rahul.
Täitsa ok film oli.
Damn, ma täna hommikul veel lootsin sind kino kutsuda.
Aga kas film on siis nii vilets, et ei tasugi vaatama minna? Nagu viimane Star Wars?