Kuu: november 2005

me ei taha töötada aga valged sunnivad

Päevad mööduvad “Neegri hällilaulu” meeleolus. Töö asemel olen teinud näiteks selliseid asju: * koristanud lauda * koristanud riiuleid * pesnud puhtaks kõik kolm kruusi, mis mul kontoris on * klammerdanud korralikult kokku jõulukontserdi noodid * koostanud mitte eriti originaalseid edetabeleid a la “läbi aegade 5 parimat rokkballaadi” * ostnud pool kilo kommi lihtsalt selleks, et … Loe edasi “me ei taha töötada aga valged sunnivad”

Päevad mööduvad “Neegri hällilaulu” meeleolus. Töö asemel olen teinud näiteks selliseid asju:

* koristanud lauda
* koristanud riiuleid
* pesnud puhtaks kõik kolm kruusi, mis mul kontoris on
* klammerdanud korralikult kokku jõulukontserdi noodid
* koostanud mitte eriti originaalseid edetabeleid a la “läbi aegade 5 parimat rokkballaadi”
* ostnud pool kilo kommi lihtsalt selleks, et kommipoe veetleva müüjaga flirtida
* venitanud kohvipausid tunniajalisteks
* olnud minult töötulemusi nõudnud isikutega räigelt otsekohene (“Ma pean su jaoks selle vormi ka ära täitma, aga sa nagunii ei kavatse seda lugeda ja ma praegu ei viitsi teha. Jõuluks vast ikka saad.”)
* hallanud meisterlikult oma isiklikke asju a la kassi loomaarstivisiidi kokkuleppimine, teatripiletite ostmine ja suusareisile tulijatelt raha nõudmine
* õppinud pähe vene keele dialoogi
* solvanud oma läti ülemust “eesti huumoriga”
* revideerinud iga poole tunni tagant to-do listi lootuses sealt midagi maha tõmmata (üllataval kombel on see aegajalt isegi õnnestunud, kuigi enda meelest ma ei tee eriti midagi ära)

words are flying out like endless rain into a paper cup

(kaks Tartu tsikki Moskva kohvikus lattet rüüpamas ja tallinlasi teesklemas) – Kuule, selliseid saapaid ma nägin Rüütli tänaval ühe poe akna peal. Või ei, siin linnas ei ole selle tänava nimi Rüütli, üks teine nimi on, mul ei tule praegu meelde. – Jajah, ma sain aru küll, et sa mõtled Viru tänavat. Meie Janega, kes … Loe edasi “words are flying out like endless rain into a paper cup”

(kaks Tartu tsikki Moskva kohvikus lattet rüüpamas ja tallinlasi teesklemas)

– Kuule, selliseid saapaid ma nägin Rüütli tänaval ühe poe akna peal. Või ei, siin linnas ei ole selle tänava nimi Rüütli, üks teine nimi on, mul ei tule praegu meelde.
– Jajah, ma sain aru küll, et sa mõtled Viru tänavat.

Meie Janega, kes siis veel.

well it’s hard to be strong when there’s no one to dream on

Ostsin endale surnupealuukujulise helkuri. Sest see oli lihtsalt nii äge; sellepärast ka, et ma olen suurema osa oma olemasolevatest helkuritest jalakäijatest sõpradele ära jaganud. Niikaua, kui mina sügisõhtuti autoga sõidan, PALUN kandke neid. Veel ostsin õunakoogimaitselist punast teed ja Kristi Luige raamatu. Tegelikult ma ostuteraapiasse ei usu, aga vahel lihtsalt tekib tahtmine proovida.

Ostsin endale surnupealuukujulise helkuri. Sest see oli lihtsalt nii äge; sellepärast ka, et ma olen suurema osa oma olemasolevatest helkuritest jalakäijatest sõpradele ära jaganud. Niikaua, kui mina sügisõhtuti autoga sõidan, PALUN kandke neid.

Veel ostsin õunakoogimaitselist punast teed ja Kristi Luige raamatu. Tegelikult ma ostuteraapiasse ei usu, aga vahel lihtsalt tekib tahtmine proovida.