on my lips your memory has been stained

Kuulge, seletage mulle nüüd ära üks asi, mis mind juba tükk aega vaevab. Kust on eestlaste kõnepruuki tulnud sõna “brå”? (Näiteks Pets on seda kasutanud lausa kahes järjestikuses sissekandes.) Minu meelest ei ole niisugust sõna üldse… olemas. Ma tean, et mingi kreisiraadioparool oli küll “broo”, sedasi rääkisid mingid väliseestlased, eks ole. Noh, ma ei pea … Loe edasi “on my lips your memory has been stained”

Kuulge, seletage mulle nüüd ära üks asi, mis mind juba tükk aega vaevab. Kust on eestlaste kõnepruuki tulnud sõna “brå”? (Näiteks Pets on seda kasutanud lausa kahes järjestikuses sissekandes.) Minu meelest ei ole niisugust sõna üldse… olemas.

Ma tean, et mingi kreisiraadioparool oli küll “broo”, sedasi rääkisid mingid väliseestlased, eks ole. Noh, ma ei pea end mingiks eriliseks rootsi keele eksperdiks, aga ma loen selles keeles siiski piisavalt palju ja sõna “brå” pole ma kohanud üheski raamatus. Sealhulgas sõnaraamatutes;) Rootsi keeles tean ma sõna “bra”, see tähendab “hea” ja seda hääldatakse sellise kergelt o-varjundiga a-ga ja kirjutatakse ka nii. Ei mingit å-d.

Vaatasin sõnastikust järele, norra keeles on sõna “brå” küll olemas, aga ei tähenda mitte “hea”, vaid igasuguseid muid asju. “Kannatamatu” näiteks. See küll selle sõna tavalise eestlasliku kasutamise konteksti ei mahu.

Rohkem keeli, kus å-täht oleks, ma ei teagi. Taani ka vist tegelt?

10 kommentaari “on my lips your memory has been stained”

  1. Ja see o-varjund sõltub kah murdest. Suurem osa hääldab ilma igasuguse varjundita, tavaline ilus puhas a… mis teeb selle “brå” päritolu veelgi müstilisemaks, ma tahaks ka teada, kust see tuleb. Kreisiraadiot pole ma paraku kordagi elus kuulnud.

  2. Ma ei tea, kust see tuleb, aga ma tean, et ma olin väga kaua aega veendunud, et seda sõna just nii kirjutatakse. Nüüd on muidugi üksjagu piinlik. Üksiti luban, et kui ma pensionile jään, siis uurin välja, kust selline kirjapilt pärit on. Väga tahaks üles otsida näiteks selle rootsi keele õpiku, mille järgi ma kunagi ammu (ammu enne kreisiraadiot) oma esimese rootsi-sõidu eel omale natuke käibeväljendeid üritasin selgeks teha – sellest raamatust pärinevad minu esimesed teadmised rootsi keele kohta ja ma oleks justkui sellest ajast saadik selle sõna kirjapilti teadnud. Mälu on muidugi petlik.

  3. Minu arvates kuulevad eestlased rootsi keele häälikuid kuidagi valesti välja. Mar. rääkis ühest oma tuttavast, kes Uppsalas olles väitis, et kohalikud hääldavad seda ju “Üppsoole”. Ilmselt mingit a-d on eestlased pigem o-na harjunud kuulma. Lisa sinna siis mingi teadmine å-tähe eksisteerimisest ja tekibki brå.

    Väidetavalt, kui norrakad rootslasi järele teevad, siis nad ka oo-tavad seda sõna.

  4. Müstika. Ma ka nagu eestlane, aga mingit o-d ega üppsoolet ma küll ei kuule ega kuulnud ka siis, kui ma rootsi keelt veel ei osanud.

  5. ei, aga äkki siis on ikka asi regioonides ja erinevates häädustes? Västeråsis hääldasid nad Uppsala küll umbes Üppsoolaks. No mitte päris o-ga, aga sinnakanti.

    Brå-d see ikkagi ei vabanda.

  6. Mnjah, muidugi, mõnedes murretes (eriti göteborskas) on a-l tõesti korralik o-varjund juures, aga see on ju juba tugev murdekeel (umbes nagu võru keel vs eesti kirjakeel)… Rikssvenskas (n-ö korrektses rootsi keeles) on a ikkagi a.

    Anyway, isegi kui see eestlaste “broo” mõnest rootsi keele murdest inspireeritud on, kahtlustan ma siiski, et suurem osa brootajaid ei tee mitte teadlikult murdekeele üle nalja, vaid arvavad siiralt, et rootsi keeles “hea” ongi “brå”.

    P.S Ma lasin kogu kontoril praegu kordamööda “bra” ja “Uppsala” öelda. Kõik ütlesid kenasti a.

  7. Minu arust see on lihtsal nö kinnisema ja lahtisemana hääldatud “a” vahe. Eestlaste täishäälikud on enamasti lahtised ju. Kinnist a-d ei ole eestlased harjunud pika häälikuna kuulma ja kuulevad seetõttu valesti. Ise olen samuti bra-broo ohvriks langenud.

  8. Näh. Hakkasin just msn-is “bra” ütlema, aga siis jätsin ütlemata, sest oleksin pidanud lisama märkuse, et tegemist on rootsi, mitte inglise keelega :p. Oleks ma tohtind “brå” öelda, oleks kõik aru saanud misvärk.

  9. a noh et see võiks siis teie müsteeriumit selgitada – “brå” is a very comfortable mistake to make.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: