Ma olen alati salamisi lootnud, et tuleb aeg, mil ma tunnetan tõelist kasu neist 100+ õppesõidutunnist, mis ma omal ajal läbi tegin (see, et ma selle kõige käigus autot juhtima õppisin, ei tundu kogu läbielatud kannatuse kohta sugugi piisava rewardina…). Nüüd on see aeg käes. Mitte ükski mootorrattaõpetaja ega -eksamineerija ei suuda mind mitte ühegi Nõmme ega Lilleküla võrdse ristmiku ega ühesuunalise tänavaga vahele võtta, ma tean neid kõiki peast!
Järgmises osas: Õismäe ringristmikud.
Note to self: mootorratta suunatuld ei tasu liikluses liiga tõsiselt võtta, tõenäoliselt on see lihtsalt viimasest pöördest sisse ununenud.
Advertisements
21. sept. 2007, 14:30 |
Hehee, mul selle suunatulega ka sama jama, et kuramus kipub sisse ununema.
Eile oli esimene linnasõit, täna jälle. Päris lahe, aga bussijuht tahtis alla ajada. Muidu on pädev.