with the lips of an angel

No ausõna. Sel nädalal ärkab Mio minuga koos äratuskella peale, poeb mu padjale, surub nina vastu mu põske ja nurrub: “magame nüüd veel natuke, eks?” Ma tean küll, et see on päris tavapärane käitumine kassi poolt ja et selle kogemise nimel tegelikult inimesed kasse peavadki – aga pärast kaht aastat pesapallikurikahommikuid (üldjuhul kõrvulukustav kräunumine 15 … Loe edasi “with the lips of an angel”

No ausõna. Sel nädalal ärkab Mio minuga koos äratuskella peale, poeb mu padjale, surub nina vastu mu põske ja nurrub: “magame nüüd veel natuke, eks?” Ma tean küll, et see on päris tavapärane käitumine kassi poolt ja et selle kogemise nimel tegelikult inimesed kasse peavadki – aga pärast kaht aastat pesapallikurikahommikuid (üldjuhul kõrvulukustav kräunumine 15 min enne kella helisemist, sisuks “tõuse üles ja lase mind õue, raisk!”) tundub see ikka enneolematu ja uskumatu õndsusena.

saladus suur sa oled olnud mu jaoks ja selleks jääd

Ma pole veel leidnud ühtegi kassiomanikku, kes seda klippi nähes EI teataks: “aga see on ju täpselt minu kass!” Kurikaga virutamine on muidugi tinglik, selle asemel sobib täiesti suvaline piisavalt suur sigadus, mis omaniku üles ajab. Aga ma käisin pühapäeval varjupaigas võõraid kasse silitamas ja mu suureks üllatuseks ei visnud Mio mind selle eest kodust … Loe edasi “saladus suur sa oled olnud mu jaoks ja selleks jääd”

Ma pole veel leidnud ühtegi kassiomanikku, kes seda klippi nähes EI teataks: “aga see on ju täpselt minu kass!” Kurikaga virutamine on muidugi tinglik, selle asemel sobib täiesti suvaline piisavalt suur sigadus, mis omaniku üles ajab.

Aga ma käisin pühapäeval varjupaigas võõraid kasse silitamas ja mu suureks üllatuseks ei visnud Mio mind selle eest kodust välja ega kraapinud mu nägu lõhki, vaid sai ilmselt aru, et kui ta kohe heaks ei hakka, on ta positsioon ohus. Nüüd on mul kass nagu päris, tuleb sülle ja lööb nurru ja laseb endale pai teha, mitte ei äsa käpaga selle eest. Ja ühtegi pesapallikurikahommikut pole olnud sellest ajast saadik (see teeb sii mis, kolm hommikut?:)

Nii et tasub ikka minna kodututele kassidele pai tegema.

veel enne kui öö tähelaternad süütab

lugesin praegu nii möödaminnes üle, mitu pastakat mul kodus lauasahtlis on.

22. neist 14 tööandja logodega (6 erinevat disaini), 2 koolitusfirmade ja 2 konverentsikeskuste oma, ülejäänud on igasugused suvalised.

lisaks veel kolm tintenpeni (mis sõna see üldse on?), neist üks on helesinine ja sädelev.

ja siis veel kaks cd-markerit ja üks harilik pliiats.

no ma saan aru, et see pole mingi eriti sisukas loetelu, aga kui külmkapi inventuuri võib teha, miks siis pastakate oma ei või.

tegelikult ma otsisin hoopis, kas mul kodus mälupulka on. ei ole muidugi.

how the heartaches come and they go and the scars they’re leaving

üldiselt ma olen tähele pannud, et kui – ükskõik mis asjaoludel – taksojuhid hakkavad sulle ise välja pakkuma, kuhu sind viia (“koju?”, “tööle?”, “lennujaama?”), siis on mingi osa elust jälle hakanud käest ära kiskuma. nad raisad pakuvad ju alati õigesti kah.

üldiselt ma olen tähele pannud, et kui – ükskõik mis asjaoludel – taksojuhid hakkavad sulle ise välja pakkuma, kuhu sind viia (“koju?”, “tööle?”, “lennujaama?”), siis on mingi osa elust jälle hakanud käest ära kiskuma.

nad raisad pakuvad ju alati õigesti kah.

oo soovid suured mida aeg kaasa endaga toob

**** says: huvitav, mis on hullem, kas see, kui on palju asju, mida ei taha, aga pead, v6i see, kui on palju asju, mida tahad, aga ei saa? kitty says: hmm. kitty says: kõige hullem on hoopis see, et üks ei välista teist, tead :P

**** says: huvitav, mis on hullem, kas see, kui on palju asju, mida ei taha, aga pead, v6i see, kui on palju asju, mida tahad, aga ei saa?
kitty says: hmm.
kitty says: kõige hullem on hoopis see, et üks ei välista teist, tead :P

every sperm is sacred

teate, ma olen praegu ühel sellisel peol, kus räägitakse ainult rootsi keelt (välja arvatud mina, sest ma pole ikka veel piisavalt purjus) ja siin on üks tüüp, kes saatis algkoolis kogu klassiga koos Astrid Lindgrenile kirja ja küsis, et mis edasi sai, kui Korp ja Joonatan olid Nangiliimasse hüpanud. Ja Astrid vastas neile umbes kümneleheküljelise … Loe edasi “every sperm is sacred”

teate, ma olen praegu ühel sellisel peol, kus räägitakse ainult rootsi keelt (välja arvatud mina, sest ma pole ikka veel piisavalt purjus) ja siin on üks tüüp, kes saatis algkoolis kogu klassiga koos Astrid Lindgrenile kirja ja küsis, et mis edasi sai, kui Korp ja Joonatan olid Nangiliimasse hüpanud. Ja Astrid vastas neile umbes kümneleheküljelise kirjaga!

Põmtselt sai see, et tuli mingi jama ja nad pidid uuesti hüppama:P sõnaga, see asi läks tsüklisse. Aga ema jõudis neile järele ühel hetkel. See oli see, mis mind kõige rohkem huvitas.

tasub ikka keeli õppida.

this is your last chance and tonight you’re gonna have your last dance

ma lugesin ka seda tui hirve raamatut. mitte et see lihtne oleks olnud, osta ma ei raatsinud ja raamatukogus on kõik eksemplarid peale ühe viimane kuu aega järjekindlalt staatuses “töötluses”, mis, ma kahtlustan, tähendab seda, et kõik raamatukogutöötajad tahavad ta enne ise läbi lugeda, kui rahva kätte annavad:) anyway, tuntud kiirlugejana olen täiesti võimeline keskmise … Loe edasi “this is your last chance and tonight you’re gonna have your last dance”

ma lugesin ka seda tui hirve raamatut. mitte et see lihtne oleks olnud, osta ma ei raatsinud ja raamatukogus on kõik eksemplarid peale ühe viimane kuu aega järjekindlalt staatuses “töötluses”, mis, ma kahtlustan, tähendab seda, et kõik raamatukogutöötajad tahavad ta enne ise läbi lugeda, kui rahva kätte annavad:)

anyway, tuntud kiirlugejana olen täiesti võimeline keskmise pehmekaanelise raamatu paari osavalt hajutatud apollos- ja rahva raamatus-käigu jooksul läbi lugema, nii et seda ma tegin.

teate, mulle meeldis.

see on see raamat, mille mina ja E plaanisime omal ajal mu ema soovitusel kirjutada (“kirjutage romaan,” pakkus ta, kui ma haigena voodis olin ja jube igav hakkas, “selline, kus oleks autoga poisid ja vanemate pikad komandeeringud,” ja me proovisimegi, aga me olime vist ikka natuke liiga noored veel. mis nähtub kasvõi raamatu tööpealkirjast, mida ma siinkohal EI avalda). see on selline raamat nagu eia uusi “kuu külm kuma” ja kenderi “ebanormaalne” ja natuke nagu hirami “mõru maik” ehk. see raamat, mida kõik loevad ja vinguvad, et “ähh, elust maha kirjutada oskan mina ka,” aga nad ei saa aru.

see on see raamat, kus sa kirjutad välistest asjadest enamvähem nii, nagu nad olid, aga sisemistest asjadest nii, nagu sa tahaksid, et nad oleksid olnud. raamat, kus sina, minategelane, oled silmipimestavalt ilus, lõikavalt vaimukas, hirmutavalt intelligentne ja liigutavalt hea (aga vahepeal ka seksikalt paheline). raamat, kus sa parandad kõik vead, mis sa elus oled jõudnud teha – ja see, et sa veel noor oled, ei tähenda, et sa poleks jõudnud neid palju teha.

ma tunnen selles raamatus enda minaideaali ära ja sellepärast see meeldibki mulle.

when i grow up there will be a day when everybody has to do what i say

teate, mida ma sallin lendamise juures kõige vähem. seda, et ükskõik, kui kaugele ja kauaks ja kustkaudu reisid, viimane ots on ikka lend kuratteabkustkohast tallinnasse ja see lend on ALATI täis riigiametnikke, kes suudavad üksteisele TERVE tee pajatada, misasju nemad lendamise juures kõige vähem sallivad. ja nad teevad seda väga kõva häälega ja, noh, see … Loe edasi “when i grow up there will be a day when everybody has to do what i say”

teate, mida ma sallin lendamise juures kõige vähem. seda, et ükskõik, kui kaugele ja kauaks ja kustkaudu reisid, viimane ots on ikka lend kuratteabkustkohast tallinnasse ja see lend on ALATI täis riigiametnikke, kes suudavad üksteisele TERVE tee pajatada, misasju nemad lendamise juures kõige vähem sallivad. ja nad teevad seda väga kõva häälega ja, noh, see nimekiri ei ole neil just väga pikk ega imaginatiivne (sellist sõna pole olemas, right?).

ma ei tea, kas erasektoris töötavad inimesed

* ei reisi lennukiga;
* ei vihka seda;
* ei puutu kunagi kokku ülebroneeringute, hilinemiste ja pagasi kadumistega;
* ei kohta kunagi lennukis tuttavaid, kellele oma lennufrustratsiooni välja valada;
* räägivad normaalse hääletugevusega, nii et kõik ei kuulegi;
* ei usu, et kedagi huvitaks;
*…

igatahes on mul hea meel, et mina riigiametis ei tööta.

ja miks mul on tunne, et ma olen oma elus way liiga mitu korda kuulnud juttu, mis algab sõnadega “ükskord, kui me konjunktuuriinstituudiga portugalis…”? viga maatriksis?!

sellest millest hingame maast ja veest ja tulest

lisaks raamatupoele, kus müüakse teed, leidsin täna bukarestist kohviku, kus müüakse kasutatud ingliskeelseid raamatuid. ostsin umbes kohvritäie:P nüüd tahaks küll juba tagasi koju kassi juurde…

lisaks raamatupoele, kus müüakse teed, leidsin täna bukarestist kohviku, kus müüakse kasutatud ingliskeelseid raamatuid. ostsin umbes kohvritäie:P

nüüd tahaks küll juba tagasi koju kassi juurde