how the heartaches come and they go and the scars they’re leaving

üldiselt ma olen tähele pannud, et kui – ükskõik mis asjaoludel – taksojuhid hakkavad sulle ise välja pakkuma, kuhu sind viia (“koju?”, “tööle?”, “lennujaama?”), siis on mingi osa elust jälle hakanud käest ära kiskuma.

nad raisad pakuvad ju alati õigesti kah.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s