#13 Jõululaulud

Lapsepõlv inglise keele eriklassis on mind eluks Inglismaal mõnes mõttes päris hästi ette valmistanud. Keele poolest nagunii, aga eks nad nägid vaeva, et meid ka kultuuri osas harida. Noh, olete ehk märganud, et Tower, Big Ben ja Westminster Abbey tegelikult “minu Londonis” eriti suurt rolli ei mängi, ja Guy Fawkesi päeva asemel tähistati meie getos pigem Diwalit, nii et suur osa õpitust on raisku ka läinud… aga mis on marjaks ära kulunud, on jõululaulud.

Carol singing on, selgub, täitsa elav traditsioon. Tänavatel heategevuseks raha kogujad laulavad. Suvalistel treppidel, väljakutel või metroojaamades rivistuvad koorid üles ja laulavad. Tegime kontoris oma väikse koori (okei, kuus inimest on pigem ansambel, aga me ütlesime “koor”, et rohkem kuulajaid kohale meelitada. Lõpuks meelitasid kuulajad kohale siiski mince pie’d ja hõõgvein) ja laulsime. Ja meie getokooril (pikem lugu, räägin teine kord) on viimastel nädalatel olnud kaks-kolm jõululauluesinemist igal nädalal.

Laulud on ikka needsamad – “Deck the Halls” ja “Silent Night” ja “Joy to the World” ja, noh, teate küll. Koorikaaslane Barbara küsis mult hiljuti, kas need on mulle tuttavad lood. Tunnistasin, et jah, sest inglise keeles tunnis tuli need ju kõik pähe õppida. Barbara nentis mõtlikult: “noh, kui eestlastele jõululaulude abil inglise keelt õpetatakse, siis võib teie sõnavara küll päris huvitav olla”. Tõsi, ilma jõululauludeta ma ei teaks ilmselt sõnu nagu “apparel” või “manger” siiamaani ja saaks ka päris hästi hakkama.

Ja siis selgus veel selline huvitav asjaolu, et inglased laulavad jõululaulu “O Little Town of Bethlehem” hoopis teisel viisil kui ameeriklased, ja kogu ülejäänud maailm teab ameerika versiooni.