#61 Land of Hope and Glory

Tänase piduliku päeva puhul on vast paslik (või siis just vastupidi?) meenutada üht toredat õhtut umbes kuu aja eest, kui mul oli vend Londonis külas ja me läksime jalgratastega Thamesi äärde sõitma. (Emajõe kaldal kasvanud inimestele võib sellise idee andeks anda, aga ma nii vihje korras ütlen, et see ei ole tegelikult kõige mugavam viis sightseeinguks.) Täpselt siis, kui Toweri juurde jõudsime, tõsteti Tower Bridge üles, üks hiiglaslik kruiisilaev sõitis silla alt läbi, kõlaritest tuli Elgari “Land of Hope and Glory” ja… tunne oli pühalik kui laulupeol!

Selgub, et ei ole eestlased sugugi ainus rahvas, kes massidena kokku tuleb, lippe lehvitades isamaalist laulu laulab ja vahepeal dirigendilt noomida saab, et sõnalõppu kuulda pole…

Advertisements

2 kommentaari to “#61 Land of Hope and Glory”

  1. Kaur Says:

    Miks siis ei ole? South Bank ja värk, peaks ju sobima küll?

  2. kitty Says:

    sest et jõeäärsed promenaadid on mõeldud jalakäijatele ja seal jalgrattaga sõita on 1) keelatud, 2) ebaviisakas, 3) ebamugav (iga natukese aja tagant on ees äärekivi, trepp või värav). jalgratturi koht Londonis on ikka sõiduteel ja sealt juba vaadet ei vaata. me olime põhjapoolsel kaldal ka. aga pärast jõudsime Lea jõe/Lee kanali towpathile ja siis läks juba toredaks.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s


%d bloggers like this: