there is freedom within there is freedom without

ma jõudsin selt matkalt täitsa eluga tagasi ja räägin kõigest lähemalt matkapäevikus, mille ma seekord ausõna korralikult kirja panen, sest olen nüüdseks aru saanud, et muidu ei mäleta ma pärast enam midagi. aga sellega läheb natuke aega, sest seda kõike oli päris palju ja pealegi viibin ma hetkel hoopis sügaval jäneseurus nimega “teiste inimeste päevikud samalt matkalt”.

aga alustuseks võiks kokku tõmmata selle seljakoti suuruse ja raskuse teema, mis eelmise postituse kommentaarides juba päris detailset lahkamist sai. ehk siis, eelmistes osades: asusin teele 17 kg seljakotiga, mille kohta Kaur ütles, et peaks olema maksimaalselt 12 kg, ja Piret ütles (mujal), et tema alustas (mujal – Caminol, ma eeldan?) 12-kilosega ja jättis sellest veerandi annetuskastidesse. jõudsin tagasi ja astusin uuesti kaalule, seljakott oli kaotanud poolteist ja ma ise ühe kilo. nii et ideaalkaalu ei jõudnud keegi, kuigi endal oli täiega lean and mean tunne.

võiks ju arvata, et truust matkakaaslasest on rohkem pilte, aga see on üks väheseid, mille leidsin. see külmkapp muide töötas ja oli täidetud kõigi nende imeliste asjadega, mida uksel lubatakse! pole ime, et kõhnaks ei jäänud.

pakkisin kõik megasüstemaatiliselt lahti, nii et võin raporteerida, et kotist tuli välja täpselt 212 grammi asju, mida ma matkal üldse ei kasutanud. nende hulgas olid püksisääred (mu matkapükste sääred käivad altpoolt põlve lukuga ära. aga polnud kordagi isegi ligilähedaselt nii jahe, et oleks tahtnud tagasi panna), sääsetõrjevahend (millal mulle jääb meelde, et Inglismaal ei ole sääski? Šotimaal pidid olema mingid kihulased, aga ei ole õnnestunud mul neidki kohata. saate aru, siin on nii, et sõidad suveõhtul kakssada miili mootorrattaga ja ei pea pärast visiiri puhastama!) ja hügieeniline huulepulk (ditto. millal mulle jääb meelde, et ma sellepärast elangi siin kliimas, et mul ei ole siin hügieenilist huulepulka vaja?) ja siis veel paar sellist asja, mis olid kaasas varuks, kui esimesega midagi juhtub, a la teine pastakas ja juuksekumm.

väga vähe läks vaja ujumistrikood, buffi, kompassi, taskunuga, pealampi ja plaastreid. ja söögikaussi (vt ka: söön potist nagu loom). ma siiski võtan kõik need asjad järgmisele matkale ka kaasa, ma arvan. trikoo vast sõltuvalt aastaajast ja sihtkohast. kausi sõltuvalt seltskonnast.

seljakoti kaalukaotus tuli sellest, et otsa said valuvaigisti, vitamiinid, kogu toit, mis ma kaasa võtsin (põmtselt viie hommikusöögi jagu kuivaineid) ja suurem osa hügieenivahendeid (šampoon, palsam, deodorant, hambapasta, näopuhastuspalsam, näokoorijapadjakesed). võibolla tuleb matkahügieenist üks eraldi ilublogi sissekanne ka, sest siin tekkis igasugu huvitavaid mõtteid.

vähem oleks kaasas võinud olla teed, kohvi, näoseerumit (aga mitmest grammist me siin täpselt räägime, võibolla viiest?) ja näokreemi (sama lugu).

hardcore matkaja oleks kaasa võtnud vähem elektroonikat (mul olid Kindle JA tahvel JA telefon, kõik huugasid iga päev! laadijad ja akupank muidugi ka sinna juurde) ja poleks ehk võtnud pidžaamat ja villaseid sokke (mis olid minu absoluutsed lemmikesemed sel matkal).

ma ei tea, mida professionaal oleks pihta hakanud mu kaardiolukorraga, mul oli kaasas korralik kaart (Ordnance Survey 1:25000 mõõtkavas brošüüriks köidetud just selle marsruudi kaart) ja sellele lisaks detailne rajakirjeldus (kus küll samas mõõtkavas kaart sees, aga miskipärast uduselt trükitud ja vastik vaadata). märkmikuga koos tähendas see, et kandsin kaasas 670g paberit ja seda justkui võinuks vähem ka olla. aga mõlemad raamatukesed said kapsaks loetud, kumbki polnud ülearune.

oma riietevalikuga olen küll superrahul. kolm tehnilist ja üks puuvillane särk, neli paari sünteetilisi ja üks puuvillaseid aluspükse, spordirinnahoidja ja “õhturinnahoidja”, matkapüksid ja õhtupüksid, pika pesu särk, õhuke dressikas, sulejope, tuule/vihmajope, vihmapüksid, kolm paari matkasokke (kaks paari läksid reisi keskel väljavahetamisele, sest õhukestesse odavatesse tulid kohe augud sisse ja ostsin tõhusamad asemele), plätud. no ja siis see pidžaamavärk. kõik esemed said ohrat kasutust, alati olid olemas kuivad ja soojad riided, mingit mõttetut musta pesu polnud vaja kaasas tassida ja seda kõike oli boonusena täpselt parajalt, et sellest veekindla koti abil telgiöödeks padi teha.

no ja edasi taandub kõik ikkagi sellele, mida ma juba poolel teel kahtlustasin: kui viskaks kõik matkatarbed ära ja ostaks uued ja kallimad, siis oleks võimalik kokku hoida nii seljakoti enda, telgi, magamiskoti ja -mati kui pliidi ja nõude massi arvelt. keda detailid huvitavad, siis siin panime Kauriga joonele. üle kahe kilo vahet (ma kaalusin pärast oma saunalina ka ära, +220g), millest võiks end lihtsalt vabaks osta… aga ma olen hetkel veidi vaene, permanentselt veidi ihne ja samal ajal põrgulikult tugev. minu meelest oli okei see matk sellise kotiga teha!

leidsin ühe seljakotipildi veel! Round Hill, Urra Moori kõrgeim tipp, 454 m; tagaplaanil… 154 miili tuldud teed.

rääkige nüüd teie, kes te elus kunagi matkal käinud olete – mis te kaasa võtsite ja mis maha jätsite, mida järgmine kord teisiti teeksite ja mis värk nende kaartidega ikkagi on?

19 kommentaari “there is freedom within there is freedom without”

  1. Mu jaoks on paberkaart, mis on koos minuga matka läbi teinud, pisut nagu reliikvia staatuses. Räbaldumine ja niiskusplekid annavad ainult kaalu (heh-heh) juurde ning paberkaardist ei tahaks küll loobuda. Rääkimata sellest, et a) telefon ikkagi annab otsad b) aku saab ikkagi tühjaks c) rebane varastab telefoni ära, jne jne jne :)

  2. Ma olen kõige su jutuga väga nõus peale selle “ja kallimad” osa. Kergus ja headus ja hind on kolm ortogonaalset omadust, mitte ei käsikäes. Öeldakse ka, et kolmikust “odav kerge hea” saad valida kaks asja korraga, aga ma pole ka sellega nõus.

    Paberkaart, jaa, alati! Moodsad paberkaardid on muide tyvekil (ehituskile), ei rebene ega mädane ja ei karda vett. Ning ilmselt on kultuurmaastikul matkates ka raja-raamatut vaja.

    :)

    1. nagu juba kuskil varem öeldud, ma ei ole oma matkavarustust päris uisapäisa ostnud, olen sedasama odav-kerge-hea skaalat (või skaalasid) üsna hoolikalt analüüsinud. nii et ma nõustun sinuga siis, kui sa mulle konkreetsed tooted ette näitad, mis on kergemad, aga sama odavad ja head (minu jaoks head muidugi, sellest ei piisa, kui sulle sobiks:)) kui mu olemasolevad. näiteks mu 1.3 kg (tegelt tootja andmetel peaks olema 1.2 kg, aga minu kaal ütleb järjekindlalt 1.3) magamiskott on 185 cm pikk, mugavustemperatuuriga +4C ja ekstreemtemperatuuriga -10C, käib kokku 18×28 (ok, minu käes 18×30) cm suuruseks ja maksis mulle 86 GBP pluss shipping. Everestile sellega muidugi ei lähe, aga ma olen väga, väga rahul. mis on sama või vähema raha eest samade parameetritega, aga kergem?

    2. kultuurmaastiku osas on jah see, et tahaks ju teada, kas ja miks on mõtet nt pool kilomeetrit rajalt kõrvale minna mingit kirikut või ausammast vaatama. või üldse mis värk on selle kiviga siin keset teed vms.

      minu rajaraamatus oli muidugi lisaks ports sissejuhatavaid peatükke sel teemal, kas seda matka üldse tasub ette võtta, miks tasub, mlline on ajalugu, mis linde ja loomi on lootust näha ja mida peaks kaasa võtma. vbla jälle tõsisem matkasell oleks need leheküljed juba kodus välja rebinud, et kaalu säästa? (oo, ja siis võinuks ju ka igal õhtul välja rebida ja priimusel ära põletada selle peatüki, mis maastikul just läbitud sai? vt ka Cheryl Strayed. ainult et mul on seda kõike matkapäeviku kirjutamisel veel vaja üle vaadata…)

  3. Minu jaoks on muide hoopis müstika, kuidas sa rinnahoidjat kandva inimesena ainult kahega hakkama said (eeldusel, et pesu ei saanud pesta). Ma ise enamasti lihtsalt ei kanna, aga KUI kannan, läheb ta ka enam-vähem kohe mustaks ja järgmisel päeval uuesti selga panna hästi enam ei kannata. Välja arvatud juhul, kui kanda teda särgi peal.

    1. okei, (võibolla piinlik) ülestunnistus: spordirinnahoidjat kandsin iga matkapäev, pesin üheainsa korra – seitsmendal päeval, kui oli puhkepäev ja sain olla kindel, et kuivab ära. ta oli iga õhtu särgiga koos higist märg, aga kui särk ja sokid läksid kategooriasse “enne uut kandmist peab pesema”, siis rinnahoidja tuli telgiöödel minuga koos magamiskotti (mitte seljas!) ja hotelliöödel rippus riidepuul, et homseks kuiv olla. puhas ta muidugi ei olnud, aga – erinevalt särgist – mitte ka nii must, et ma kanda poleks suutnud.

      tegelt oleks ju nii mõeldes saanud tedagi igal hotelliõhtul kraanikausis pesta, käteräti vahel väänata ja riidepuu peal oleks hommikuks ilmselt ära ka kuivanud, kui ta higist juba kuivas. aga ma kuidagi ei tahtnud riskida, et EI kuiva. ja tõesti ei tundunud nii kriitiliselt räpane :)

      1. On võrdlemisi tavaline kasutada kahte t-särki – ühte liikumiseks ja teist kohapeal olemiseks. Ses mõttes siis kahte, et mitte kolme ega nelja ega rohkemat. Hommikul liikuma hakates paned vähem või rohkem haisva asja selga ja kuna oled teistest eemal ja üldiselt tuule käes, siis on okei. Laagrisse v hotelli jõudes on kõige esimene panna puhas särk selga, et inimesed sust eemale ei jookseks. Riiete pesemise lõbu saab harva. Ma üsna tihti viskan “musta” särgi pärast matka lihtsalt ära, nii pöördumatult läbi higistatud on see.

        Sokkide matka ajal pesemine on üliharv. Seda on mul juhtunud mõned üksikud korrad (pikkadel matkadel). Ma ei ole märganud ka teisi sokipesijaid. Julgen uskuda, et enamik inimesi kannab rahuga sama sokki nädal aega järjest. Huvitavaks läheb siis, kui jalad on mitu päeva järjest märjad (juhtub) või kui saapad on hommikuti läbi jäätunud (suhtumine sellesse erineb, minul pole mingit probleemi jalg õhukeses sokis jäätunud saapasse panna, mõnele aga miskipärast ei meeldi).

        Ma just taipasin, et Kitty vist peseb ka matkal iga päev pead. Või vähemalt üle päeva?

      2. absoluutselt. pead pesen iga jumala kord duši all käies, sest ta on täpselt sama must kui ma ise. kui duši alla üldse ei saa, siis muidugi jääb ka peapesu vahele. sel matkal oli mul 3 õhtut, kui duši alla ei saanud.

        sokke pesin ka pärast iga kandmist. olid enamasti märjavõitu ja vahel ka mudased. ja märgi sokke küll jalga ei pane. kui kuivad oleks olnud JA kraani poleks olnud, siis oleks vast mõne korra uuesti kandnud küll. aga kolme paari sokkidega ei tekkinud sellist olukorda, mul neid kraane ikka jagus.

      3. T-särgiga olen ma seda ka ise teinud (kusjuures hääletamisretkel, nii et mul tuli pidevalt inimestega kokku puutuda) – olid n.ö öösärk ja päevasärk, kui üks oli seljas, siis teine puhkas ja päevasärk sai magamise ajal lausa tuuldudagi, ja niiviisi ei läinud liiga jälgiks.
        a T-särk on puuvilllane ka, see käitub higistamise peale natuke paremini.

      4. mu enda kogemus oli tunamullu ja mullu tantsu suvekoolis see, et ühe sportrinnahoidjaga ei vedanud välja isegi tervet päeva, sest pärast 3-tunnist tantsusessiooni järgmiseks 3-tunniseks enam selga panna ei suutnud, ja läbimärg oli ta nagunii – isegi kui oleks ainult üks eksemplar olnud, oleks selle poolest võinud samahästi ka läbi loputada. Siia peab küll lisama möönduse, et tantsimine on kõvasti higistavam tegevus ja õhutemperatuur oli stabiilselt üle 30.

        tookord tuli samuti väga väikese pagasiga läbi ajada, sest tahtsin käsipagasiga lennata, aga juba esimesel sellisel suvekursusel sain aru, et suurem osa sellest pagasist tuleb täis toppida spordipesu, trennipükse ja trennipluuse, sest muidu pole varsti midagi kuiva selga panna.

  4. Hind-kaal-headus.

    Magamiskott on tõesti selline asi, et tuleb kolmest kaks valida ja siin minu teada mingit variant ei ole. Soe kerge (sulg) magamiskott on paarsada eurot. Samas see kestab igavesti.

    Aga muud asjad. Hiina kerged odavad telgid on ühtlasi täiesti head. Mu päikeseprillid maksavad umbes neli eurot (um5.ee poest). Seljakott 140. Saapad alla saja (Keen miskiasi). Ei ole ju hirmus kallid? Samas on asju, mida odavalt minu arust ei saa – odavat ja head matkakeppi pole ma veel näinud, näiteks.

    Mu arust on nii, et kui sa mingit asja päriselt kasutad, siis võib selle eest maksta ka. Seesama 80g käterätik, 20 eurot. Kui ma käiks temaga aastas korra kusagil, siis tunduks ebaproportsionaalselt kallis. Aga ta on mul suvel kaasas kogu aeg, iga päev, sest ma käin kogu aeg ujumas ja hoian ujumisasjade komplekti pidevalt enda ligi. See 80g on ainus rätt, mis mahub ratta sadulakotti. Iga päev vajaliku asja eest 20 eurot ehk ei ole palju? Ja sama on muude matka-asjadega, need on mul kogu aeg kasutuses – marjul käies, suvilas tööd tehes, lastega rattaga sõites, komandeeringus :). Läksin Seatlesse, tahtsin käia kontoris ja konverentsil ja jooksmas, aga ei tahtnud kahte paari jalatseid, sest käsipagas. Neutraalse välimusega matkatoss täitis kõik funktsioonid. Samamoodi – normaalse neutraalse matkapüksiga saab ka lennukis olla (ilma et kõik sind imelikult vaataks) ja restoranis käia, nii et võid välismaa matkale kaasa võtta täpselt ühe paari pükse, ei ole vaja eraldi linnariideid.

    Mu arust on kogu matka-riietus jube kuluefektiivne asi, sest ma kasutan neid nii palju ja nad kestavad nii pikalt.

    1. küsimus polnud ju selles, kas mingid head ja samas kerged asjad oleks “hirmus kallid”, vaid selles, kas nad oleks kallimad kui mu olemasolevad. ükski su senine näide mind ei veena, et ei oleks. see, et _sina_ käid iga päev ujumas, ei tee üht 20-eurost rätikut minu jaoks kuidagi odavamaks kui mu olemasolev 2-eurone näiteks. (ja kui ma ise käiks iga päev ujumas, siis võtaksin ma selleks kaasa pärisrätiku, sest see on lihtsalt nii palju mõnusam kui vastik mikrofiibrist matkarätt… ja tavalisel ujumaskäigul pole rätiku suurus ja kaal mitte mingi küsimus mu jaoks. mu rattal ei ole sadulakotti, mu rattal on 9-liitrine KORV!)

      1. Ega ma ei veenagi sind asju ostma (sest miks ma peaks), vaid selgitan, et vähemalt minu vaates leiavad matkamise jaoks hangitud asjad kogu aeg kasutust ka täiesti tavalisest elus. Ja et matka-kola on tihti väga universaalne. Ja peab ootamatult kaua vastu. Misläbi hind on nagu vähem tähtis kui monofunktsionaalsete asjade ostmisel.

  5. Hei.

    Sattusin lugema, Kauri viite peale UK-st.
    Käisin Guatemaalas, vihmametsas, 7 päeva. Seltskonnast kõige kogenum (naisterahvas) oli lennukis ainult carry-on kotiga ja ka see ei olnud täis, mina päris nii kergelt ei suutnud, jalatsid läksid suurde kotti juurde ja oli kaasas 2 telefoni (üks varuks röövlile). Sõber aga kurtis, et ühisest kotist +10kg ei saa hästi hakkama ja ta kasutas kõike ja vajas kõike ja pakkimise valikud olid rasked ja jäi puudu, kuid tema riietus, eriti jalatsid olid dzunglis naisterahvast halvemad ja dzunglist väljas nägi ta naisterahvast oluliselt rääbakam välja (dzungel on pori, savi ja otseselt muulade s segus kõndimine). Suur osa naisterahva varustusest ei olnud kallis, osa decathlonist, vihmametsa jalatsid amazoni allahindlustelt vmt.

    Minu mitte talvised matkapüksid on õhukesest tihedast kangast, tuulekindlad, kiirelt kuivavad, vajadusel saab pesta ja tunni pärast on kuivad, aga kangast ei lähe isegi kõik okkad läbi, st ainult üks paar pükse, ei mingeid linna vmt riideid, vajadusel juurde kilekad ja soe pesu. St Guatemala näitel tulin dzunglist välja, pesin pori pükstest välja ja läksin linna peale, vist isegi märgade pükstega, tunni pärast on need kuivad.
    2 särki on luksus, olen käinud ühega ja seda siis pesnud, kuigi see on veidi liig (ilma särgita saab panna isegi jopet selga ja vajadusel panna märg särk selga kuivama).
    Reeglina käin enne matka juuksuris ja lasen soengu lühikeseks, tihti saab pesta kord nädalas, pesemiseks pool seepi, juuksed on küll nagu Viplalal, aga mis siis.
    Vahetusjalatsiteks näiteks hotelli ühekordsed sussid, mõnel mudelil on ok niiskuskindlusega tald.
    Eestis viimasel 8 päevasel matkal läks padja sisse ka veidi märg kilejope, sest nn sokkidest jäi väheks.
    Köögi jaoks, üksi käimiseks on mul üks plekist (titaanist?) natukene suurem kruus, mis läks just katki, sööginõuks kaanega sügavkülma karp jne; mitmekesi käimiseks on ekspedits klassi priimus potiga.

    300g saunalina – whoa, kaalusin just üle, minul on 160g ja see on suur, suhteliselt odav ja ma vaatan juba mitu aastat, et peaks asendama väiksema vastu. Nagu Kaur ütles, ma kasutan seda palju ja maksin arvatavasti alla 15, pigem vähem ja see on olnud pea 10 aastat ja näinud kasutust.

    Ehk suhteliselt odavalt saab riiete, köögi jne pealt pool kaalu maha, kui loobuda harjumustest. Minu varustusest tegelikult kallid on magamiskott ja lina, kilejope, vast korralikud sokid, nüüd ka 80 eur pealamp; telk ja kott on 20a vanad jne. Kauri uus kott oli suhteliselt odav, vist 130.

    Mida ma kannan vahel rohkem – näiteks kerge Ikea vihmavari; sibulaid pole minu kotist välja tulnud, aga viimasel suusamatkal tuli kaaslane Sibula kotist pidevalt välja head ja paremat, vist isegi hapukurki (pekitüki ja leivaga). Ühel suusamatkal võtsin grupivarustusele lisaks teise labida. Väga tihti on isiklikus varustuses lisaks kompass (mida pole kunagi vaja), kasutust mitte leidvad varupatareid, tormitikud ja süütepakid vmt. Praktiliselt alati on 200g sööki, mis tuleb tagasi, mõni müslibatoon, mandlid vmt. Viimasel Eesti matkal võtsin kaasa elugeri, mida ma ei jõudnud teha kordagi lahti. Eelviimasel suusamatkal ulatasin jope maha jätnud kaaslasele millegipärast kotis olnud teise jope.

  6. Varustuse kohta rääkis Tarmo Männard loengus “101 asja Elbrusele” nii. Soorituseks on vaja kolme komponenti: mees (naine), varustus, ilm. Ja olemas peavad olema kolmest kaks. Hea ilma ja hea varustusega jõuab igaüks tippu, kõva mees saab hea ilmaga hakkama ka suvalise varustusega, jne. Männard rääkis muidugi kõrgmägede kontekstis (http://tarmo.minemetsa.ee/?cat=4), aga ilmselt kehtib mujal ka.

    Matkavarustus on üks väheseid asju, mida ma üldse ostan. :) Ilmselt mõni teeb oma retail therapy ära tööriistapoes ja teine seirab serviise ja kolmas püsililli, mina mõtlen obsessiivselt käterättidest.

    1. Mul käivad igasugused obsessiivsed hood. Näiteks kui ma nüüd hakkasin noaga habet ajama, siis väga (loe: väga!!!) oleks tahtnud osta kohe mitu nuga (need on ju nii erinevad!) ja igasugust peent trääni. Vaevu suutsin ennast vaos hoida.
      Või siis nüüd tuli mõte, sellest peaks vb blogima, muuta oma töökeskkonda veel natuke (loodetavasti paremaks). Ja, kui see idee juba tulnud oli, kas ma sain rahu enne kui olin selle korralikult läbi mõelnud ja paar puuduvat kaablit tellinud? Ei. Nüüd ootan pikisilmi neid kaableid, eks siis mõne kuu pärast hakkab selguma kas tuleb valgustumine või mitte.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s