69 000 sõna asemel:
aga kui sellest ikka ei piisa, siis lingid jutule ja ülejäänud piltidele on kuskil seal paremas servas.
Autor: kitty
save tonight and fight the break of dawn
ükspäev sõitsin taksojuhiga, kes oli mitmel moel täiega creepy, muuhulgas seetõttu, et ütles mulle “hea laps”. “ise oled,” mõtlesin pahuralt vastu, ehkki ei öelnud.
aga nüüd selgus, et paha laps ma vist tõesti pole olnud – jõuluvana tõi mulle mu elu esimese Barbie!
pools of sorrow waves of joy are drifting through my open mind
andsin endale vana-aasta-lubaduse: järelejäänud detsembri jooksul sorteerin ära oma trans-siberi reisi pildid ja kirjutan reisikirja ka.
seniks mõned kultuurisoovitused:
* A History of the World in 100 Objects – BBC ja British Museumi koostööprojekt, millest podcastide osa on oluliselt huvitavam kui need esemed ise (ehkki ma käisin neid ka vaatamas ja mõned olid päris kenad). Andis aasta aega kuulata küll, aga selle aastaga sain ka ajaloost rohkem teada kui koolis kaheksa aastaga:)
* Sunflower Seeds – ma ei mõista muidu igasuguseid visuaalseid taieseid eriti, aga seekord juhtus küll nii, et kunst rääkis minuga! Lihtsalt, saate aru, 1600 hiinlasel lasti KÄSITSI maalida SADA fucking MILJONIT portselanist päevalilleseemet ja need puistati kõik Tate Moderni turbiinihalli põrandale ja nad näevad välja nagu päris ja see kõik tekitab uskumatul hulgal mõtteid ja seoseid, eriti, kui oled hiljuti just Hiinasse sattunud.
* Rare Exports – jõuluvana, piparkoogid ja päkapikud pole enam iial need, mis enne selle filmi nägemist. minuga samal ajal kinos olnud britid said tõenäoliselt tunda seda, mida mina tavaliselt briti huumori suhtes tunnen (“WTF?”) – selgub, et hoopis soome huumor on see, mis mulle sobib.
ja lõhnab angervaks ja tulilill ja ohakas
kui ma unes mõnd autot või muud sõidukit näen, siis on see alati “lihtsalt auto”, sest ma ei tee markidel ja mudelitel ka ärkvel olles vahet. aga see tsikkel, mille ma eileöises unenäos kuskilt Vabaduse puiesteelt ärandasin, oli küll raudselt KTM. mu alateadvus on saanud targemaks kui ma ise!
кто-то ищет тебя среди дождя
hiina on fakken politseiriik. ma ei saa 1) facebooki, 2) taevase rahu
väljakule, 3) blogspoti blogisid lugeda. punkti 2 osas on
paranemislootust ja punkt 3 lahendub rss-lugeja abil, aga rsk, ÜKS
kord elus ma tahaks minna facebooki praalima, et sõitsin rongiga
pekingisse, ja siis ma ei saa!
iga päev kella seitsmest neljani nokitsen aparaate
kuna mõlemad pangad, millega mul kliendisuhe on, pakuvad nüüd netipangas kulude analüüsimise funktsionaalsust, mängisin ühega neist paar tundi. selle tulemusel:
- loobusin kõigist pankade kontojäägimuutuseteavitusSMSidest
- tegin ümber ühe oma õppelaenugraafikutest
- panin kinni ühe oma pangakaartidest
- lõpetasin ära ühe püsimaksekorralduse (sääst 2.50 kr kvartalis, aga asi seegi raskel ajal:P)
ülejäänud tarbimisharjumustes muudatusi teha esialgu* vajalikuks ei pea.
mul on tunne, et finantssektor on selle teenusega endale jalga tulistanud.
* – saab näha, kas pank lõpetab mulle teate “teiesuguste kätte ei tohiks üldse raha usaldada!” kuvamise juba järgmisel kuul, kui mu üüratu kokkuhoiu tuvastab, või pean ikka kõhu kõrvalt ka säästma hakkama.
and this old world is a new world and a bold world
sain täna teada, kust tulevad liiklushuligaanid ja kamikaze-mootorratturid.
iga kord, kui keegi minust triatlonirajal mööda ujus/sõitis/jooksis, vandusin omaette: “oodake ainult, värdjad, pärast maanteel sõidan mina teist mööda! saja fucking kuuekümnega!” (mõnel eriti raskel tõusul ka “ei, saja kaheksakümnega!” – aga nii kiiresti mu tsikkel tegelt vist ei läheks.)
triatlonil sain naiste arvestuses teise koha ja koduteel trahvi ei saanud, ehkki oleks võinud. alla saja kolmekümne on sellise ilmaga täiesti võimatult palav sõita.
but the stars we could reach were just starfish on the beach
ETV tütarlastekoori Tormise-kontsert hämmastas mind põhiliselt sellega, KUI palju pauerit ikkagi on selles, kui oled 16. Vähe on asju, mida selle abil ära ei saa teha. Raua needmine paraku on üks neist vähestest asjadest – ma ei suuda siiamaani päriselt uskuda, et nad siiski üritasid.
vahel harva teeme silma veidi õrnust vajame
Juba eelmisele MMile oli meil Katuga oma vaatenurk. Kiire kontroll näitas, et selgi aastal on FIFA kanade peale mõeldes loonud imelise kasutajaliidese, mis laseb jalgpalli nautida olulisele keskendudes, ilma igasuguste vuvuzelade ja suluseisudeta.
Kuna mängijaid on tõesti palju, siis on kõvasti abi alamjaotustest “latest scorer”, “featured fantasy player” ja “last man of the match”.
Veebilehte testinud kasutajate reaktsioonid varieeruvad – esmamuljed on positiivsed ja elevus on tekkinud…
Pipi (32): “Kusjuures neid saab seal valida ka “by position”. Hmmm :)”Katu (31): “World Cup muutus korraga väga huvitavaks!”
Kitty (30): “Jalgpall hakkas mulle just meeldima. Tsekkige seda hurmurit!”
… kuid kõik ootused ei ole veel täidetud ja terminoloogia tekitab segadust…
Teele (27): “Matches oli minu maailmas see, et kes mulle kõige paremini sobiks. Eksisin.”
Kitty (30): “Ja mida see last man of the match ikkagi… ee, NIIVIISI mõtlete või?”
FIFA, teil on arenguruumi – aga hea algatus!
(That being said, biitis “Eesti meeste laulud” nii meeste tantsupidu kui jalgpalli nii põhjalikult, et need ei tõuse nüüd põrmust enne nelja-viit aastat. Raua needmise jaoks tuleb oma testosterooni kasutada, mitte niisama mööda staadione ringi sebida!)
who can take a sunrise sprinkle it with dew
Päeva wildlife: eessõitja (ja seega ka minu) äkkpidurduse põhjustanud orav Akadeemia teel. Aga kui vara ma peaks tööle tulema, et metskitse näha, palun?
PS see on selle blogi tuhandes postitus. plaanisin midagi palju frivoolsemat, aga nii suure juubeli puhul ei tundunud sünnis.
