Ma olen juba pool igavikku otsinud taga raamatut, kus oleks sees Leelo Tungla vanemad lasteluuletused (näiteks “Vana vahva lasteaed” ja “Oh heldeke” ja siis see suure õe luuletus, mille pealkirja ma ei mäleta, aga lõpp oli, et: “aga vanamammi moega hoidma peab ta ema poega, kellest ükskord kasvab vend”). Mul kunagi oli olemas, aga see … Loe edasi “leave ‘em burning and then you’re gone”
Ma olen juba pool igavikku otsinud taga raamatut, kus oleks sees Leelo Tungla vanemad lasteluuletused (näiteks “Vana vahva lasteaed” ja “Oh heldeke” ja siis see suure õe luuletus, mille pealkirja ma ei mäleta, aga lõpp oli, et:
“aga vanamammi moega
hoidma peab ta ema poega,
kellest ükskord kasvab vend”). Mul kunagi oli olemas, aga see on perekonnaajaloo käigus kuhugi ära kaotatud…
Täna siis leidsin raamatupoest väga tõhusa Tungla luulekogu, kus oli nii uuemaid kui vanemaid luuletusi, kõik mu enda jaoks olulisemad jäid juba kiiremal sirvimisel silma. Aga… see oli masendavalt halva küljenduse ja kujundusega raamat:( Tundus, et eesmärk on olnud võimalikult suur hulk luuletusi mahutada ära võimalikult vähestele lehekülgedele, nii et pikemate luuletuste salme oli paigutatud üksteise kõrvale kahte (äkki isegi kolme?) veergu, seejuures oli täiesti arusaamatu, mis järjekorras neid lugeda tuleb. Ühes kohas oli näiteks viiesalmilise luuletuse salmide paigutus niisugune nagu täringul viis silma asetsevad. Absurd. Sõna otseses mõttes, sest kui ma üritasin midagi lugeda, siis selgus, et salmide õige järjekord on ikkagi teine, kui mina eeldanud olin, ja kogu sisu läks asjast kaduma.
Ilmselt ainus viis hoiduda nägemast kehva teostusega äralörtsitud häid asju on hoiduda raamatupoodides käimast.
Kuigi see oleks ka ülekohtune, sest lõpuks ostsin ma lasteluuletuste asemel hoopis lasteproosat – Kivirähu limonaadiraamatu – ja selles küll pettuma ei pidanud. Lahe jutt, ilusad pildid ja isegi ühtegi trükiviga ma ei tuvastanud, kuigi räägitakse, et seal üks ikkagi pidi olema. Kui kellelgi on vaja algklassiealisele põnnile jõulukinki, siis see raamat on arvestatav variant. Üldse on Kivirähk suurepärane lastekirjanik, kahjuks tema täiskasvanutele suunatud teosed mind kuigivõrd ei võlu.
“Ära nüüd ulu!” keelas vanaema. “Linal ei sobi kunagi nutta, muidu läheb ta märjaks ja märja lina peal on paha magada. Mis põnev see mere peal hulkumine ikka on, ausa lina elu on palju huvitavam! Seal tuleb ju ka igasuguseid seiklusi ette, vahel näiteks saabuvad pererahvale külalised ja sa saad koos nendega magada. Aga kui sul veab ja sa pääsed tööle lasteaeda, no siis sa ei tea kunagi ette, millise lapse voodisse sa pärast pesust tulemist satud! Oi, see on vahva, nagu loterii!”
Andrus Kivirähk, “Limpa ja mereröövlid”
whatever 