something beautiful will come your way

Ma olen nii tige. Sest ma kirjutasin nii pika jutu ja siis juhtus midagi ja see kõik kadus ära. jah, ma tean, et ma kõlan nagu tüüpiline dumb user, aga elu ongi selline. Mul on seda ka juhtunud, et mu arvutil kaob võrk tagant ära ja ma teen kõikvõimaliku troubleshootingu läbi – muuhulgas kontrollides, et … Loe edasi “something beautiful will come your way”

Ma olen nii tige. Sest ma kirjutasin nii pika jutu ja siis juhtus midagi ja see kõik kadus ära. jah, ma tean, et ma kõlan nagu tüüpiline dumb user, aga elu ongi selline. Mul on seda ka juhtunud, et mu arvutil kaob võrk tagant ära ja ma teen kõikvõimaliku troubleshootingu läbi – muuhulgas kontrollides, et võrgujuhtme mõlemad otsad ja kõikvahepealsed pistikud on kindlalt kinnitatud sinna, kuhu nad peavad olema kinnitatud – ja ei leia, milles jama, ja helistan IT-spetsile ja kurdan… ja siis ta tuleb kohale ja lükkab näpuga võrgujuhet ja tuluke läheb põlema ja kõik töötab. Ja siis vaadatakse mind sellise näoga, et… ah, no te teate ju, millise näoga selliseid kasutajaid vaadatakse, eks? Pluss veel hullemaga selle eest, et mul on tegelikult bakalaureusekraad informaatikas.

Vahel mul ei ole sõnu maailma alatuse kohta.

Pikk jutt rääkis sellest, kuidas ma käisin skuutriga sõitmas, kuidas vesi läks kahemõõtmeliseks ja kuidas ma ei tea, kui kiiresti ma sõitsin. Kui on küsimusi antud teemal – vastan kindlasti. Küsige.

Ma pean tunnistama, et skuutriga oli väga mõnus sõita, aga niisugune tegevus käib siiski suures osas mu moraalsete tõekspidamiste vastu. Skuuter ei ole palju parem kui ATV. Ja ATV on vist peaaegu et kõige nõmedam asi, mida ma tean. Kuulub samasse klassi tänavale sülitamisega, sodi mahaloopimisega ja autouste avamisega eesmärgiga autoraadiot võimalikult kaugele kuulda. Junõu.

Mul on praegu pooleli sellised raamatud:

Louis de Bernieres – Kapten Corelli mandoliin
Patrick Süskind – Perfume (jumal teab, miks ma seda saksa raamatut inglise keeles loen)
Philip Pullman – Amber Spyglass
Anya Seton – Katherine
Lauri Koger, Henn Kullerkupp – Liiklusõpik

Ja ükski neist ei ole selles mõttes pooleli, et “hakkasin kunagi lugema, enam ei taha lugeda, võibolla kunagi loen siiski edasi”. Ma loen neid kõiki täiesti aktiivselt. Igaühest olen viimase kahe ööpäeva jooksul vähemalt peatüki lugenud, ausalt. Mul on lihtsalt mingi kohutav probleem selle, noh… mitte keskendumisvõimega… sellega, kui kaua ma suudan mingi ühe asjaga tegelda ja sellele tähelepanu pöörata ja keskenduda, mis selle asja nimi on? Pärast tuleb meelde. Ma olen nagu hüperaktiivne algklassilaps. Ükskõik kui põnev raamat või film vms, ma ei suuda sellega üle veerand tunni tegelda. Siis tahaks midagi muud. ALT+TAB on mu elu märksõnaks. Kui ma hommikul tööle jõuan ja hakkan veebist Päevalehte lugema, siis peab samal ajal veel mingi aken lahti olema, delfi või agirlsworld või kellegi blog või Harry Potteri foorum (jah, ma loen sellist asja ka regulaarselt :P). Ja umbes kaks või kolm korda ühe artikli jooksul ma teen vahe sisse ja loen midagi muud. Kusjuures ma olen võimeline sõna otseses mõttes poolelt sõnalt pooleli jätma suvalise asja ja pärast sealt edasi lugema. Normaalne see igatahes ei ole.

Viimase aja suurim pingutus oli “Printsess Mononoke”, millest ma suutsin järjest ära vaadata umbes 7/8. Käsi sügeles kohutavalt puldi järele… oleks nii tahtnud vahepeal teisi kanaleid klõpsida. Kuna ma ei vaadanud telekat üksi, siis panin kiusatusele vastu. Mingil hetkel kõndisin teise tuppa ja logisin natukeseks cafesse. Sai parem.

See mõiste, mida ma otsisin, on inglise keeles vist attention span. Aga ma täiesti kindlalt teadsin väga head eestikeelset sõna või väljendit selle kohta.

2 kommentaari “something beautiful will come your way”

  1. Tead, ma kasutan arvutit samamoodi! Ikka mitu brauseriakent peab lahti olema, ma vist ei suudaks vist suvalist veateadetki läbi lugeda, kui ma selle kõrvale vähemalt kahte muud asja brausida ei saa.

    Ja tead, ühel õhtul ma panin kõik aknad kinni ja jätsin ainult Spider Solitaire’i käima, et ma mängin ühe mängu ja siis lähen ära magama. Paari käigu järel ma tabasin end sellelt, et olin instinktiivselt avanud brauseriakna ja hakanud aadressiribale mingit suvalist aadressi kirjutama (noh, umbes sloleht või delfi või miskt, eks). Täbar.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s