trepil on valget lund, puud on täis karget und

Revalia kammermeeskoori ja Siiri Sisaski kontsert oli ootuspäraselt hea. (Kait Tamra ma jätan mainimata, sest tema ei olnud ei ootuspärane ega… nojah, las see jääda.) Ave Mariat (ükskõik millises viisistuses) pole ma küll kunagi mingiks eriliseks meestelauluks pidanud, aga kolmest erinevast, mida täna lauldi, oli üks ikka väga hea. Ja noh, Revalia on ilma kahtluseta … Loe edasi “trepil on valget lund, puud on täis karget und”

Revalia kammermeeskoori ja Siiri Sisaski kontsert oli ootuspäraselt hea. (Kait Tamra ma jätan mainimata, sest tema ei olnud ei ootuspärane ega… nojah, las see jääda.) Ave Mariat (ükskõik millises viisistuses) pole ma küll kunagi mingiks eriliseks meestelauluks pidanud, aga kolmest erinevast, mida täna lauldi, oli üks ikka väga hea.

Ja noh, Revalia on ilma kahtluseta mu lemmikmeeskollektiiv. Kuigi Alenderi “Rahu”, millega nad omal ajal mu südame võitsid, jäi täna muu repertuaari kõrval isegi kahvatuks.

Jõulueelne kultuuriprogramm jätkub homse Dessert Time’i ja Tallinna Poistekooriga, ülehomse RAMi-Ellerheina-Hortus Musicusega ja pühapäevase meie endi jõulukontserdiga. Ütleme nii, et ma kompenseerin oma saamatajäänud PÖFFi:)

2 kommentaari “trepil on valget lund, puud on täis karget und”

  1. Ma ei ole Kait Tamrat muidu üldse kunagi kuulnud. Aga Estonia laval klaveri ja meeskooriga oli ta kuidagi… mõttetu. Kui ta seltskonnas kitarri mängiks ja “Tiigrikutsut” laulaks, siis mulle ilmselt meeldiks rohkem:) Tema repertuaar oli kuidagi eriti jama, ma ei tea, kas need olid ta enda laulud, aga igatahes olid need üsna tüütud minu jaoks.

Lisa kommentaar