Jõulupühade võlu on alati olnud

Jõulupühade võlu on alati olnud selles, et saab päevade kaupa järjest lugeda. Jõulukingiks saadud raamatuid ja siis neid raamatuid, mis teised kingiks on saanud, ja siis muid lugemata raamatuid ja vahepeal veel natuke vanu lemmikraamatuid ka.

Mina olen eile-täna lugenud “Printsessi päevikuid”, Anne Franki päevikut ja Krossi “Kalleid kaasteelisi”. Ühesõnaga, metsikutes kogustes omaeluloolisust (oi, kuidas mulle see sõna meeldib!!! See võtab kogu eesti keele olemuse kokku.) Mul on nii tore olnud.

Krossi on imelik lugeda. Pooled lood on tuttavad, ainult nimed on nüüd õigeteks tagasi muudetud. Raske on vahet teha, kus on nüüd Jaan Kross ja kus Jaak Sirkel või Peeter Mirk. Kõige jaburam on, et tal endalgi läheb segi! Ja ta peabki tunnistama, et ta ei mäleta, kas asjad tõesti olid nii või mõtles ta need oma lugude jaoks välja.

Mul juhtub ka vahel elus nii.

Ja ma pole teab kui ammu lugenud midagi nii nauditavat kui see Kross. Midagi nii head ja samas eestikeelset. “Paigallennu” ilmumisest saadik, arvan ma.

1 thought on “Jõulupühade võlu on alati olnud

  1. Kaasteelised tundub olevat hetke loetuim telliskivi. Eriti tore on lugeda, kui viimase kahe aasta jooksul oled suure hooga umbes 12 raamatut Krossi järjest läbi lugenud!

    Muide, mul on varsti tunne, et ma hakkan ise ka varsti ebamääraselt palju mõttekriipse kasutama, samuti sõnakesi “ju” ja “noh”. :-)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s