you shoot the moon and miss completely

Nii see läheb… tegelikult ma pidin Visioga tööd tegema, aga siis avastasin stencilite alajaotuse Map ja siis ma ju lihtsalt PIDIN proovima endale ise Euroopa kaarti kokku panna. Peaaegu ilma sohita sain hakkama, ainult selleks piilusin üle õla (mul on seina peal mõnus suur kaart), et Küpros paika saada. Ja Skandinaavia poolsaar, sest ilma Venemaata … Loe edasi “you shoot the moon and miss completely”

Nii see läheb… tegelikult ma pidin Visioga tööd tegema, aga siis avastasin stencilite alajaotuse Map ja siis ma ju lihtsalt PIDIN proovima endale ise Euroopa kaarti kokku panna. Peaaegu ilma sohita sain hakkama, ainult selleks piilusin üle õla (mul on seina peal mõnus suur kaart), et Küpros paika saada. Ja Skandinaavia poolsaar, sest ilma Venemaata polnud seda üldse lihtne õigesse kohta rihtida. Venemaa oli teises skaalas neil seal miskipärast. Noh, ja mu Suurbritannia sai mandrist ikka veidi liiga kaugele.

Lõuna-Ameerikat mängime homme.

Ja seda kujundit, mida ma tegelikult otsima hakkasin, ma ei leidnudki.

meil on liivakastidisko pooleli

Päris äge kogemus: istusin kell pool viis õhtul kümmekond minutit lasteaia ees autos. Oi, see oli põnev. Kõigepealt oli see, et kõik inimesed jooksid – lastele järele tulevad isad-emad jooksid lasteaeda ja lapsed jooksid lasteaiast välja ja siis vanemad jooksid neile jälle järele:) Ei teagi nüüd, kas see oli suurest jooksulustist või tahtsid nad kõik … Loe edasi “meil on liivakastidisko pooleli”

Päris äge kogemus: istusin kell pool viis õhtul kümmekond minutit lasteaia ees autos. Oi, see oli põnev. Kõigepealt oli see, et kõik inimesed jooksid – lastele järele tulevad isad-emad jooksid lasteaeda ja lapsed jooksid lasteaiast välja ja siis vanemad jooksid neile jälle järele:) Ei teagi nüüd, kas see oli suurest jooksulustist või tahtsid nad kõik kiiresti selle asjaga ühele poole saada või mis.

Lasteaia värava ees oli suur lomp ja keegi oli sinna pannud paar puust resti keskele, et saaks kuiva jalaga üle. Aga see oli nii pandud, et lapsed ei ulatunud sinna peale ikkagi hästi astuma. Kõigepealt tuli pisike tüdruk koos emaga ja jäi lombi ette seisma. Ema siis tõstis ta resti peale ja pärast teiselt poolt maha ka. Edasi tulid kaks poissi täitsa omaette, üks oli suurem ja teine väiksem. Suurem võttis hoolega hoogu ja hüppas. Ma ei teagi, kas ta tahtis resti peale hüpata või üle kogu lombi… läks igatahes nii, et ta maandus resti peal, aga see oli libe ja siis ta kukkus selili lompi. Ta oli ikka no väga märg, kui ta üles tõusis. Me sõitsime neist kahest poisist veel mööda, kui nad kodu poole lonkisid, ja oli näha, et tal oli kohe ebamugav nii märg olla. Ju ta sai pahandada ka kodus… Viimased lapsed, keda ma nägin, tulid ka kahekesi välja. Nemad hüppasid ilusti väikese hüppega resti peale, aga siis hakkasid nad seal üles-alla hüppama kahekesi. Vesi lirtsus ja jube lõbus oli. Siis tuli ühe lapse ema ja kamandas nad sealt minema ja siis tuli teise lapse isa ja siis me juba läksimegi minema.

Hambaarst kiitis mind täna selle eest, et mul kõik ülejäänud hambad terved ja ilusad on. Ja ARK eksamineerija kiitis selle eest, et ma õppisin uut autot “haruldaselt kiiresti” tunnetama. Pole halba ilma heata, eks:)

what a day what a day

ja siis ma läksin hambaarsti juurde ja selgus, et mul mitte ei olnud lihtsalt hamba küljest kild ära, vaid see hammas oli seestpoolt lihtsalt kuidagi… otsa saanud. Juurekanali ravi & stuff. Arvest mõtlen siis, kui see ükskord antakse, eks. Õnneks lugesin ma eile nõukogude lasteraamatut, kus selgub, et kangelane pole mitte see, kes läheb puuri … Loe edasi “what a day what a day”

ja siis ma läksin hambaarsti juurde ja selgus, et mul mitte ei olnud lihtsalt hamba küljest kild ära, vaid see hammas oli seestpoolt lihtsalt kuidagi… otsa saanud. Juurekanali ravi & stuff. Arvest mõtlen siis, kui see ükskord antakse, eks.

Õnneks lugesin ma eile nõukogude lasteraamatut, kus selgub, et kangelane pole mitte see, kes läheb puuri tiigrit taltsutama, vaid see, kes suudab olla virisemata, kuigi raske on. Kes ei tahaks olla kangelane.