morning has broken like the first morning

Sellepärast ma käingi juba mitu kuud ilma walkmanita. Ja, noh, selleks ka muidugi, et mitte auto alla jääda – mina juba ei saa üle Toomemäe tööle kõndida… Aga linnud hakkavad praegusel ajal millalgi ebainimlikult vara akna taga õunapuu otsas laulma. Mul laulab üks metsvint juba mitmendat hommikut järjest, kusjuures ta laulab natuke veidralt, mitte nii, … Loe edasi “morning has broken like the first morning”

Sellepärast ma käingi juba mitu kuud ilma walkmanita. Ja, noh, selleks ka muidugi, et mitte auto alla jääda – mina juba ei saa üle Toomemäe tööle kõndida… Aga linnud hakkavad praegusel ajal millalgi ebainimlikult vara akna taga õunapuu otsas laulma. Mul laulab üks metsvint juba mitmendat hommikut järjest, kusjuures ta laulab natuke veidralt, mitte nii, nagu vanaema juures maal. Rikutud linnalind. Või võibolla on see hoopis kuldnokk, kes matkib metsvinti. Olid need ikka kuldnokad, kes osavalt matkida oskasid?

it used to be my playground

Mina ju tahaks ka teada oma Pantone sünnipäevavärvi, aga neil on just minu sünnipäevakuu puudu. Pole aus. Viimastel päevadel on üldse kuidagi nii läinud, et kogu maailm ajab minuga kiusu. Aitab kah äkki juba? Link oli muidu Kaimarilt. Kas ma tunnen kedagi, kes on käinud Bosnia-Hertsegoviinas? Peale Denisi, kes sealt lapsena sõja ajal põgenes ja … Loe edasi “it used to be my playground”

Mina ju tahaks ka teada oma Pantone sünnipäevavärvi, aga neil on just minu sünnipäevakuu puudu. Pole aus. Viimastel päevadel on üldse kuidagi nii läinud, et kogu maailm ajab minuga kiusu. Aitab kah äkki juba?

Link oli muidu Kaimarilt.

Kas ma tunnen kedagi, kes on käinud Bosnia-Hertsegoviinas? Peale Denisi, kes sealt lapsena sõja ajal põgenes ja kümme aastat hiljem rootslasi oma idaeuroopa suhtumisega hulluks ajas, ja Antoni, kes elab Horvaatias ja pole seetõttu sugugi objektiivne (kas on üldse olemas inimesi, kes oleks oma naabrite suhtes objektiivsed? ma olen, eksju, rääkinud, kuidas ma Rumeeniast Serbiasse hääletasin ja mida arvasid sellest loost rumeenlased ja mida serblased?)

Nii palju küsimärke täna. Ongi selline päev.

see how they run

Meie bussiga sõidab tihti üks noor tüdruk lapsevankriga. Laps on ka noor, mullusügisene vist. See tüdruk on alati kole tõsine ja ma alati mõtlen teda vaadates, et ta ei ole vist üldse rahul oma elu ja emarolliga. Ja et ta on vist ikka liiga noor. Aga täna nad olid jälle bussis ja ma nägin esimest … Loe edasi “see how they run”

Meie bussiga sõidab tihti üks noor tüdruk lapsevankriga. Laps on ka noor, mullusügisene vist. See tüdruk on alati kole tõsine ja ma alati mõtlen teda vaadates, et ta ei ole vist üldse rahul oma elu ja emarolliga. Ja et ta on vist ikka liiga noor.

Aga täna nad olid jälle bussis ja ma nägin esimest korda, kuidas tüdruk oma lapsele naeratas. Laps vist tegi vankris mingeid trikke, sest terve tee noor emme muudkui vaatas ja muigas ja naeris ja säras. Ta ei olnud järsku üldse enam see noor õnnetu plika, oli täitsa ema ja väga ilus. Armas.

picture yourself on a train in a station

Europaquiz on mu lõplikult ära tüüdanud. Okei, ma suutsin end esimese 3000 hulka trügida… aga see liidukujuliseks äranüsitud Euroopa ei meeldi mulle. Asjad lihtsalt ei käi nii, et kaart lõpeb Ungari ja Sloveeniaga ära ja et ŠŠveitsi asemel on auk.

Ja mulle ei meeldi, et nad väidavad, nagu oleks Mary M. Dodge’i raamatu kohaselt selle poisikese nimi, kes sõrme tammi sisse pistis ja sellega umbes kogu Hollandi päästis, olnud Hans Brinker. Lähemalt saab kogu selle müüdi kohta lugeda siit.

Aga “Hõbeuisud” ise on lugemist väärt ja muuhulgas ka veebis olemas kogu täiega. Nautigem.

varför inte jag skulle få ha mitt tivoli kvar

Vocal Sixi juures oli kõige mõnusam see, kui nad rootsi keeles laulsid. Aga ka ülejäänu oli väga hea. Rootsi keelega ja muude rootsi asjadega on mul selline imelik armastuse-vihkamise suhe. Ma pean mõtlema, kas ma suudan selle olemuse ja juured (niivõrd, kuivõrd need on 2001. aasta kevades) oma raamatusse sisse kirjutada.

Vocal Sixi juures oli kõige mõnusam see, kui nad rootsi keeles laulsid. Aga ka ülejäänu oli väga hea.

Rootsi keelega ja muude rootsi asjadega on mul selline imelik armastuse-vihkamise suhe. Ma pean mõtlema, kas ma suudan selle olemuse ja juured (niivõrd, kuivõrd need on 2001. aasta kevades) oma raamatusse sisse kirjutada.

väike tüdruk tantsib

Käisin Keelatud Metsas rattaga sõitmas. Ei, selles metsas ei ole kentaure, ükssarvikuid, hiiglasi ega üleelusuuruses ämblikke. Keelatud on ta selle poolest, et sildid väidavad sealviibimise keelatuks ja karistatavaks. Eelnevast tulenevalt on seal üsna rahulik olla. Täna nägin näiteks ainult ühtteist inimest – kaks jalutasid koeraga, kolm püüdsid kala, kolm jõid õlut, kolm sõitsid rattaga. Noh, … Loe edasi “väike tüdruk tantsib”

Käisin Keelatud Metsas rattaga sõitmas. Ei, selles metsas ei ole kentaure, ükssarvikuid, hiiglasi ega üleelusuuruses ämblikke. Keelatud on ta selle poolest, et sildid väidavad sealviibimise keelatuks ja karistatavaks. Eelnevast tulenevalt on seal üsna rahulik olla. Täna nägin näiteks ainult ühtteist inimest – kaks jalutasid koeraga, kolm püüdsid kala, kolm jõid õlut, kolm sõitsid rattaga. Noh, ja siis ma ise. Pirita rattateega ei anna võrreldagi. Keegi ei trügi, kõik hoiduvad veidi eemale ja vaatavad otsa häbeliku teeme-et-mina-pole-sind-siin-näinud-ja-sina-mind-ka-pole-pilguga. Pluss männid, liiv, lained, luiged. Krossisõit on aeg-ajalt äge.

still be feeling the way i do

Eile õhtul ma mõtlesin, et peaks ikkagi kirjutama ühe raamatu. Asjadest, mis on olnud. Sellest ei tuleks mingit romaani, pigem novellikogu, ja seda ei viitsiks lugeda mitte keegi peale minu enda ja võibolla ka Preedu:) No tegelt Mari ja Priit loeks ka ja siis veel mõned inimesed, keda painab uudishimu, et mis neist kirjutati, või kes meid lihtsalt tunnevad. Eesti keeles võiks välja anda nii viisteist eksemplari ja inglise keeles veel kümme, see oleks juba päris vinge tiraažž.

Pole vist vaja mainida, et tegevus selles raamatus toimuks ajavahemikus 2000-2002, aga põhiosas kevadel 2001:P Tegevuskohaks Euroopa. Pealkiri ja kaanepilt on mul ka juba teada, aga ma veel ei tea, kas neid praegu välja hõigata oleks turunduslikust seisukohast hea idee.

Öösel mõtlesin ma välja ka selle, kust leida piisav hulk aega, et segamatult kirjutada. Ma hakkan neid Ekspressi kruiisilaevavinjette koguma nüüd:)

ei ma hommikul veel arvanud et täna on see päev

Jensil oli vaja teravat nuga, aga keegi ei andnud. Te muidu oleksite andnud? Mina oleksin, mina jänest ei karda ja mul on nuga käekotis kaasas ka. Punane, see, mida ššveitsi ohvitseri noaks kutsutakse. Saan (veini)pudeleid ja konserve avada, kruvisid keerata, pliiatseid teritada, leiba lõigata ja piletikontrolöre ähvardada. Kõiki asju peale selle viimase olen teinud ka üsna tihti:) Ma tean paari inimest veel, kel alati selline nuga kaasas on, aga enamusel vist ei ole.

Ükspäev lugesin briti naistekat, kus ka ühel tsikil oli käekotis kõike, mida vaja. Plaastreid, pastakat ja paberit, nõela ja niiti, valuvaigisteid. Suitsu oli tal ka alati. Ma imetlesin teda sügavalt läbi kogu raamatu. Aga lõpus tuli välja, et selline igaks olukorraks ettevalmistatus tulenes tema raskest lapsepõlvest ja haiglasest kontrollimisvajadusest. Viimasel leheküljel (olles eelviimasel leidnud elu armastuse) viskas ta selle käekoti kõige täiega merre. Ma olin pettunud.

kuni siin mind ükski veel vajab neis madalais majades

Muude oluliste asjade hulgas: kitty is indifferent kitty is up to no good kitty is a little more technically superior to even tekno; “she” surprisingly reacts to being “petted” with 3 hidden sensors on her back kitty is very realistic and is a lot of company kitty is unpredictable kitty is still the world’s favorite … Loe edasi “kuni siin mind ükski veel vajab neis madalais majades”

Muude oluliste asjade hulgas:

kitty is indifferent
kitty is up to no good
kitty is a little more technically superior to even tekno; “she” surprisingly reacts to being “petted” with 3 hidden sensors on her back
kitty is very realistic and is a lot of company
kitty is unpredictable
kitty is still the world’s favorite character
kitty is very beautiful
kitty is everywhere
kitty is an angel
kitty is born at benden weyr
kitty is also available as a dressed doll in a bridal gown
kitty is a paradigm of the preadolescent female self
kitty is a major cultural icon in japan and worldwide
kitty is mine all mine
kitty is innocent
kitty is ok
kitty is under no obligation to update any content on the site
kitty is a true robot
kitty is the mother of invention
kitty is super cool
kitty is right
kitty is a dirty schoolgirl
kitty is still the world’s favorite character
kitty is really fun for a few months
kitty is almost as cute as you
kitty is #1
kitty is one of the many

Googlism.com ütles.

Nüüd te teate minust kõike.

üks hetk mille pärast tundub et magamisest nägin vaid und

Madli küsimuste hulgas oli täna see, et “milline on kõige kummalisem koht, kus oled maganud?” Ma valisin ühe välja, aga tegelikult olen ma üldse nii lahedates kohtades maganud, et tahaks kohe edetabeli kokku panna.

1. Nordkapist sadakond kilomeetrit lõuna pool asuva motelli dušširuumis. Sest oli metsikult külm ja vihma sadas ja seal dušširuumis oli põrandaküte. Me mahtusime sinna P.-ga kahekesi ilusti ära. Ja erinevalt paljudest teistest kohtadest, kus ma olen maganud, ei olnud seal probleemi hommikuse hammastepesuga:) Juunis 2001 oli see lugu.
2. Eelmisel suvel Dubrovniku linnamüüri ja mere vahel. See oli väga lahe ja kummaline koht. Ainult et jalgratast koos kotiga oli sinna raske vedada (vahepeal tuli treppidest käia mitu korda) ja öösel ei saanud tükil ajal rahu, sest kohalikele noortele meeldis just seal kanepit suitsetada ja kaasaskantavast makist horvaadikeelset metalit kuulata.
3. 2001. aasta mais hääletasime me Erkiga Rootsist Taani, et Eurovisiooni ajal Kopenhaagenis olla. Jäime kuidagi tobedalt ööseks tee peale ja üks onu lubas meil magada oma autos oma garaažžis. Tagaistmed käisid alla, ruumi oli mõnusalt, aga põhiline oli heameel sellest, et ka meeletult hääletajakartlike rootslaste hulgas selliseid inimesi on. Vähem kui kuu aega varem oli üks saksa tudeng minu ja P. Düsseldorfis oma koju magama viinud, meil kõhud täis söötnud ja hommikul Hollandi piirini viinud. Aga sakslane ja rootslane on kaks ise asja.
4. Eelpoolnimetatud Nordkapi-reisi käigus Põhja-Soomes Kilpisjärvi motelli köögis laua peal. See oli tegelikult jube, sest seal oli nii külm. Motell oli suletud, aga köögi uks polnud lukus, ja tundus, et kui seinad on ümber, siis on äkki soojem. Oli vist ainult selle võrra, et me otseselt ei näinud jääd kõrvalasuva järve peal:P Moraal: ei tasu väljaspool turismihooaega põhjamaale ronida!
5. Või siiski. Esikoha saanud motellidušširuumist poole kilomeetri kaugusel veetsime tookord ka ühe öö, aga siis vihma ei sadanud, mis tähendas, et päike paistis. Kuna me selle polaarpäeva asjaga väga harjunud polnud, siis toimus väike valearvestus magamiskottide paigutamisel (mis toimus umbes kell neli hommikul) ja kella üheksa ajal hakkas jube palav. Panin päevitusriided selga ja heitsin magamiskoti peale edasi tukkuma. Kui P. siis ükskord üles ärkas, hakkas ta mu peale peaaegu et karjuma. “Kitty! Me oleme põhjanabal ja sina võtad päikest!” Meenutagem, et Nordkapini oli sadakond kilomeetrit:)
6.-7. 2000. suvel Kreeka suvekursusel veetsime me ühe nädalavahetuse rannas ja magasime ka sealsamas lamamistoolidel. Samamoodi mererannas magasime ka eelmisel suvel Montenegros mitu korda. Kreekas oli ilus päikeseloojang, aga ei mingeid ekstreemseid elamusi sinna juurde. Montenegros tuli ühes kohas magamiskotti mõned suuremad kivid lisada, et tuul seda ära ei viiks.
8. Göteborgi ja Fredrikshavni vahelisel laeval püüdsin ma kord magada tax-free poe kõrval trepi all. See läheb edetabelisse sisse sohiga, sest ega ma tegelikult korralikult und saanud. Rootsi pensionärid kolistasid kõrval liiga kõvasti mänguautomaatidega:( Aga ebaõnnestunud magamisürituse käigus sain tuttavaks ühe toreda kreeka poisiga – tema oli ka arvanud, et trepi all on väsinud ränduri jaoks õige koht. Kevad 2001.
9. Mõigu bussipeatuses Tartu maantee ääres. Mul sai lihtsalt enne kojujõudmist jaks otsa ja siis ma tukkusin seal pingi peal natuke:P Sügis 2002.
10. Igasugused rekkakabiinid, bensiinijaamatagused haljasalad, kiirteeäärsed kraavid, koolimajapõrandad, ühistranspordivahendid ja teiste inimeste kodud. 1979-…

Ilmneb, et mul on olnud ääretult magamiselamusterohke 2001. aasta:P Ja pooled lood ei tule kohe meeldegi ju. Kõik kohad muidugi ei ole tähelepanuväärsed mitte koha, aga kaasneva loo poolest – minu puhul on need lood enamasti seotud sellega, kuidas ma magan tasuta kohas, kus magamise eest peaks tegelikult maksma.

spi kochanie spi

Kuulge, need tankistid olid täitsa lahedad ju. Ehkki ma ei saa nõustuda nendega, kelle meelest Janek oli väga ilus. Ükski tankist polnud eriti ilus. Ja Liidake oli täbar tsikk igatahes! Aga tank ja koer olid okei. Natuke oli nagu “Nimed marmortahvlil”. Peaks mõni õhtu minema ja veel mõne osa vaatama, kahekaupa näidatakse. Orienteerumishooaja avasin ka … Loe edasi “spi kochanie spi”

Kuulge, need tankistid olid täitsa lahedad ju. Ehkki ma ei saa nõustuda nendega, kelle meelest Janek oli väga ilus. Ükski tankist polnud eriti ilus. Ja Liidake oli täbar tsikk igatahes! Aga tank ja koer olid okei.

Natuke oli nagu “Nimed marmortahvlil”. Peaks mõni õhtu minema ja veel mõne osa vaatama, kahekaupa näidatakse.

Orienteerumishooaja avasin ka täna, Orioni teisipäevakuga. Märg oli! Ja ma eksisin ära, no niivõrd, kui Nõmme metsas üldse eksida saab… sattusin millegipärast alustuseks seitsmendasse punkti ja alles siis ülejäänutesse. Joosta mulle anyway eriti ei meeldi… Sellest hoolimata pakkus üritus mulle suurt rahuldust. Sport on ikka müstiline asi:P

Samas olid mul täna õhtuks närvid nii läbi, et muu peale paduvihmas loetamatu kaardiga Glehni lossi treppidest üles-alla silkamise polekski saanud aidata. Mehed.

leidmata laule neid vahel teel me jalge ees on maas

Ma ostsin eile endale ikkagi ära selle Hedvig Hansoni ja Andre Maakeri plaadi, mida ma endale lubada ei saanud. Ja siis täna käisin Paides nende kontserdil ka. Jah, selleks ma ostsingi endale auto:) Et käia Paides kontserdil ja Rakveres teatris ja Mustamäel kooriproovis ja Raplas esinemas… kõik puhtalt kultuuri huvides! Kontsert ise oli… no ma … Loe edasi “leidmata laule neid vahel teel me jalge ees on maas”

Ma ostsin eile endale ikkagi ära selle Hedvig Hansoni ja Andre Maakeri plaadi, mida ma endale lubada ei saanud. Ja siis täna käisin Paides nende kontserdil ka. Jah, selleks ma ostsingi endale auto:) Et käia Paides kontserdil ja Rakveres teatris ja Mustamäel kooriproovis ja Raplas esinemas… kõik puhtalt kultuuri huvides!

Kontsert ise oli… no ma ei tahagi midagi öelda. Lihtsalt nii päris oli ja hing on sellest veel hell. Homme võibolla ütlen.

Ma hankisin ühe pühendusega plaadi ka, mitte endale, aga ma ei ütle praegu, kellele, see on üllatus.

Uusi autoelamusi: õppisin täistulesid kasutama ja sain esimese surnud putuka esiklaasile:)

oma nime ka surres ei määri me

Mina olen teatavasti see laps, kes pole kunagi “Nelja tankisti ja koera” näinud. Me kõik tuleme oma lapsepõlvest, eks ole. Minu oma oli põhiosas ilma televiisorita. Aga nüüd ma ei suuda otsustada, kas peaks siis minema ja vaatama neid tankiste. Mõnegi osa. Vist ikka peaks. Tuleb keegi minuga kinno, ah? Meie kontori all baaris, kus … Loe edasi “oma nime ka surres ei määri me”

Mina olen teatavasti see laps, kes pole kunagi “Nelja tankisti ja koera” näinud. Me kõik tuleme oma lapsepõlvest, eks ole. Minu oma oli põhiosas ilma televiisorita.

Aga nüüd ma ei suuda otsustada, kas peaks siis minema ja vaatama neid tankiste. Mõnegi osa. Vist ikka peaks. Tuleb keegi minuga kinno, ah?

Meie kontori all baaris, kus vanasti seisis letil suur silt “Meil suitsetatakse” (mitte et see kirjalikku tõestust oleks nõudnud), on toimunud mingi poliitikavahetus. Neljale lauale on pandud sildikesed “Ei suitsetata”. Need on muidugi lauad kõige tagumises nurgas, kuhu tuleb läbi paksu suitsu minna… aga ilus mõte on ka midagi väärt. Avaldasin tunnustust prae ostmise ja kohapeal konsumeerimise teel.

üksinda ma päeva õhtusse saan

Alatu on see, et keegi on salaja välja andnud järjekordse Hedvig Hansoni plaadi ja ma tahan seda ja ma ei saa endale hetkel mingit plaadiostmist lubada üldse:(

Kui juba rääkida plaaditeemalistest alatustest, siis

1) endiselt on kadunud mu “Black Cat, White Cat” soundtrack. Endiselt pole poest võimalik uut saada, nii et endiselt ootan seda tagasi selle käest, kellele ta kunagi laenanud olen…
2) umbes aastal 2000 tuli välja Kate’i album “Kõik, mis tehtud” ja ma tunnen nüüd järsku, et mul oleks seda hädasti vaja, aga see müüdi ilmselt läbi juba mitu aastat tagasi. Kust ma siis nüüd saan? Äkki keegi tahab enda oma mulle ära müüa? Ma võiks muidugi laenuks võtta ja koopia teha, aga mulle nii ei meeldi plaatidest koopiaid teha…

Kas muusikapiraatlus on moraalselt ja legaalselt aktsepteeritav(am) siis, kui originaali pole lihtsalt enam võimalik hankida?

hajde plavi moj safiru

Tänased pealkirjahitid: ”Linna turismimagnet roostetab” ja ”Juhtimispähklid oravaparteis”. Oh neid Päevalehe ja Delfi metafoorimeistreid. Neile, kes ei viitsi lehest lugeda, teadmiseks – linna all mõeldakse Tallinnat, turismimagneti all vanu varjendeid ja roostetamise all seda, et need on ära lagastatud. Juhtimispähklid on seotud hr. Kallase siirdumisega uutele väljakutsetele ja oravaparteid teate isegi. Kiire research magnetite teemal … Loe edasi “hajde plavi moj safiru”

Tänased pealkirjahitid: ”Linna turismimagnet roostetab” ja ”Juhtimispähklid oravaparteis”. Oh neid Päevalehe ja Delfi metafoorimeistreid.

Neile, kes ei viitsi lehest lugeda, teadmiseks – linna all mõeldakse Tallinnat, turismimagneti all vanu varjendeid ja roostetamise all seda, et need on ära lagastatud. Juhtimispähklid on seotud hr. Kallase siirdumisega uutele väljakutsetele ja oravaparteid teate isegi.

Kiire research magnetite teemal näitas, et on püsimagneteid, mis saavad roostetada, ja on selliseid, mis ei roosteta, kuna ongi materjali poolest juba oksiidid. Tänud Tõnule ja Wikipediale.

lihtsalt vaid teab ta et peab ta miks peab ta ei tea ta

Telekavaatajad kõik nagunii on juba näinud seda Honda reklaami, millest Päevalehes kirjutatakse. Või siis mitte, ma üldse ei saa enam aru, mis reklaame näidatakse praegu, mida on näidatud varem ja mis on üldse ainult mingid legendid rahva mälus. No igatahes mina otsisin reklaami Honda veebist üles ja minu meelest oli jube lahe. Enda Hondaga käisin … Loe edasi “lihtsalt vaid teab ta et peab ta miks peab ta ei tea ta”

Telekavaatajad kõik nagunii on juba näinud seda Honda reklaami, millest Päevalehes kirjutatakse. Või siis mitte, ma üldse ei saa enam aru, mis reklaame näidatakse praegu, mida on näidatud varem ja mis on üldse ainult mingid legendid rahva mälus. No igatahes mina otsisin reklaami Honda veebist üles ja minu meelest oli jube lahe.

Enda Hondaga käisin ülevaatust tegemas eile. Jälle uus kogemus elus. Ma olen ju kogu aeg rääkinud, et igas päevas peaks olema midagi sellist, mida kunagi varem pole olnud… Mul on viimasel ajal kogu aeg just nii ja ma olen rahul.

Ülevaatuse mehed olid hoopis teistsugused kui teeninduse mehed. Teeninduses olid noored tunkedes kutid, kes said kohe aru, et ma ei saa millestki aru, ja tegid asjad ilma mölisemata ära. Aga ainult need asjad, millega ma ise tõepoolest hakkama poleks saanud. Estakaadi pealt alla pidin ikka ise tagurdama näiteks (mitte et see lihtne oleks olnud). Ülevaatuses olid kitlites vanamehed, kes alguses minuga kärkisid, siis said aru, et ma ei saa millestki aru, ja siis hakkasid nännutama ja tegid kõik viimseni minu eest ära. Kuni kõigi paberite rahakotisuuruseks kokkuvoltimiseni.

Ma saan selle autoasjaga veel paar nädalat ilmselt aktiivselt värskeid elamusi hankida. Kui rutiiniks kätte ära läheb, siis hakkan õmblema. Ma juba ostsin endale õmblemise õpiku, IV-IX klassi oma muidugi (Saara käsitööõpikute sari ruulib täiega, ausalt). Kõigepealt õmblen nuku, sest selle koha peal jäi mu õmblejakarjäär 6. klassis pooleli. Siis õmblen fliisist mütsi ja siis lihtsad püksid ja dressipluusi. Aga särkpluusiga ma isegi ei looda hakkama saada.

i was born to make you happy

Ma ei ole tükk aega ühegi tobeda testi tulemust siia üles pannud, sest enamasti ma vihkan oma testitulemusi. Ikka läheb nii, et teised on šokolaad, aga mina õlu, teised saavad olla mRNA, aga mina pean olema tärklis, ja kõik peale minu on grammar godid. Aga see tänane istub mulle täitsa hästi:

Noh, et ükskord ometi ma tunnen end ära selles jutus, mis mu kohta räägitakse.

reach out and touch faith

Eesti Päevalehe keelekasutus ajab mind perioodiliselt marru. Perioodiga nii umbes üks päev:P (Sellepärast kutsutaksegi seda perioodikaks?) Täna saime me siis teada, et inimesed ostavad soola kokku, justkui saabuks viimnepäev. No kes ostab viimsepäeva eel soola või muid pikaajalise säilivusega kaupu, seletage mulle ka? Mina ostaks piiratud (aga mitte väga väikseks piiratud) koguse alkohoolseid jooke hoopis … Loe edasi “reach out and touch faith”

Eesti Päevalehe keelekasutus ajab mind perioodiliselt marru. Perioodiga nii umbes üks päev:P (Sellepärast kutsutaksegi seda perioodikaks?)

Täna saime me siis teada, et inimesed ostavad soola kokku, justkui saabuks viimnepäev. No kes ostab viimsepäeva eel soola või muid pikaajalise säilivusega kaupu, seletage mulle ka? Mina ostaks piiratud (aga mitte väga väikseks piiratud) koguse alkohoolseid jooke hoopis näiteks.

Ja shanghailased tohivad nüüd teatud tingimustel teha veel ühe lapse. Mind kohe huvitab, kes neil seda “tegemist” enne keelas. “Last tegema” on minu meelest mingi 19. sajandi päritoluga maarahva släng üldse. Kirjandis tõmmataks sellisele väljendile jäme laineline joon alla. Aga kes see üleriigilist päevalehte ikka joonida julgeb, eks.

mõned tahavad kõike nad ei kõnni katustel

Taksojuhid on nii ägedad, kui nad teavad, kes sa oled ja kuhu sõita tahad. Täna ütlesin ühele kontori aadressi ja tema muigas selle peale: “no see paistab ju kaugelt välja, teil on kõigil ühesugune varustus.” Alati, kui ma kolinud olen, on mõni ETX taksojuht mult mõne aja pärast murelikult küsinud, kas ma sellesse eelmisesse kohta … Loe edasi “mõned tahavad kõike nad ei kõnni katustel”

Taksojuhid on nii ägedad, kui nad teavad, kes sa oled ja kuhu sõita tahad. Täna ütlesin ühele kontori aadressi ja tema muigas selle peale: “no see paistab ju kaugelt välja, teil on kõigil ühesugune varustus.”

Alati, kui ma kolinud olen, on mõni ETX taksojuht mult mõne aja pärast murelikult küsinud, kas ma sellesse eelmisesse kohta enam ei sõidagi.

ite missa est

Vanaema kommentaar meie tänasele kontserdile: “Minu meelest te laulsite väga ilusasti, aga Sisask küll võpatas aeg-ajalt.” No eks me võpatasime ise ka nende kohtade peal. Järgmine kord tuleb kindlasti paremini välja.

Vanaema kommentaar meie tänasele kontserdile: “Minu meelest te laulsite väga ilusasti, aga Sisask küll võpatas aeg-ajalt.”

No eks me võpatasime ise ka nende kohtade peal. Järgmine kord tuleb kindlasti paremini välja.

ja viiekümne tsoonis meil sada seitsekümmend kaks on sees

Mul ei ole aega asjadest mõelda ega kirjutada, sest ma pean oma uude autosse sisse elama. Nad küsivad kõik minult, millise auto ma ostsin, ja siis naeravad mu üle, kui ma vastan, et rohelise. Olevat “nii naiselik vastus”. No ma tean, et nad tahavad tegelikult kuulda “honda civic, 94, 1.3, kolme uksega”, aga ma tunnen … Loe edasi “ja viiekümne tsoonis meil sada seitsekümmend kaks on sees”

Mul ei ole aega asjadest mõelda ega kirjutada, sest ma pean oma uude autosse sisse elama.

Nad küsivad kõik minult, millise auto ma ostsin, ja siis naeravad mu üle, kui ma vastan, et rohelise. Olevat “nii naiselik vastus”. No ma tean, et nad tahavad tegelikult kuulda “honda civic, 94, 1.3, kolme uksega”, aga ma tunnen end sellist asja öeldes naeruväärsena. See pole ju mingi vastus. Või ma ei tea. Igatahes pole see vastus küsimusele “milline”!

Täna olen murdnud pead selle üle, kas peaks minema kergema vastupanu teed ja värvima juuksed heledaks – kaasliiklejad kindlasti suhtuksid siis minusse mõistvamalt – või värvima ikkagi tumedamaks ja lootma, et mu vahtralehed mind välja vabandavad. Olgem ausad, ega ma ikka iga kord veel päris hästi ei oska. Eriti piinlikke situatsioone tuleb ette parkimismajas. Ja pooltel kordadel läheb meelest ära, et tuled peavad ka põlema, mis sest, et valge on.

Juuksurisse ma lähen kolmapäeval, nii et selleks ajaks tuleb ära otsustada, kas ma hakkan stereotüüpe toitma või nendega võitlema.

Või mis värvi juuksed rohelise autoga õieti kõige paremini sobiksid?:P

what’s the time seems it’s already morning

Tuleb ilmselt järgida Öökulli eeskuju ja teha postkasti pilu laiemaks – mitte juhuks, kui mulle peaks paksemaid kirju saadetama, ega ka hirmus, et keegi peab läbi postkasti pilu mu elu päästma ronima, aga neljapäevi lihtsalt ei ela muidu üle. Ekspress pluss Postimees pluss Äripäev lihtsalt ei mahu korraga ära ja kõige välimine ses pakis jääb … Loe edasi “what’s the time seems it’s already morning”

Tuleb ilmselt järgida Öökulli eeskuju ja teha postkasti pilu laiemaks – mitte juhuks, kui mulle peaks paksemaid kirju saadetama, ega ka hirmus, et keegi peab läbi postkasti pilu mu elu päästma ronima, aga neljapäevi lihtsalt ei ela muidu üle. Ekspress pluss Postimees pluss Äripäev lihtsalt ei mahu korraga ära ja kõige välimine ses pakis jääb kannatajaks. Sel nädalal oli Postimehel veel mingi tobe lisa kaasas ja Pere ja Kodu tuli ka just neljapäeval. Vaene postiljon.

Kogu seda pakki pole ma veel jõudnud läbi lugeda, aga juba on tekkinud input overflow.

Ja keegi võiks ära seletada, miks Ülemiste keskuse logo kommenteeriv allkirjata repliik Ekspressi A-osas kattub mitme lause ulatuses sõna-sõnalt Polaarkaru poolt öelduga. See ei ole ainus plagiaaditunnustega asi, mis ma sellest lehest olen leidnud, ja ma pole vist ka ainus, kes leidis. Aga no ma tõesti ei jaksa selle üle kraagelda täna.

kroonid peast rebib tuul me ei hooli me kuningad ikkagi

Osavamaid värskete juhilubadega tsikke kui mina on ilmselt nähtud, aga julgemaid… no ma ei tea. Hommikul ostsin auto, lõuna ajal sõitsin sellega Tartust Tallinna, õhtuse tipptunni ajal seiklesin Pronksis-Ahtris-Toompuiesteel-Paldiski maanteel, hiljem õhtul kimasin mööda Liivalaiat. Või võibolla on see jultumus, mitte julgus:P Aga mul on nii äge päev olnud!

Osavamaid värskete juhilubadega tsikke kui mina on ilmselt nähtud, aga julgemaid… no ma ei tea. Hommikul ostsin auto, lõuna ajal sõitsin sellega Tartust Tallinna, õhtuse tipptunni ajal seiklesin Pronksis-Ahtris-Toompuiesteel-Paldiski maanteel, hiljem õhtul kimasin mööda Liivalaiat.

Või võibolla on see jultumus, mitte julgus:P Aga mul on nii äge päev olnud!

lootusetult hoolin sust ma

Mul ei ole mitte midagi enam öelda. Grease’i, orkuti, Ülemiste kaubanduskeskuse, auklike ja tolmuste linnatänavate, tänavuse kevadmoe, üldse kõigi asjade kohta on kõik juba ära öeldud, mida üldse oli vaja öelda. I’ll get back to you, kui mul mõni uus mõte tekib. Või kui minuga juhtub midagi sellist, mida kõigiga kogu aeg ei juhtu. Ma … Loe edasi “lootusetult hoolin sust ma”

Mul ei ole mitte midagi enam öelda. Grease’i, orkuti, Ülemiste kaubanduskeskuse, auklike ja tolmuste linnatänavate, tänavuse kevadmoe, üldse kõigi asjade kohta on kõik juba ära öeldud, mida üldse oli vaja öelda. I’ll get back to you, kui mul mõni uus mõte tekib. Või kui minuga juhtub midagi sellist, mida kõigiga kogu aeg ei juhtu.

Ma lähen uisutan vist nüüd natuke. Et mitte massist erineda.

i’d rather be a sparrow than a snail

Lennujaamast õige veidi maad linna pool oli rebane! Jooksis üle Tartu maantee. Auto alla ei jäänud. Sabaots tal valge ka ei olnud, aga muidu oli täitsa nagu päris, st nagu lugemikus pildi peal:P Ma polnudki varem rebast nii lähedalt näinud looduses. Või no mis loodus see lennujaama ja uue hotelli vaheline jupp Tartu maanteed ikka … Loe edasi “i’d rather be a sparrow than a snail”

Lennujaamast õige veidi maad linna pool oli rebane! Jooksis üle Tartu maantee. Auto alla ei jäänud. Sabaots tal valge ka ei olnud, aga muidu oli täitsa nagu päris, st nagu lugemikus pildi peal:P Ma polnudki varem rebast nii lähedalt näinud looduses. Või no mis loodus see lennujaama ja uue hotelli vaheline jupp Tartu maanteed ikka on:P aga päris loomaaed see ka (veel) ei ole.

Mulle meeldib Rimi hüpermarketi (mis sõna. Poe, ütleme otse.) kaubapaigutus.

et me homne päev on helge selles keegi ei saa kahelda

Ei mäleta enam, kas see oli mingis fido areas või popis newsgroupis, kus kunagi 1995. aasta paiku tekkis arutlus sõna “kaart” käänamise üle. Muidu kirjutasid inimesed üsna korralikus eesti keeles, aga näiteks poes maksid millegipärast tihti “kaartiga”, kuigi vahel olid “kaarti” koju unustanud. Selgus, et kõik teavad suurepäraselt, kuidas on õige, ega aja ka mingit … Loe edasi “et me homne päev on helge selles keegi ei saa kahelda”

Ei mäleta enam, kas see oli mingis fido areas või popis newsgroupis, kus kunagi 1995. aasta paiku tekkis arutlus sõna “kaart” käänamise üle. Muidu kirjutasid inimesed üsna korralikus eesti keeles, aga näiteks poes maksid millegipärast tihti “kaartiga”, kuigi vahel olid “kaarti” koju unustanud. Selgus, et kõik teavad suurepäraselt, kuidas on õige, ega aja ka mingit kiusu, aga see lihtsalt on selline viga, mis seletamatul kombel kipub sisse tulema. Umbes nagu trüki- või näpuviga, aga alati samas sõnas. Noh, ma ei tea, minul ei ole ta kunagi niiviisi tulnud, aga ma üsna usun, et mingi selline jama sellega on. Ka hiljem olen erinevate kirjaoskajate inimeste kirjutistes sama viga täheldanud.

Ja teine sarnane asi on nüüd viimase aasta või paari jooksul mulle silma hakanud – mingites kindlat tüüpi lausetes suudab suur hulk inimesi ainsuse osastava lõpus oleva t asemel kirjutada d, nii et tekib mitmuse nimetav. See sai nüüd keeruline:) Umbes nagu “meeldivad kevadet soovides.” Seda viga olen ma ise ka vähemalt korra suutnud teha, pärast lugeda oli ikka täitsa naljakas… ja no ma tõesti ei tea, kust see tuli!

koolis teada ma sain mida taipas kord vannis archimedes

Minu tänane lemmikuudis on see, et kõige popim raamat Tallinna ja Tartu raamatukogudes on Saveljevi füüsikaõpik (epl link, uudis originaalis Ekspressilt). Selle peale oleks võinud tegelikult ise ka tulla. Kas eesti keeles üldse on veel mõni kõrgkoolile sobiv füüsikaõpik olemas? Mitte et ma Saveljevi raamatut “õudselt heaks õpikuks” söandaks nimetada, aga eks ta sai mullegi … Loe edasi “koolis teada ma sain mida taipas kord vannis archimedes”

Minu tänane lemmikuudis on see, et kõige popim raamat Tallinna ja Tartu raamatukogudes on Saveljevi füüsikaõpik (epl link, uudis originaalis Ekspressilt). Selle peale oleks võinud tegelikult ise ka tulla. Kas eesti keeles üldse on veel mõni kõrgkoolile sobiv füüsikaõpik olemas?

Mitte et ma Saveljevi raamatut “õudselt heaks õpikuks” söandaks nimetada, aga eks ta sai mullegi omamoodi armsaks:) eriti, kuna esimene hinne, mis ma TTÜs matriklisse sain, oli 5 aines “Füüsika I”; suulise eksamiga oli tegu seejuures. Üldse on peaaegu kõik mu eredamad ülikoolimälestused füüsikaga seotud. Välja arvatud muidugi need, mis on seotud mattanalüüsiga:)

ja muide, ma olin jube kunn, sest mul oli Saveljevi esimene osa endal kodus olemas ja ma ei pidanud seda raamatukogust rabama jooksma:P