ma ei karda neid kallis ma kardan vaid üksindust

Kõige muu hea kõrval, mida see nädalavahetuse roadtrip minuga head tegi (kultuurilised elamused, lahedad vestlused, materiaalne kasu, palju päikest, õiged inimesed jne), juhtus veel see, et nii mõnedki asjad sattusid oma õigesse kohta lõpuks ometi.

Ja ma ei räägi siin mitte Eleni üle-eelmise aasta jõulukingist mulle, mille ma nüüd lõpuks ometi kätte sain (sex-pack – kolm pakki nätsu ja kolm kondoomi, aga ta ei lubanud mul neid kondoome kasutada, huvitav, miks?), vaid mõnedest asjadest, inimestest ja mõtetest mu peas, mis arvasid enne, et nad on olulised, ja suutsid mind ka selles peaaegu veenda.

Aga tarvitses ainult pidada üks pisike 14-tunnine vestlus elust ja armastusest ja Vennaskonnast ja Liisi Ojamaast ja surnud sõpradest ja seksist ja naistest ja malest ja jalgpallist ja poistest ja meestest ja parfüümidest ja arvutimängudest ja minevikust ja tulevikust ja muudest maailma asjadest – pärast seda oli jälle üsna selge, mis on tegelikult tähtis. Huvitav, kuidas see üldse kunagi sai meelest minna?

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s