oh don’t fall in love tonight

Ma võtan juba mitmendat päeva hoogu, et jagada maailmaga hiljutist lahedat taaskohtumist kunagise kultusraamatuga, aga see hoovõtt sumbub pidevalt sellesse, et meelde tulevad teised sama jaburad raamatud ja siis on vaja need ka kusagilt leida ja läbi lugeda… Nüüd olen ma jõudnud juba nii sügavale üheksakümnendate alguse eesti kirjanduse mülgastesse, et ei julge seda enam avalikult tunnistadagi. Õnneks on sõpru, kes mind mõistavad – ma tean näiteks üht tsikki, kellel pool tänast tööpäeva läks raisku, sest ma õrritasin teda messengeris tsitaadiga “Stinger-kringel, kolakat tahad?” (okei, see on masendav tsitaat, aga meile emotsionaalselt ülioluline:P) ja andsin siis lingi tervele teosele

Raamat, millest see kõik algas, oli Juhan Habichti “Selles mängus ei hüpata” – algupärane eesti hääletaja-/maffia-/häkkeriromaan. Põhitegevus toimub aastal 1988 kuskil Haapsalu kandis ja minategelane on tüüp, kes oskab kõigist asjadest kõige paremini arvutimänge mängida, eriti queste. Tegelikult on see ainus asi, mida ta üldse oskab, ja sellest johtuvalt käitub ta ka reaalelus nagu quest-mängus. Võluv lähenemine mu meelest. Korja üles kõik ripakile jäetud asjad, sest neid läheb hiljem vaja; räägi kõigi inimestega, sest neilt saadud infi läheb ka vaja; kontrollimatu bluffimine osutub üle ootuste sageli võitvaks strateegiaks.

Igatahes ei ole mina süüdi, et sellise asja lugemine mõtted järgmisena Trubetsky ja Sauteri peale viib. Sealt edasi tuleb Kender ja kui saaks nüüd veel lugeda seda äsja romaanivõistluse võitnud Sass Henno teost, olekski tehtud üks kena kirjanduslik reis läbi lähiajaloo.

kui sa ükskord oled ilma jäänud sellest mida ihkad

Sepa leitud nupp “peata aeg” on peaaegu sama lahe kui minu lemmiknupp eestikeelsest XP-st – “unusta kõik” (dismiss all, lihtsaim võimalus tulla toime hulga Outlooki kalendri meeldetuletustega, mis tuletavad meelde seda, et sa oled juba igale poole hiljaks jäänud). Ma ei taha seejuures üldse väljendada mingit irooniat eestikeelse kasutajaliidese suhtes; lihtsalt seda nuppu esimest korda … Loe edasi “kui sa ükskord oled ilma jäänud sellest mida ihkad”

Sepa leitud nupp “peata aeg” on peaaegu sama lahe kui minu lemmiknupp eestikeelsest XP-st – “unusta kõik” (dismiss all, lihtsaim võimalus tulla toime hulga Outlooki kalendri meeldetuletustega, mis tuletavad meelde seda, et sa oled juba igale poole hiljaks jäänud). Ma ei taha seejuures üldse väljendada mingit irooniat eestikeelse kasutajaliidese suhtes; lihtsalt seda nuppu esimest korda nähes valdasid mind üheaegselt kohutav kiusatus seda vajutada, et hetkeks kõik unustada, ja kerge ärevus, et äkki see töötabki nii:)

kui mu pilk vaid hetkeks sinu pilku puutus

Avastasin, et mu orkuti parool on tugevam (noh. pikem ja keerulisem) kui hanza.neti püsiparool. Enne, kui ma sellest sügavamaid järeldusi jõudsin hakata tegema, avastas hanza.net ilmselt sama, igatahes käskis ta mul parooli ära vahetada.

Avastasin, et mu orkuti parool on tugevam (noh. pikem ja keerulisem) kui hanza.neti püsiparool. Enne, kui ma sellest sügavamaid järeldusi jõudsin hakata tegema, avastas hanza.net ilmselt sama, igatahes käskis ta mul parooli ära vahetada.