i used to bring you sunshine now all i ever do is bring you down

Kitty says: ah, aga üldse ma sõnastasin millalgi paari kuu eest endale hunniku väga häid ja universaalseid reegleid blogimise teemadel. ja vaata, mis sai. blogging is light to nonexistent:P Tegelikult see hunnik ei olnud nii suur, umbes viis reeglit sai: * kui sa saaksid sellest kirjutada Telleri blogi kommentaaridesse, siis kirjutagi sinna ja mitte oma … Loe edasi “i used to bring you sunshine now all i ever do is bring you down”

Kitty says:
ah, aga üldse ma sõnastasin millalgi paari kuu eest endale hunniku väga häid ja universaalseid reegleid blogimise teemadel. ja vaata, mis sai. blogging is light to nonexistent:P

Tegelikult see hunnik ei olnud nii suur, umbes viis reeglit sai:

* kui sa saaksid sellest kirjutada Telleri blogi kommentaaridesse, siis kirjutagi sinna ja mitte oma blogisse;
* kui kogu sissekande point on edastada konkreetsele isikule konkreetne sõnum, siis helista või saada mail. Ei julge? Siis jäägu edastamata. Suure tõenäosusega see tüüp ei loe su blogi regulaarselt anyway (ja veel suurema tõenäosusega on tal su sõnumist ja sust endast ükskõik);
* metablogimine jäägu tunnustatud metablogijatele;
* kui sissekande sisu kipub minema ära suunda “mul ei ole midagi öelda”, siis on väärikam ütlemata jätta;
* viies reegel on väga raskestisõnastatav ja räägib tasakaalust endale ja teistele kirjutamise vahel.

Nüüd sai küll sissekanne, mis rikub umbes nelja reeglit viiest:P Aga teatavasti iga reeglitenimistu viimane reegel on see, et reeglid on mõttetud…

su kannul lompides lööb helendama vesi

Mina mäletan küll, millal ma ostsin oma esimese CD. See oli septembris 1997, vahetult pärast mu sünnipäeva, ja album oli Jää-ääre “Parimad”. Päris ilus algus mu meelest:) CD-mängija ostsin 1998. aasta aprillis, kui TTÜ millegipärast otsustas, et mulle tuleb maksta stipendiumi. 550 krooni kuus. Tagasiulatuvalt, semestri algusest peale. Nii et korraga laekus 2200 krooni, jessas, … Loe edasi “su kannul lompides lööb helendama vesi”

Mina mäletan küll, millal ma ostsin oma esimese CD. See oli septembris 1997, vahetult pärast mu sünnipäeva, ja album oli Jää-ääre “Parimad”. Päris ilus algus mu meelest:)

CD-mängija ostsin 1998. aasta aprillis, kui TTÜ millegipärast otsustas, et mulle tuleb maksta stipendiumi. 550 krooni kuus. Tagasiulatuvalt, semestri algusest peale. Nii et korraga laekus 2200 krooni, jessas, mul ei olnud iial nii palju vaba raha korraga olnud:) Praegu seisab see mängija meil köögis ja vanaisa kuulab sealt söögitegemise ajal Vikerraadiot.

Ja esimene CD, millelt ma muusikat kuulsin, oli kas Queen või Dire Straits või mingi selline mõnus vanakooli asi igatahes. Kellegi isa või suure venna plaadiriiulis tuhnisin suure imetlusega – NII palju plaate oli, peaagu kakskümmend vist:P

my skin is a dangerous place

Kitarr on siis nüüd olemas. Ennetades vältimatut küsimust “milline?” – sinine:) Akustiline. Western. Aga rohkem ma ei oska öelda kah, sest tootjafirma nime unustasin ma juba ära, mis näitab ilmekalt mu ebaprofessionaalsuse taset:P Okei, Samick (hea, et mul on vennad, kes aitavad mul kitarri osta, õpetavad solfedžot ja peavad mu eest asjade nimesid meeles). Rohkem … Loe edasi “my skin is a dangerous place”

Kitarr on siis nüüd olemas.

Ennetades vältimatut küsimust “milline?” – sinine:) Akustiline. Western. Aga rohkem ma ei oska öelda kah, sest tootjafirma nime unustasin ma juba ära, mis näitab ilmekalt mu ebaprofessionaalsuse taset:P Okei, Samick (hea, et mul on vennad, kes aitavad mul kitarri osta, õpetavad solfedžot ja peavad mu eest asjade nimesid meeles). Rohkem ma tõesti ei tea. Aga ma olen väga rahul:)

Maandamaks riski, et mind hakatakse liiga lahedaks pidama ja keegi peab pärast pettuma, tunnistan üles veel ühe ostu – eelmisel nädalal hankisin endale Vanilla Ninja plaadi ja see meeldib mulle väga.